Ühingu “Korruptsioonivaba Eesti” seminar, 09.12.2009 Õiglus ja korruptsioon meditsiinis

1. Ühingu “Korruptsioonivaba Eesti” seminar, 09.12.2009Õiglus ja korruptsioon meditsiinis Andres Soosaar Tartu Ülikooli tervishoiu instituut

2. Ettekande eesmärk • Kaardistada need piirkonnad ja tegevused meditsiinis, kus on suurem võimalus meditsiiniprofessionaalide poolseteks kõrvalekalleteks ühiskonnas kehtestatud eetilistest ja õiguslikest regulatsioonidest; • Pakkuda seletusi korruptsiooni visa püsimise kohta meditsiinis.

3. Lähteseisukohad I • Keegi ei tea täpselt, kui ulatuslik on korruptsioon Eesti meditsiinis, kuid Kesk- ja Ida-Euroopas peetakse seda üldiselt probleemiks. • Et isiklik või lähedase haigus ja tervis on igale inimesele täiesti eksistentsiaalsed ning kõrgeima prioriteetsusega teemad, siis ei valita nii mõnigi kord vahendeid nende eest võitlemiseks.

4. Lähteseisukohad II • Arstlik tegevus on kompetentsuse alusel ühiskonnas eriseisundis ning arst on ainupädev mitmetes sotsiaalsetes tegevustes, kuid samas tavakodanik enamuses teistes; • Hoolimata hiigelsuurtest kulutustest toimib meditsiin kõikjal piiratud sotsiaalsete ressursside tingimustes; • Arstlikku tegevust vaadeldakse teenuse osutamisena; • Arstieetika teatud seisukohad õigluse kohta peaksid arsti eemal hoidma korruptsioonist.

5. Mis on korruptsioon? Korruptsioon on avaliku sektori ametiisiku (poliitik või avalik teenistuja) sobimatu või ebaseaduslik käitumine ametivõimu kuritarvitades tema enda isikliku kasu või tema lähedaste kasu saamise eesmärgil. “Korruptsioonivaba Eesti”, http://www.transparency.ee/?s=2

6. Mis on korruptsioon? AS huvide konfliktist lähtuv määratlus: Korruptsioon on professionaali erialastest ja personaalsetest rollidest lähtunud vastasseis (huvide konflikt), mille ta on lahendanud oma isiklike huvide kasuks.

7. Korruptsioonivastase tegevuse tasandid • Isiku tase ehk vooruslikkusest lähtuv eneseregulatsioon • Professionaalse kogukonna tase ehk tsunfti (arstlike organisatsioonide) eneseregulatsioon • Ühiskonna tase, millelt lähtuvate mõjutusvahenditega survestatakse professionaale teatud isiklikke huvisid tahaplaanile jätma.

8. 2 lähenemist õiglusele • Õiglane on kõiki kohelda ühtmoodi • Õiglane on inimest kohelda selle järgi, mida ta väärt on Suhtumine korruptsiooni sõltub suuresti sellest, milline on arusaamine õiglusest ja üksikisiku kohast ühiskonnas.

9. Sotsiaalse rolli realiseerimise kaks malli • Pikka aega on olnud nii, et sotsiaalse positsiooni hankimine on võitlus ning mida kõrgema positsiooni oled välja võidelnud, seda rohkem on sulle lubatud; • Praegu ollakse kindlalt seisukohal, et sotsiaalne positsioon kuulugu parimale võimalikule kandidaadile ning mida kõrgemal positsioonil asud, seda suuremad on nõudmised, millele pead vastama ning mida järgima.

10. Meditsiinieetika olulisemad põhimõtted • Inimväärikuse austamine • Heategemine • Isikuautonoomia austamine • Mittekahjustamine • Empaatia patsiendi suhtes • Ausus • Õiglus • Usaldusväärsus/Privaatsus

11. I. Üldpõhimõtted arstlikus tegevuses WMA rahvusvaheline arstieetika koodeks (1949, 2006) (RAEK), http://www.wma.net/en/30publications/10policies/c8/index.html : • Arst toimib alati oma sõltumatu professionaalse otsustamise kohaselt ning järgib professionaalse käitumise kõrgeimaid standardeid. • Arst ei tohi oma otsustes olla mõjutatud isiklikust kasusaamisest või ebaõiglasest diskrimineerimisest. • Arst käitub ausalt patsientide ja kolleegidega ning informeerib asjakohaseid institutsioone arstidest, kes praktiseerivad ebaeetiliselt või ebakompetentselt või kes tegelevad pettusega.

12. II. Arsti-patsiendi suhe • RAEK: Arst peab arstiabi andmisel tegutsema patsiendi parimate huvide kohaselt; • WMA Genfi deklaratsioon: Minu esmaseks hooleks on patsiendi tervis. • Eesti arstieetika koodeks (EAEK): Arsti esmane kohus on osutada arstiabi igas olukorras oma pädevuse piires, austades patsiendi inimväärikust, autonoomiat ja heaolu.

13. II. Arsti-patsiendi suhe: tasud ja kingitused • EAEK: Arst ei tohi oma ravitöö eest saada muid materiaalseid hüvesid peale palga või kokkulepitud tasu. • VÕS 41. ptk § 761. Tasu maksmise kohustus Tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik.

14. III. Arstide omavahelised suhted Korruptsioonile võib viia ka mitme arsti ühine tegevus. Samuti soodustab seda korporatiivsus, kus grupihuvidest lähtuvalt püüab mõni eriala saavutada meditsiinis või kogu ühiskonnas eelisseisundit. EAEK: Patsiendi suunamisel teise arsti juurde ei tohi lähtuda materiaalse kasu saamise eesmärgist. Arst ei tohi põhjendamatult määrata uuringuid ja raviprotseduure ega vajaduseta suunata patsienti teiste arstide konsultatsioonidele.

15. III. Arstide omavahelised suhted Arstide kogukond on traditsiooniliselt olnud õige suletud ning konflikte püütakse lahendada eeskätt omade ringis. EAEK: Arstliku tegevuse käigus tekkinud lahkarvamusi on arstid kohustatud lahendama eelkõige omavahel. Arst ei pöördu kolleegidega tekkinud lahkarvamuste lahendamiseks ajakirjanduse poole. Eetilised probleemid lahendatakse vastavalt Eesti Arstide Liidu põhikirjale.

16. IV. Arst kui ekspert Arstil on kohustus/võimalus olla ka eksperdiks, mis võib oluliselt määrata ekspertiisialuse sotsiaalset ja tervislikku seisundit. EAEK: • Eksperdi ülesandeid täitev arst peab uuritavat oma rollist teavitama. Raviarst ei saa olla eksperdiks oma patsienti puudutavas kohtuarstlikus, töövõime- või muus ekspertiisis. • Arst tohib tunnistustes, õiendites ja ekspertiisides kinnitada ainult seda, mida ta vaatluse, kogutud andmete ja kaalutluse alusel arvab end olevat õigustatud tegema. RAEK: Arst tohib tõendada vaid seda, mida ta on isiklikult kindlaks teinud.

17. V. Arstide ja ravimitööstuse suhted Et ravimitööstuses liiguvad väga suured rahad, siis on tulnud ette, et arstide suhted ravimite tootjatega ei põhine enam nende professionaalsel sõltumatusel. Eesti Arstide Liidu ja ravimitootjate ühiste seisukohtade protokoll (2007): On tähtis, et arstkonna ja ravimitootjate koostöö põhineb üldistel põhimõtetel, mis tagavad eetiliste standardite järgimise ning arvestavad ühiskonna ootustega, tagades mõlema poole sõltumatuse oma tegevuste juhtimisel. http://www.arstideliit.ee/et/eetika/protokoll_171207.pdf

18. Kokkuvõtteks • Moraalne regulatsioon töötab meditsiinis ebaühtlaselt ning selle tervikühiskonnale suunatud komponent töötab nõrgalt; • Korruptsioon meditsiinis peegeldab üleminekut paternalistlikult isikuautonoomia põhisele meditsiinieetikale ja/või sellega tegelevate arstide alaväärsuskompleksi. • Hetkel peitub suurim reserv arstide korruptiivse käitumise ohjeldamises nende professionaalsete kogukondade eneseregulatsioonis.