24. a ugust 2019, Riia

1. Eesti kultuuriseltside ühenduse meediakoolitusErik KaldaSirle Sommer-Kalda,PõhjarannikRiia, 24. august, 2019 • 24. august 2019, Riia

2. Mis on uudis?

3. Uudise/pressiteate kriteeriumid • Sündmuse värskus • Geograafiline lähedus • Sündmuse mõjukus • Prominentsus • Konfliktsus • Erakordsus • Päevakajalisus

4. Põhiküsimus: Kuidas alustada uudist?

5. Pealkiri • Annab lühidalt teada keskse teema • Peab olema täpne ja lööv, tõmbama tähelepanu • Peab sisaldama aktiivset verbi (unustage sõna toimus) • Ei tohi olla pikk ja lohisev

6. Juhtlõik • Esimeses lõigus pakutakse olulisimat infot,millele järgneb kohe sama teema arendamine • Juhtlõik määrab loo tooni ja struktuuri. Ta ütleb, mis on loo kõige olulisem alateema ja millega tuleb kohe pärast juhtlõiku edasi minna. Kirjutamist alustatakse alati juhtlõiguinfo ehk uudise fookuse valimisest

7. Juhtlõigu sisu • Juhtlõiku lähevad ainult kõige uudisväärtuslikumad faktid • Pane juhtlõiku ainult üks keskne fakt või idee • Too juhtlõigu abil esile, miks just see sündmus on oluline • Vasta ainult olulisemateleuudisküsimustele (mis juhtusjakes olid osalised, kusjamillaljamiks)

8. Näide • Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Nurkse avaliku halduse instituut skeemitas Euroopa Liidu projektirahasid teadlastele palkadeks, võltsides selleks ajatabeleid ja töötunde. Toimuvaga juba viis kuud kursis olnud rektor Jaak Aaviksoo vaatas vilepuhuja infole läbi sõrmede. (Postimees, 22. august 2019)

9. Uudise/pressiteate struktuur • Uudis on nagu jäätis

10. Unustage koolikirjandid • Faktid tuleb esitada tähtsuse järjekorras: kõige olulisem kõigepealt • Teksti elavdamiseks kasutage tsitaate, kuid need ei tohi olla pikad ja tühjad • Ärge koormake teksti liigsete ja väheoluliste faktidega • Parem, kui keskendute 1-2 teemale • Pange ennast lugeja olukorda ja küsige: kas ja miks on talle konkreetne fakt huvitav

11. Mõningaid näpunäiteid • Pole mõtet saata pressiteadet kolm nädalat tagasi toimunud ürituse kohta – teave peab olema kiire ja värske. • Saada oma pressiteade võimalikult paljudele toimetuse aadressidele, siis on tõenäosus selle avaldamiseks oluliselt suurem. Toimetaja otsus on alati subjektiivne: kui üks põlgab teema ära, võib teine selles iva näha. • Toimetustes on uudistesõel hõredam suvel, puhkepäevadel, riigipühadel – siis on sinu šansid paremad löögile pääseda. • Kui üritus on projektipõhine ja eeldab kohustuslikku meediakajastust, siis on mõistlik ka turunduskulud projektiga ette näha. Jutt stiilis: “Aga projekti tingimustes on meediakajastus ette nähtud”, pole toimetustele argument.

12. Pressiteade • Kõik head toitu armastavad inimesed kogunevad sel nädalavahetusel Peipsikallastele! *Peipsi kandi rahvas kutsub kõiki Eestimaa gurmaane nautima parimat toitufestivalil „II Peipsi Toidu Tänav 175 km“. 24.-25. augustil avavad 54 pop-up restoranioma uksed 175-kilomeetrisel teekonnal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kallastel.Pakutakse kõike paremat, mis kohalikust toormest valmistada saab, niitraditsioonilist Peipsi toitu kui ka tänapäevase aksendiga valmistatudroogasid.Peipsi ääres on praegu kõige külluslikum aeg, mil valminud onkõikvõimalikud aia-, metsa- ja põllusaadused ning kõigest sellestvalmistavad 54 pop-up restorani oma parimaid retsepte külastajaterõõmustamiseks. Samuti saab sel nädalavahetusel Peipsiäärsetestlugematutest müügipunktidest kaasa osta kogu seda rikkust, mis Peipsi ääreskasvab. Toimub ka suur Lüübnitsa sibula- ja kalalaat, kust saab omalelisaks talvesibula soetada.Sel aastal on avatud ka jupike Peipsi Toidu Veetänavat, kusujuvrestoranidel tehakse sõitu ja toitu, liikudes mööda Emajõge.Pop-up restoranid on avatud 24.augustil kell 11-21 ja 25.augustil kell11-17.

13. Uudis Peipsi toidutänav lookleb Vasknarvast Saaboldani Nädalavahetusel tuleb teist korda Peipsi toidu tänav. 54 pop-up restorani avatakse 175 kilomeetrisel lõigul. (Postimees, 23. august) (Pealkiri ja juhtlõik võtavad sisu konkreetselt kokku ja toovad esile kõige tähtsama. Puuduvad tarbetud hüüdlaused ja üleskutsed, mis teksti koormavad ja lugejat väsitavad)

14. PRESSITEADE 7. juuni 2019 • 22 väliseesti kultuuriseltsi saavad riigieelarvest ligi 40 000 euro ulatuses toetusi • Integratsiooni Sihtasutuse poolt läbi viidud taotlusvooru tulemusena saavad 22 algatust, mida väliseesti kultuuriseltsid teostavad tänavu erinevates maailma paikades, rahvuskaaslaste programmi raames Kultuuriministeeriumi eelarvest toetust kogusummas ligi 40 000 eurot."Võtsime väliseesti kultuuriseltside toetamiseks ettenähtud taotlusvoorude läbiviimise üle 2015. aastal. Seeläbi aitame teostada rahvuskaaslaste programmi - igal aastal tugevdame koostöösilda Eesti ja välismaal elavate eestimaalaste vahel," selgitas taotlusvooru korraldanud Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste valdkonna juht Kristina Pirgop.

15. "Kultuuriministeerium peab väga oluliseks suhtlust väliseesti kogukondadega ja samuti nende toetamist. Sellega aitame kaasa eesti keele ja kultuuri hoidmisele ning arengule, samuti Eesti kultuuriruumile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi edasikandumisele põlvest põlve ka väliseesti kogukondades. Meie eesmärk on toetada välismaal tegutsevate eesti kultuuriseltside tegevust ja eesti kultuurisündmuste vahendamist üleilmse eestlaskonnaga," rõhutas Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa.Tänavuse taotlusvooru prioriteetideks olid väliseesti kultuurikollektiivide osavõtt XXVII laulu- ja XX tantsupeost "Minu arm" ning noortele suunatud algatused.

16. Pressiteade, 4. juuli, 2019 • ESTO 2019 konverents: Eesti eduloo jätkumiseks tuleb seista avatuse ja põhivabaduste eest • Tallinnas kolmapäeval, 3. juulil lõppenud ESTO 2019 konverentsil „Eesti jalajälg maailmas“ tõdeti, et kuigi Eestit teatakse maailmas tänu tehnoloogiale ja ka kultuurisaavutustele, ei tohi jääda loorberitele puhkama. Eesti juurtega Kanada tippjuht ja investor Andrew Prozes rõhutas, et Eesti peab endiselt väärtustama sõna- ja pressivabadust, mis on alati olnud meie põhiväärtused. • ESTO 2019 programmis olnud konverentsil arutleti selle üle, kuidas siduda Eesti kultuurieksporti majanduse, rahvusvaheliste suhete ja globaalse eesti kogukonnaga. • Kultuuriminister Tõnis Lukas tänas konverentsi külastanud väliseestlasi, kes on suutnud hoida elus eesti keelt ja meelt. „Eesti tuntust maailmas parandab kultuur, mis omakorda aitab kaasa riigi majanduse, diplomaatia, välispoliitika, julgeoleku, hariduse ja teaduse arengule. Väljaspool kodumaad elavad eestlased on sageli meie esimesed kultuurisaadikud võõrsil, Eesti maine kujundajad, meie ajaloo, inimeste ja kultuuri tutvustajad,“ ütles Lukas.

17. Arutelupaneelis „Kui suur on Eesti jalajälg maailmas?“ osalenud Eesti juurtega Kanada tippjuht ja suurinvestor Andrew Prozes rõhutas, et Eesti peab endiselt väärtustama sõna- ja pressivabadust, mis on alati olnud meie põhiväärtused. Ta viitas ka, et Eesti investeerimiskeskkond on liialt keeruline ning peletab eemale võimalikke investoreid. Samuti paneelis kaasa rääkinud Fotografiska Tallinn kaasasutaja ja sisujuht Rain Tamm arvas, et Eestit teatakse tänu tehnoloogiale ja kultuurile, kuid me ei tohi jääda loorberitele puhkama. Muusik Maarja Nuut lisas, et väikese riigina peame olema võimelised tegema koostööd, sest kui paneme ukse kinni, me hääbume. Väliseestlane Ellen Valter pakkus välja, et Eesti võiks olla ideaalne katselabor, kus testida mitmesuguseid innovaatilisi ühiskondlikke lahendusi. • Kultuuriministeeriumi välissuhete nõunik Juko-Mart Kõlar rõhutas oma ettekandes, et kultuuri abil saab Eestit globaalselt suuremaks teha, kuid selleks peab rahvusvahelistumisele lähenema terviklikult ja strateegiliselt. Kõlari sõnul peab meie sõnum olema, et Eesti on tõsiseltvõetav, huvitav, oluline ja stabiilne partner rahvusvahelises suhtluses.

18. Aga saab ka teistmoodi Parem, kui ise ajakirjaniku rolli asuda ning vaevelda uudisväärtusega pressiteate koostamise kallal, on püüda veenda toimetust, et sündmus, mida korraldate, on erakordne ja meediakajastust väärt. Parem on usaldada see töö asjatundjatele, kes päevast-päeva sellega tegelevad.

19. Mida selleks teha? • Mõtle juba ürituse plaani koostamise faasis, mida seal võiks olla sellist, mis võimalikult paljudele inimestele huvi pakub. • Oluline on eelinfo: püüa võimalikult vara toimetust teavitada sellest,mida plaanite. • Kui teete eelteate kirjalikult, saatke see võimalikult paljudele adressaatidele. • Kui tahad toimetajat veenda, mõtle, mis on sündmuses need 1-2 asja, mis teevad selle erakordseks, miks peaks see ajakirjandust huvitama. • Vali kanalit, kuhu meediakajastuseks pöörduda. Pole mõtet oodata huvi üleriigilise pressi poolt, kui sündmus puudutab väga väikest kohalikku kogukonda. Selleks on olemas kohalikud väljaanded.

20. Foto • Hea pilt võib öelda rohkem kui sada sõna, sestap võib juba foto olla argumendiks, et teie üritus meediale “maha müüa”. • Uudise lugeja haarab pilguga kõigepealt pildi, siis pealkirja. • Väldi fotosid, millel on küll olla palju asjaosalisi, ent mis ei ütle midagi. • Väldi fotosid seeriast “Koidikul enne mahalaskmist”, kus palju inimesi reas poseerib kaamerasse. • Fotode puhul on olulised detailid: üks näoilme, kiri särgil või koer inimese mantlihõlma all võib olla mõjusam, kui üldpilt mingist tegevusest. • Hea pressifoto tegemine on suur kunst, mistõttu tasub siingi veenda toimetust juba eelnevalt saatma kohale kas või fotograafi, kui toimetusel puudub huvi laiemaks kajastuseks. • Foto on infoelement ja alati tuleks teda täiendada allkirjaga, kust lugeja saab midagi lisaks teada (kes ja kus on pildil, millest see foto jutustab. Pilt võib rääkida ka hoopis iseseisvat lugu, mis on uudisega seotud.

21. Kuidas foto kõneleb? • Ühel pildil võib olla rohkem infot, kui sajas sõnas • Üks detail fotol võib olla kõnekam, kui kümne elemendi kooslus • Üks naeratus või pisar võib edastada tuhandete inimeste emotsiooni

22. Laulupidu

34. Kokkuvõtteks • Mõtle, kas ja kellele peaks sinu edastatud info huvi pakkuma. • Enne toimetusega suhtlemist mõtle läbi oma argumendid. • Ära kasuta eelinfo edastamisel ja toimetuse veenmisel stiili: “Meil on tulemas tore pereüritus, kus tegevusi jätkub nii noortele kui vanadele, lauldakse, tantsitakse ja tehakse käsitööd.” • Too välja 1-3 punkti, mis on selles erakordset, et toimetus peaks teie pressiteate või ürituse vastu huvi tundma. • Ole avatud ja valmis kommenteerima ning soovitama teisi huvitavaid asjaosalisi, kellel on midagi põnevat toimuva kohta öelda. • Ole valmis selleks, et toimetus võib võtta pressiteate aluseks, et teha ise sellest uudis. • Sellisel juhul: palju õnne, sinu eesmärk on saavutatud 100 protsenti!

35. Täname tähelepanu… …ja aplausi eest! Erik ja Sirle, Põhjarannik