Keskkonnaprobleemid E estis ja maailmas

1. Keskkonnaprobleemid Eestis ja maailmas Õp lk 33, 41-44 Koostas Hille Arumäe VG 2012

2. Eesti olulised keskkonnaprobleemid on seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega • Kasutuskõlbmatud maa-alad: • Aherainekuhikuid ~10 000 ha • Allmaakaevandamisega ~20 000 ha • Tuhamäed • SEJ-de lendtuhk (Balti SEJ 100 t tunnis)

3. Säästev areng • Agenda 21 on ülemaailmne 21. saj säästva arengu programm • Ül: keskkonnasõbraliku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arendamine • Läänemere Agenda on Läänemeremaade kokkulepe • Ül: Läänemereriikide keskkonnasõbraliku majanduse arendamine • Säästev Eesti 21 on säästva arengu riiklik strateegia • Määrab ära riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030

4. Eesti keskkonnapoliitika Eesti põhiseadus § 5 ja 53 Looduskaitseseadus Veeseadus Maapõueseadus Ranna ja kalda kaitse seadus Jäätmeseadus Pakendiseadus Säästva arengu seadus Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

5. Keskkonnaprobleemide lahendamine Eelduseks on • elanikkonna keskkonnateadlikkuse edendamine ja • keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine. Eesti keskkonnastrateegia eesmärgiks on: • Tervisliku keskkonna tagamine. • Majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine loodust kahjustamata. • Säilitada maastike ja elustiku mitmekesisust.

6. Konventsioonid Konventsioonid on rahvusvahelised keskkonnaalased lepingud. • Sõlmitakse selleks, et säästa loodust, kuigi selle jälgimine on raske • Positiivseks tagajärjeks on see, et riigid katsuvad siiski loodust säästa, olenemata sellest, et seda on keeruline jälgida ning nendes lepingutes kaheldakse.

7. Lepingud ja nende eesmärgid • CITES e Washingtoni konventsioon – eesmärk on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega, sõlmiti 1973, Eesti liitus • Montreali protokoll – Osoonikihti kahandavate ainete protokoll, sõlmiti 1987, Eesti liitus 1996 • Rio konventsioon – Eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning säästev kasutamine, sõlmiti 1992. aastal, ühinenud 188 riiki, Eesti liitus 1994.

8. Lepingud ja nende eesmärgid • ÜRO kliimamuutuse konventsioon – eesmärgiks saavutada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris sellisel tasemel, mis hoiaks ära kliima soojenemise, sõlmiti 1992, ühinenud 160 riiki, Eesti liitus 1994. • Genfi üldleping – eesmärgiks on piirata õhku saastavate ainete paiskamist atmosfääri. Alla kirjutati 1979, Eesti liitus sellega 1980, kuuludes NSVL kooseisu • Århusi konventsioon – eesmärgiks on kaasa aidata avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisel, võimaluste loomine avalikkuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle, Eesti liitus 2001. a

9. Haruldaste taime- ja loomaliikide või nende osade maailmaturu hinnad ja käive: - treenitud jahipistrik 100 000 eurot - lumeleopardi nahk 50 000 eurot - toormuskus (1 kg) 40 000 eurot - Candelabra kaktus 5 000 eurot • Kõrge hind ja linnastumisest tulenev lemmikloomade ning taimede pidamisekasvav populaarsus on põhjuseks ähvardavalt suurele haruldaste taime- ja loomaliikide aastakäibele kaubanduses.Näiteks: - troopilised kalad 500-600 miljonit isendit - elus linnud 2-5 miljonit isendit - orhideed 9-10 miljonit isendit - kaktused 7-8 miljonit isendit

10. Õppida! • Korrata globaalprobleemid – nende olemus, põhjused ja tagajärjed • Looduskaitse eesmärgid, kaitsealad Eestis • Eesti keskkonnaprobleemid ja keskkonnapoliitika • Konventsioonid – nimed ja eesmärgid • Õppida kontrolltööks; õp lk 28 - 46