210 likes | 534 Views
Perinatoloogia ja Eesti tervishoiusüsteem. Heli Paluste Sotsiaalministeerium. Teemad. Riigi ja erialaseltsi roll p erinataalmedit s ini abi korraldamisel Eesti tervisesüsteemis Perinataalmeditsiini abi korraldus Eesti haiglavõrgus täna ja perspektiivis:
E N D
Perinatoloogia jaEesti tervishoiusüsteem Heli Paluste Sotsiaalministeerium
Teemad • Riigi ja erialaseltsi roll perinataalmeditsini abi korraldamisel Eesti tervisesüsteemis • Perinataalmeditsiini abi korraldus Eesti haiglavõrgus täna ja perspektiivis: • Sünnitusabi: mis võiks olla optimaalne sünnituste arv aastas, et tagada adekvaatne meditsiiniline abi • Vastsündinute ravi: mitu III ja mitu II etapi haiglat peaks Eestis olema (vastsündinute seisukohalt) • Neonatoloogia kui pediaatria alaeriala • Iseseisev ämmaemandusabi
Tervisesüsteem hõlmab kõiki organisatsioone, ressursse ja tegevusi, mille esmane eesmärk on edendada, taastada või säilitada tervist
Tervisesüsteemi põhieesmärgid • • Tervis ... mis on õiglaselt jaotunud kogu ühiskonnas • • Inimeste ootustele vastavus sh inimväärikuse austamine, isiku autonoomia ja konfidentsiaalsuse tagamine, tähelepanu pööramine tervise vajadustele,…, vabadus valida teenuse osutajat • • Kaitse finantsriski vastu ... õiglane rahaline osalus st piisavat rahastamist, et tagada universaalne teenuste kättesaadavus ilma, et indiviidid või leibkonnad langeksid vaesusesse Allikas: Strengthened health systems save more lives. An insight ino WHO’s European Health Systems’ Strategy. WHO Regional Office for Europe, 2005.)
Tervisesüsteemi funktsioonid • Juhtimine (tervishoiupoliitika sh strateegilised suunad ja prioriteedid, reeglid/regulatsioonid, stiimulid ja monitooring) • Ressursside tagamine (personal, investeeringud) • Finantseerimine (kogumine/puulimine, teenuste ostmine) • Teenuste osutamine (personaalsed, mitte personaalsed)
Erialaühenduste roll Eesti tervisesüsteemis Erialaühendused on: • Erialase pädevuse kandjad ja arendajad • Sisendi andjad adekvaatsete juhtimisotsuste ja regulatsioonide koostamiseks • Erialaspetsialistide pädevuse hindajad • Ravijuhiste koostajad • Tervishoiupoliitika tegelikud elluviijad!
Sünnitusabi korraldus haiglavõrgus piirkondlikud haiglad:1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla;2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum;3) SA Tallinna Lastehaigla. keskhaiglad:1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla;2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla;3) SA Ida-Viru Keskhaigla;4) SA Pärnu Haigla. üldhaiglad:1) AS Järvamaa Haigla;2) Kuressaare Haigla SA;3) SA Läänemaa Haigla;4) AS Rakvere Haigla;5) AS Lõuna-Eesti Haigla;6) SA Narva Haigla;7) SA Viljandi Haigla;8) AS Valga Haigla;9) SA Hiiumaa Haigla;10) AS Põlva Haigla;11) SA Rapla Maakonnahaigla. Kohalikud haiglad 1) Jõgeva haigla
Neonataalse abi korraldus haiglavõrgus piirkondlikud haiglad:1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla;2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum;3) SA Tallinna Lastehaigla. keskhaiglad:1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla;2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla;3) SA Ida-Viru Keskhaigla;4) SA Pärnu Haigla. üldhaiglad:1) AS Järvamaa Haigla;2) Kuressaare Haigla SA;3) SA Läänemaa Haigla;4) AS Rakvere Haigla;5) AS Lõuna-Eesti Haigla;6) SA Narva Haigla;7) SA Viljandi Haigla;8) AS Valga Haigla;9) SA Hiiumaa Haigla;10) AS Põlva Haigla;11) SA Rapla Maakonnahaigla. Kohalikud haiglad 1) Jõgeva haigla
Haiglavõrgu arengukavad ajas • Hospital Masterplan 1999 • Eesti haiglavõrgu arengukava 2002 • VV määrus “Haiglavõrgu arengukava” 2003 • Haiglavõrgu arengukava update aastateks 2007-2015 (2006) • Haiglavõrgu arengukava update 2011
Haiglavõrgu arengukava 2010 • 2. detsember 2009.a – ministri juhitud töögrupi: • Eesti Haigekassa • Eesti Arstide Liit • Eesti Haiglate Liit • Tervishoiuamet (1.01.2010 – Terviseamet) • Riigikogu sotsiaalkomisjon • Tartu Ülikool • WHO Eesti poolt formuleeriti haiglavõrgu probleemid täna ja optimeerimise põhimõtted
Miks vajab haiglavõrk muudatusi täna? • statsionaarse ravi mahtude vähenemine ja koondumine → üldhaiglates endiselt liigseid ravivoodeid, mis ~60% aastast on koormamata, • üldhaiglates vähene motivatsiooni päevaravi arendamisele → päevaravi juhtude väga tagasihoidlik kasvutrend suuremate haiglatega võrreldes, • sünnitusabi korraldus haiglavõrgus ebaratsionaalne – pooltes üldhaiglates viimase 3 aasta keskmine sünnituste arv alla 1 ööpäevas, vaid 3 üldhaiglas on sünnituste arv üle 400 sünnituse aastas, • tööjõukulutuste suur osakaal ning teenuste maht ei võimalda üld- ja kohalikel haiglatel suunata piisavalt vahendeid infrastruktuuri arendamisse ega ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.
I tasandi haigla (community hospital) – TP kuni 40 000 elanikku teenustepaketi miinimumiga: • valikuline ambulatoorne eriarstiabi • valikuline peamiselt plaaniline statsionaarne ravi (sisehaigused, üldkirurgia ja günekoloogia plaanilised teenused peamiselt päevakirurgiana) • põhiline diagnostika • ööpäevaringne valmisolek erakorraliseks abiks • hooldusravi ja hoolekanne • esmatasandi teenused (perearst, füsioterapeut, ämmaemand, koduõde, apteek, hambaarst jms). Kui sünnitusabi, siis ämmaemanda valvega 24/7, arst väljakutsel Maakonnad – Võru, Valga, Põlva, Järvamaa, Rapla, Läänemaa, Jõgeva ja Hiiumaa
piirkondlikud haiglad:1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla;2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum;3) SA Tallinna Lastehaigla. keskhaiglad:1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla;2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla;3) SA Ida-Viru Keskhaigla;4) SA Pärnu Haigla. üldhaiglad:1) AS Järvamaa Haigla;2) Kuressaare Haigla SA;3) SA Läänemaa Haigla;4) AS Rakvere Haigla;5) AS Lõuna-Eesti Haigla;6) SA Narva Haigla;7) SA Viljandi Haigla;8) AS Valga Haigla;9) SA Hiiumaa Haigla;10) AS Põlva Haigla;11) SA Rapla Maakonnahaigla. Kohalikud haiglad 1) Jõgeva haigla
Ämmaemandusabi tervishoiusüsteemis • Oluline spetsialist esmatasandi tervishoius • Normaalse raseduse jälgimine • Nõustamine reproduktiivtervise alal ja ravi määramine lihtsamate probleemide korral • Iseseisev teenuseosutaja alates 01.04.2010
Neonatoloogia kui pediaatria alaeriala? • Neonatoloogia kui pediaatri lisapädevus • Omandatakse residentuuris • Riiklikus residentuuritellimuses pediaatria residentuuri all • Kajastub diplomil ja tervishoiutöötajate registris