Suzanne M. Roy

1. ATH – aktiivsus- ja tähelepanuhäire Suzanne M. Roy

2. Käitumismustrid, misviitavad, et inimeselvõib olla ATH Segab vestlustesse vahele, ei oska kordamööda rääkida, räägib teemast mööda, ei suuda luua silmsidet, õpisituatsioonis näib unine või rahutu. Ei suuda tegevusi lõpule viia, vahetab tihti töökohta, hilineb, puudub tervislik päevakava, kuritarvitab narkootikume või alkoholi, esineb söömishäireid, puudub võime seada prioriteete. Liigub pidevalt eesmärgitult ja tähelepanematult ringi, aldis õnnetustele, ei suuda reageerida keeldudele (“ei”), raskused uinumisega, magab rahutult ja kipub tihti ärkama. Mängides ei oska jagada, lööb ja tõukab impulsiivselt, raskused emotsioonide kontrollimisega. Ei oska tööd üle kontrollida, õppimises ja kodutööde organiseerimises sõltub vanematest. Segab tundi sõnavõttudega, satub kaklustesse. Ei oska vaba aega organiseerida. Ei suuda ülesannetega järge pidada. Puudub põhjuseta koolist. Vestlustes räägib teemast mööda, läheb endast välja, tegutseb impulsiivselt. Täis-kasvanu L - 1 2 - 5 6 - 9 Keskkool

3. Akadeemilisednäitajad ATH puhul TÄHELEPANEMATUS IMPULSIIVSUS KEHVAD ORGANISATOORSED VÕIMED PUUDULIK AJATAJU

4. Täidesaatvadfunktsioonid Rühm mentaalseid protsesse, mis aitavad siduda eelnevaid kogemusi käesoleva tegevusega. Neid kasutatakse selliste tegevuste juures nagu plaanimine, organiseerimine, strateegiate loomine, detailide tähelepanemine ja meeldejätmine, ruumi ja aja haldamine. • Pealehakkamine • Pingutus • Keskendumine • Emotsioonid • Mälu • Tegutsemine

5. Edu plaan Tähelepanekud • Õpi last tundma. Hinnangud Tee kindlaks ootused, millele ei vastata, ja tuvasta edu saavutamist takistavad tegurid. Edu plaan • Probleemid on vaja lahendada. • Õpilased peavad vastutama oma õppmise ja käitumise eest.

6. Kõik töötajad peavad plaanist teadma ja selle rakendamises osalema. Õpilased peavad teadma, mida neilt oodatakse. • Iga õpilane on erinev. • Plaanist peavad teadlikud olema kõik sellesse kaasatud töötajad, õpilane ise ja vanemad. Ootused muutuvad sedamööda, kuidas õpilased vanemaks saavad. • Tuleb luua individuaalsed kavad ja jätkata nende arendamist järgmistel tasemetel. On vaja luua struktuur, mis toetaks õppimist ja võimaldaks tulemusi mõõta. • Kavu tuleks üle vaadata nii tihti kui vaja, aga vähemalt korra iga üheksa nädala tagant.

7. AVASTUSÕPE • Õppijakeskne • Tulemuste põhjal organiseeritud • Mitu õpetamisstrateegiat • Asju õpetatakse korduvalt, rikastavalt • Individuaalne juhendamine • Aktiivne õppimine • Õpetajakeskne • Ajaühikute järgi organiseeritud • Ainult üks õpetamisstrateegia • Iga asja õpetatakse üks kord • Juhendatakse kogu rühmatervikuna • Passiivne õppimine AKTIIVNE ÕPPIMINE           PASSIIVNE ÕPPIMINE

8. Midatehajamitteteha - õpetajatel Mida teha: • Pea meeles, et järjekindlusetus on ATH-ga õpilastele iseloomulik. Mõnikord nad saavad tööga hakkama, mõnikord mitte. • Mõista, et ATH-ga õpilased pole enamasti laisad: nende kehval hakkamasaamisel koolis on neurobioloogilised põhjused. • Eelda igast lapsest parimat. Luba igal õpilasel alustada kooliaastat puhtalt lehelt. Mida mitte teha: Ära eelda, et õpilane käitubtahtlikult halvasti, kuigi sa tead, et ta saaks paremini. Ära pea õpilast laisaks või osavõtmatuks. Ära anna ühegi õpilase puhul alla. Ära unusta vaikset õpilast kusagil tagaplaanil, kes võib kogu kooliaasta mööda saata, ilma et teda tähele pandaks. • . . . ja vanematel

9. UURINGUD VISUAALSE MATERJALI VÄÄRTUSE KOHTA Kui sõnalise esitlusega käib kaasas visuaalne materjal, võib idee esitamiseks kuluda kuni 40% vähem aega.Uuring: Wharton School of Business and University of Minnesota Õppimine oli kuni 200% tõhusam, kui sõnavara õpetamiseks kasutati ka visuaalset materjali. Uuring: University of Wisconsin Visuaalne materjal parandas infotalletamisvõimet 14–38%. Uuring: Harvard ja Columbia

10. Kiirendab meeldejätmist VÄRVIMÕJU Parandab mõistmist Tõhustab ideede omandamist

11. Õpiedukus Vajalik on järjekindel, struktureeritud õpetus. Info-diagrammid Järk-järguline ülesehitus: alguses kerge, ajapikku keerukus kasvab (pidevalt toetades) Vastastikune õpetamine

12. Abi koduste ülesannete juures Toetus organisatoorsete ja õpioskuste arendamisel Arvutiklass uurimistööoskuste arendamiseks, trükkima õppimiseks Klassikaaslaste ja vanemate abi õppimisel Lisatoetus lugemisel ja kirjutamisel, matemaatika järeleaitamistunnid Kasulikud abiprogrammid

13. Edu tagavad: Pidev toetus • Keegi kooli töötajatest tuleb määrata vastutama õpilase eduplaani iga sammu eest. • Asjade käiku tuleb pidevalt jälgida ja vajadusel muuta. Õpilase iseseisvus • Ettevalmistus kestvaks eduks • Kooli töötajad peavad toetama enesejälgimist, enese-esindust ja enesekindlust.

14. ADHD: What Every Parent Needs to Know. Reiff, Michael L. All About Attention Deficit Disorder: Symptoms, Diagnosis, and Treatment: Children and Adults. Phelan, Thomas All Kinds of Minds: A Young Student’s Book About Learning Abilities and Learning Disorders. Levine, Melvin D. Delivered from Distraction: Getting the Most Out of Life With Attention Deficit Disorder. Hallowell, Edward M. Drawing a Blank: Improving Comprehension for Readers on the Autism Spectrum. Lland, Emily. Driven to Distraction: Recognizing and Coping With Attention Deficit Disorder. Hallowell, Edward M. The Family ADHD Solution: A Scientific Approach to Maximizing Your Child’s Attention and Minimizing Parental Stress. Berlin, Mark. How to Reach and Teach Children With ADD/ADHD: Practical Techniques. Reif, Sandra F. Smart But Scattered. Dawson, Peg. Strategies for Teaching Adolescents With ADHD: Effective Classroom Techniques Across the Content . DeRuvo, Silvia Young Children with ADHD: Early Identification and Intervention. Dupaul, George J.

15. Allkindsofminds.org LDonline.org Greatschool.org