180 likes | 542 Views
EESTI PRIORITEETSED KESKKONNAPROBLEEMID. Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask. EESTI KESKKONNASTRATEEGIA. Keskkonnastrateegia põhieesmärk on sõnastatud säästva arengu tõekspidamiste alusel:
E N D
EESTI PRIORITEETSED KESKKONNAPROBLEEMID Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask
EESTI KESKKONNASTRATEEGIA Keskkonnastrateegia põhieesmärk on sõnastatud säästva arengu tõekspidamiste alusel: Tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastikke ja elustikku säilitades ning majanduse arengutaset arvestades.
Põlevkivi kaevandamine ja põletamine • Karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; esmane reljeef ja elukooslused on hävitatud ca 118km2; • Väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, mis mõjub 1-2 km kaugusele karjäärist, vesi juhitakse pinnaveekogudesse, suur energiakulu; • Rikastusvabrikud, rikastusjäägid ja aheraine, ca 145 miljonit tonni aherainet; • Eemaldatakse katend st paas, liiv, savi; ühe tonni põlevkivi kaevandamiseks eemaldatakse ca 25t katendit.
Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi. • Põhja-Eesti linnades on täheldatud haigusjuhtude kasvu sõltuvalt saasteainete sisalduse tõusust välisõhus. • Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on hingamisteede haigestumus suurem- kui mujal Eestis.
Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett, ning rikutud maastikud.
Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus. • Paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud.
Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega kaetud alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. • Aastas tekib Eestis ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. • Koos tööstusjäätmetega tuleb ühe eestimaalase kohta 10 tonni jäätmeid aastas.
Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus.
Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.
Elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist.
Keskkonnaprobleemide peamised tekkepõhjused on: • toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine; • madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine; • keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus; • keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimimismehhanismide puudulikkus.
Kasutatud materjal: • http://www.envir.ee • http://eelis.ic.envir.ee/seiremonitor/alam/02/?leht=02_2_aru2000#lisad • http://www.postimees.ee/180405/gfx/13073425fce8d9a16f_1.jpg • http://www.maves.ee/Tasub_teada/jaakreostus.htm • http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9709/strateegia.html