Eesti kirjanduse lätteil Koostanud Anneli Oidsalu, Külli Semjonov TPL 2009 – 2011

1. Eesti kirjanduse lätteilKoostanud Anneli Oidsalu, Külli SemjonovTPL 2009 – 2011 Leo Villandi õpiku põhjal (Tallinn, Koolibri, 1995) Tunnis vajalikud lisamaterjalid: Eesti kirjanduse lätteil, lk 8 Paljundiselt katkend “Henriku Liivimaa kroonikast”: Muhu linnuse vallutamine Paljundis: Forselius

2. Rahvaluule – meie kirjanduse algläte Kristjan Raud “Muinasvärav”, 1933

3. Rahvaluule ehk folkloor • Eesti rahvaluule vanimad kihistused , eeskätt rahvalaulud on pärit kiviajast. • Müütiline luule oli teadmine, usk, elukogemus ja kunst üheskoos. • Luuletaja – laulik, arbuja, šamaan – oli teadja, selgitaja. • Rahvalaul pole meieni jõudnud oma esialgsel kujul, vaid on aja jooksul muutunud.

4. Rahvaluule on kollektiivne looming Lood ei ole Looja loonud ega sõnad sepa tehtud, viisid vabrikus valatud. Lood on nõnda, kui ma laulan, sõnad nõnda, kui ma söödan, viisid nõnda, kui ma võtan. Põltsamaa, 1883 Rahvaluulele on omane varieeruvus.

5. Folkloor on kujundanud meie rahvusteadvust ja -kultuuri. • Kirjanduses: Fr. R. Kreutzwald, Juhan Liiv, Hando Runnel, Andrus Kivirähk jpt. • Muusikas: Mart Saar, Veljo Tormis jpt. • Kujutavas kunstis: Kristjan Raud, Oskar Kallis, Kaljo Põllu jpt. • Folkloor avaldub kombestikus, tavades.

6. Oskar Kallis “Kalevipoeg põrgus”

7. Rahvaluule kogumine • Saksa romantikute-valgustajate Herderi ja Schlegeli eeskujul hakkasid eesti rahvaluule kogumisega tegelema baltisaksa haritlased. • 19. saj keskel asusid eestlased ise oma rahvaluulet kirja panema, eestvedajateks • Õpetatud Eesti Selts (loodud 1838 ), • Eesti Kirjameeste Selts (1872), • Fr. R. Faehlmann, • Fr. R. Kreutzwald, • Jakob Hurt, kes 1888 avaldas kõikides eesti ajalehtedes rahvaluule kogumise üleskutse.

8. Kristjan RaudKalevipoeg Põrgu teel võrke purustamas, u 1935 Kristjan Raud, “Kalevipoja” illustreerija, Eesti Rahva Muuseumi rajaja (lugeda õpik lk 8)

9. KIRJANDUS • laiemas tähenduses on rahvaluule ja kõik kirjapandu (teaduslik, teatme- ning õppekirjandus), • kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandus ehk belletristika. • Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma, aga ka parim ja mõjukam osa sellest. • Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele 19. saj algul J. W. Goethe.

10. Rahvuskirjanduse kujunemine • Rahvuse ja riigi kujunemiseni jõudsid eestlased alles 19. – 20. sajandil. • Olulist osa meie kultuuriloos on etendanud kokkupuuted germaani, balti, slaavi ja läänemeresoome hõimudega, osasaamine ristiusust Saksa ja Skandinaaviamaade piiskoppide, Poola jesuiitide ja Vene vürstide kaudu.

11. Kirjanduse teke • Ehkki eesti kirjandusloo algust hakatakse arvestama juba 13. sajandist, oli tollal tegu üksikute eesti isiku- ja kohanimedega, juhuslike sõnade ja lauseosadega, mis olid kirja pandud mitmetes ürikutes (kroonikad jm). • Alles 16. saj trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud – katekismused. Kirikukirjanduse algus. • Rahvuskirjandus tekkis alles 19. saj algul. • Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. Petersoni.

12. Ajalooline taust • Ristiusu tulek Euroopasse varakeskajal muutis põhimõtteliselt rahvaste eluolu, teisenes maailmakäsitus. • Baltimaades kaasnes ristiusustamisega vägivald: “...mõõk ühes, Piibel teises käes ja ahnus südames.” (Anna Haava) • 13. sajand avas meile ukse Euroopasse ning liitis meie esivanemad kristliku maailma ja kultuuriga. • Muistse vabadusvõitlusega lõppes muinasaeg, algas feodalismiajastu, mil võim ja voli kuulus võõrsilt tulnuile.

13. Eesti kirjandus ja baltisaksa kirjandus • Sakslaste osatähtsus rahvastiku hulgas oli väga väike. • Eestlased enamusrahvusena säilitasid oma identiteedi, keele, kombed, kultuurilise eripära. • Eesti keel, ehkki “alamkeeleks” surutud, püsis ja arenes. • See kõik lõi eelduse 19. sajandil toimunud rahvuslikule ärkamisajale, omanäolise kultuuri tekkele ja hilisemale riiklikule iseseisvusele. • Eesti kirjandus eksisteeris kõrvuti baltisaksa kirjandusega.

14. Baltisaksa kirjandus • Selle algust võib lugeda Henriku Liivimaa kroonikast alates. • Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet jm. • Alates 18. saj II poolest kujunes baltisaksa kirjanduselu keskuseks Riia. • Riias tegutses ja saksa filosoof, folklorist ja kirjanik J. G. von Herder. • 19. sajandil elati baltisakslaste hulgas vilgast professionaalsel tasemel kultuurielu.

15. Henriku Liivimaa kroonika • Heinrici Chronicon Livoniae • 1224 – 1227 • Ladinakeelsest kroonikast pärinevad esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta. • Autor Läti Henrik (Henricus de Lettis) oli misjonär ja kroonikakirjutaja, piiskop Alberti saatja sõjaretkedel eestlaste vastu • Lehekülg kroonikast

16. Henriku Liivimaa kroonika • Sündmusi on paiguti üles tähendatud suure üksikasjalikkusega. • Kroonika hõlmab ajavahemikku misjonitöö algusest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227. aastal. • Kroonika sisaldab tähelepanekuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede, põlluharimise jm kohta. • Henrik tundis lisaks saksa ja ladina keelele kohalike põlisrahvaste keeli , sh eesti keelt. • Originaalkäsikiri pole säilinud, ärakirjade järgi on teost korduvalt välja antud.

17. Muhu maalinna piiramineloe paljundis “Muhu linnuse vallutamine”

18. Eestikeelsed sõnad ja lausedHenriku Liivimaa kroonikas • Malewa • Kylekunda (kihelkond) • Wanem • Odenpe (Otepää) • Sackala (Sakala) • Tarbata (Tartu) • Viliende (Viljandi) • Sontagana (Soontaga) • Lembitus • Maniwalde • Unnepewe (Õnnepäev) • Laula, laula, pappi! • Maga magamas! • Siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale, sellest on tulnud Eesti luuleline nimi – Maarjamaa.

19. Kroonika ehk ajaraamat • Esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjestuses, enamasti proosa-, harvemini värsivormis. • Keskajal ajalookirjanduse valitsev žanr. • 13. saj lõpust pärineb tundmatu autori “Liivimaa vanem riimkroonika” annab ülevaate XIII sajandil toimunust ja keskendub läti hõimude alistamisele.

20. “Liivimaa noorem riimkroonika” • 1348. aastal koostatud BartholomäusHoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ käsitleb XIV sajandi alguse sündmusi, eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu (nn Harju mässu) kirjeldus. Aktsepteeritavaks peetakse tolle aja eluolu peegeldust. (Nt Ed. Bornhöhe ja A. Kallas on oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale.)

21. Eduard Bornhöhe “Tasuja” (1880)

22. Balthasar Russowi “Liivimaa kroonika” 1578 Vene-Liivi sõja (1558 –1583) ajaloo allikaks on B. Russowi kroonika.

23. Jaan Kross “Kolme katku vahel”(1970–1980)

24. Christian Kelchi kroonika 1695 • Christian Kelchi kroonika käsitleb sündmusi aastani 1690 ja arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekud eestlaste lootusetust olukorrast. • Tema kroonika kaudu pääses esimest korda trükki eesti rahvalaul („Jörru!...“). • Kelch kirjutas oma kroonikale järje, milles ta kajastas Põhjasõja-eelseid ja aegseid olusid aastani 1707.

25. Taani hindamisraamat • Liber Census Daniae • 13. sajand (1241) • Taani munkade poolt kirja pandud Harju- ja Virumaa asulate nimekiri •  500 kohanime, ka isiku- ja perenimesid • Carola – Karula • Lyenus – Lüganuse • Koylae – Kohila • Jeeleth – Jõelähtme • Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid ajaloolastele ja keeleteadlastele.

26. MÕISATE TEKKIMINE 13.-14. SAJ • Mõis on eesti keeles vanem sõna, kui me oskame arvata. Mõis (moisa) tähendas taraga piiratud või eraldi asuvat põldu. Soomes esineb Moisio kohanimena sageli seal, kus on olnud ürgne asustus või paikkonna vanim talu. Arvatavasti nimetati mõisateks muinasajal eesti vanemate väljaspool küla asunud suurtalusid.13. sajandil, muistse vabaduse kaotamise järel, kandus see nimetus üle uute maahärrade poolt vasallidele läänistatud valdustele. Teame, et Taani kuninga läänimeeste hulgas oli ka eestlasi. Taani hindamisraamatust (1241) leiame näiteks Clemens Esto (ld eestlane), kellele kuulus Keila kihelkonnas 34 adramaad, Hildelempi, kellele kuulus Jõelähtme kihelkonnas 17 adramaad jt. Ühe eestlasest vasalli, Villelempi, puhul on mainitud 5 adramaa suurust mõisat Jüri (Vaskjala) kihelkonnas Järsi külas.

27. Kirikukirjanduse algus • Kiriku vajadusi teeniv kirjasõna hakkas levima esialgu käsikirjadena, hiljem trükitud kujul. • Ladinakeelsete laulude, palvete ja muude liturgiliste tekstide sisu eestlasteni ei jõudnud, tekkis vajadus tõlgete järele. • Esimesed säilinud tõlked võib leida 15.–16. saj käsikirjadest.

28. Kullamaa käsikiri • Käsikiri pärineb Läänemaalt Kullamaa kirikust. • See on kirjutatud vakuraamatu (sellesse märgiti talupoegade teokoormused) viimasele, tühjale lehele. • Kohalik vaimulik Johannes Lelow on kirjutanud aastatel 1524–1532 kolm eestikeelset palvet: • “Meie isa palve” (Pater noster) • “Ole tervitatud, Maria” (Ave Maria) • “Mina usun” (Credo)

29. Kullamaa käsikiri Isa mede, ken sina oled taivas, pöhütuüt on sinu nimi, tulgut sinu kiikus, saatku sinu tahtmus taivas nink maasse, anna meite tänäni iga päävine leib ning heitka andeks meye võlgad, ninda kut meye andeks annama meite võlaliste vasta. Älä saatit meitid kurja ohahtus, eränes saatka meid kurjast. Amen.

30. Reformatsioon • ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Saksamaal. • Martin Luther astus välja patukahetsuskirjade müügi vastu, tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. • Luterlus tõi rahvaharidusse olulisi muutusi. • Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega. • Tekkis vajadus lugemisoskuse järele, et ise pühakirja lugeda ja lauluraamatust laulda.

31. Raamat ja haridus leidsid tee eestlaste juurde • Saksa soost vaimulikel tuli asuda eesti keelt õppima. • Hakati tõlkima laule, epistleid, palveid ja muid pühakirja tekste, et pidada eestikeelseid jutlusi. • Asuti koostama palveraamatuid ja katekismusi – luterlikke käsiraamatuid.

32. Esimene eestikeelne raamat • 1525 trükiti Lübeckis raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti. • Katoliiklased konfiskeerisid ja hävitasid raamatu kui “luterliku jõleduse”. • Viited raamatule avastas baltisaksa ajaloolane P. Johansen Lübecki linnaarhiivist.

33. Katekismus • kr katechismos‘õpetus’ • Usuõpik – lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul. • Esitab lühidalt kristluse olulisema ainestiku (nt 10 käsku, usutunnistus, meieisapalve). • Eestis sai tuntuks M. Lutheri 1529 avaldatud ”Väike katekismus”. Selle järgi õpetati lapsi lugema nii kodus kui koolis.

34. Wanradi ja Koelli katekismus • Esimene säilinud eestikeelne raamat on Saksamaal Wittenbergi linnas 1535. a trükitud Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus, milles seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli mõeldud abivahendiks saksa soost pastoritele.

35. Wanradi ja Koelli katekismus • Säilinud on 11 lehekülge, (osaliselt fragmendid), mida oli kasutatud ühe keskaegse raamatu kaanetäidisena. • Need avastas arhivaar H. Weiss 1929. aastal. • Vrd esimesed säilinud raamatud: Soome – 1542, Leedu – 1547, Vene – 1564, Läti – 1585 . • Trükisel on vaid sümboolne tähendus – eesti vaimuelu arengut see raamat otseselt ei mõjutanud. • Kirjaviis on ebaühtlane ja võõrapärane: eesti keele grammatikat polnud veel koostatud. http://www.murre.ut.ee/vakkur/Gooti/Originaal/Koell.jpg.htm

36. Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus (fragment,1535) Taastatud tekst

37. 17. sajand • Eesti muutus Poola ja Rootsi vahelise sõja tallermaaks. • 1601 tabas maad enneolematu viljaikaldus koos nälja ja katkuga. Hukkus tuhandeid inimesi. • Eestis polnud ühtegi trükikoda. • Sellest ajast on säilinud käsitsi kirjutatud vaimulikke tekste, eriti kirikuõpetajate jutlusi.

38. Georg Mülleri jutlused • Müller (ka Muller, Mollerus) oli Tallinna Pühavaimu kiriku (seal oli eesti kogudus) abipastor. • 1600–1606 koostas ta 39 jutlust. • Käsikiri avaldati 1891 kultuuriloolase Villem Reimani toimetusel. • See on esimene suurem eestikeelne kirjalik mälestis, mis kajastab meie maa ja rahva ajalugu, kombeid, kultuuri, katku ja selle tagajärgi.

39. Jutlus • … on usuline kõne, millega vaimulik juhib koguduse mõttekäiku piibli alusel. • … moodustab luterlikus kirikus jumalateenistuse keskse osa. • Lisaks Georg Mülleri jutlustele on meil võimalik lugeda ka paljude hilisemate pastorite, nt J. Hurda ja V. Reimani jutlusi.

40. Mülleri 1. jutluse avalehekülg Jutlustel pole mitte ainult kiriku-, olustiku- ja keeleajalooline tähtsus, vaid ka kirjanduslik väärtus. Neist algabki meie ilukirjanduslik proosa.

41. Mülleri 9. jutluse avalehekülg Jutlustest saame teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses eestikeelne kool, mille õpilasi (ScholePoisit) ta hea laulmise poolest kogudusele eeskujuks seadis. Müller väidab, et laulu abil võib inimene endast “kuradi kaugele ajada”. Kes “maekwat kut ned Lambat, sedda eb kyta mina mitte”.

42. Rootsi aeg • Aega, mil praeguse Eesti alad kuulusid Rootsi kuningriigi koosseisu, on hiljem hakatud nimetatama kuldseks Rootsi ajaks, sest peaaegu sajandiks lõppesid kurnavad sõjad ja kuningavõim soosis haridust – meie kultuur ja haridus tänapäevases mõistes saabki alguse pärast Eesti minemist Rootsi valdusesse. • Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim juba Liivi sõja (1558–1583) tulemusel, Lõuna-Eesti jäi Poola, Saaremaa Taani võimu alla; 1625 läks kogu Mandri-Eesti Rootsi kuninga valdusesesse (see vormistati Altmargi rahulepinguga aastal 1629). 1645 sai Rootsi Taanilt ka Saaremaa. Nii Eestimaa (praegune Põhja-Eesti) kui ka Liivimaa kubermangus (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti, Saaremaa) kehtestati Rootsi kirikukord, kohtu- ja haridussüsteem.

43. Rootsi võimu tugevdamine • Rootslaste eesmärk oli riigivõimu tugevdamine. Oli vaja rajada koole, et korraldada kirikuasju, vähendada katoliikluse mõju ja kasvatada noori luteri usu vaimus ning koolitada ametnikke uue administratsiooni ja kohtute jaoks. • Reforme asus ellu viima Liivimaa kindralkuberner* Johan Skytte [loe: šütte]. Rootslaste talupojasõbralikum mentaliteet avaldas pisut mõju ka eestlastest põlisrahva elule, talupoegadele meeldis, et keskvõim püüdis vähendada aadli omavoli. _______________ kindralkuberner – keskvalitsuse kõrgeim esindaja suures halduspiirkonnas Johan Skytte oli Rootsi riigimees, silmapaistev pedagoogikateadlane, Gustav II Adolfi õpetaja, Liivimaa kindralkuberner, Tartu ülikooli kantsler.

44. Rootsi aeg Kiiresti hakkas arenema rahva lugemisoskus, sest kindralkuberner Skytte nõudmisel pidi ametisse pandama köstrid, kes oskaks lastele lugemist ja kirjutamist õpetada, piiskop Jheringi õhutusel püüti asutada rahvakoole, trükiti eestikeelne aabits, B. G. Forseliuse eestvõttel koolitati rahvakoolide õpetajaid. Piirkonna rahulikku arengut segas 1657. aasta katk ja suur näljahäda aastatel 1695.–1697. Rootsi aja lõpetas Põhjasõda. 4.–6. oktoobrini 2007 kulmineerusid Tartu Ülikooli 375. aastapäevale pühendatud juubeliüritused. Ülikooli rajaja Johan Skytte monumendi avamine Riigikohtu hoone ees Toomemäel 5. oktoobril 2007. Pitsatikujulise monumendi autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Monumendi avas 2007 Rootsi kuninganna Silvia. Gustav II Adolfi otsusega avati Tartu ülikool 1632

45. Rootsi aeg • „/.../eks olnud just „Rootsi aeg” see, kus piiskop Iheringi ja kuningate Gustav Adolfi, Karl XI jt eneste eestvõttel ja survel hakati esmahoolitsema ka eestikeelse hariduse, eestikeelse jumalateenistuse, eesti vaimuliku kirjanduse, eesti rahvakooli eest. Eks olnud see siis, kus eriti rootslaste Johann ja Bengt Gottfried Forseliuse eestvõttel esimene alus pandi eesti esimese külaharitlaste, köstrite ja koolmeistrite kihi tekkimisele, mis hakkas moodustama eestilise uusaegse kultuuri sünnipinda ja seda kohevil hoidis läbi pimeda 18. sajandi, seega esimese aluspõhja rajas ka rahvuskultuuri uuestisünnile 19. sajandil.” August Annist („Käsu Hans ja tema „ikulaul” Tartu hävitamisest a. 1704–1708”) Gustav II Adolfi otsusega avati Tartu ülikool 1632

46. Kooliharidus Rootsi ajal • Aastal 1630 avati Tartus Liivimaa esimene gümnaasium. • Aastal 1631 asutati gümnaasium Tallinnasse. • Gümnaasiumide juurde rajati ka trükikojad: 1631 Tartus, 1633 Tallinnas. • Aastal 1632 muudeti Tartu gümnaasium ülikooliks – Academia Gustavianaoli Rootsi riigi teine ülikool. • Piiskop Jhering avaldas esimese Eesti trükitud aabitsa (1641?). • 1680. aastatel püüti välja arendada rahvakoolidevõrku, koolitati koolmeistreid. Tuntuim kooliliikumise arendaja oli B. G. Forselius, kes rajas Tartu lähedale kooliõpetajate seminari – esimese rahvakooliõpetajate kooli kogu Põhja-Euroopas. Euroopa silmapaistev pedagoogikateadlane Jan Ámos Komenský ehk Comenius (1592–1670), Forseliuse mõjutaja. ← Rembrandti maal, u 1664/65. Uffizi galerii, Itaalia

47. Kirjasõna Rootsi ajal • Aastatel 1631–1710 ilmus vähemalt 45 vaimulikku raamatut nii põhja- kui ka lõunaeesti keeles. • 1686 ilmus lõunaeestikeelne Wastne Testament (tõenäoline tõlkija Andreas Virginius, trükki aitas toimetada tema poeg Adrian Virginius). • 17. sajandi lõpus jõudis B. G. Forselius täpsemalt reeglistatud kirjakeeleni, andis välja aabitsa, tema reeglid pani grammatikaõpikus kirja Johann Hornung („Grammatica Esthonica”,1693).

48. Arvatav Forseliuse aabits u 1684 Säilinud on Forseliuse aabitsa kordustrüki (u 1694–1697) kaks eksemplari (Kopnhagenis ja Riias)

49. Bengt Gottfried Forseliuse sünnikohta tähistav mälestuskivi Harju-Madisel

50. Forseliuse tuntumad õpilased: Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri • Mälestuskivi Ignatsi Jaagule Kambjas. • Ignatsi Jaak (EE järgi Ignati Jaak ehk Jaak Ignati poeg) õppis Forseliuse seminaris ja hiljem asutas Lõuna-Eestis mitu talurahvakooli, ühe neist Kambjas. • 1987. aastal asutatas Kambja Ignatsi Jaagu Kool kauaaegse köster-koolmeistri Ignatsi Jaagu nime kandva teenetemedali (kunstnik Endla Tuutma) • 1988. aastal asutatud Suure Ignatsi Jaagu medaliga autasustatakse Eesti või välismaa teadlasi eesti haridusloo uurimise eest (kunstnik Aime Jürjo) • http://www.forselius.ee/?Statuudid_ja_laureaadid:Statuudid:Ignatsi_Jaagu_medal