700 likes | 2.26k Views
MASINAELEMENTIDE ja PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL. TUGEVUSÕPETUS. PAINE-DEFORMATSIOON: Keerukas koormus. 1. Algandmed ja ülesande püstitus. p = 15 kN/m. p = 15 kN/m. 1000. 300. F = 20 kN. 500. 1600. 1.1. Ühtlane konsooliga tala.
E N D
MASINAELEMENTIDE ja PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL TUGEVUSÕPETUS PAINE-DEFORMATSIOON: Keerukas koormus PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
p = 15 kN/m p = 15 kN/m 1000 300 F = 20 kN 500 1600 1.1. Ühtlane konsooliga tala Arvutada INP140-profiiliga tala läbipaine ja pöördenurk konsoolses otsas ning suurim läbipaine tugede vahel ! Materjal: teras S355 Elastsusmoodul: E = 210 GPa Nõutav varutegur: [s] = 2,5 PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
1.2. Toereaktsioonid (1) FA FB p = 15 kN/m p = 15 kN/m 1. tasakaaluvõrrand H A G C B FRes2 1000 300 Kõikide momentide summa punkti A suhtes FRes1 500 1600 F = 20 kN Pöördemomentide summa on otstarbekas arvutada sellise punkti suhtes, mida läbib mõne tundmatu väärtusega jõu mõjusirge (punktid A ja B) PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
1.2. Toereaktsioonid (2) FA FB p = 15 kN/m p = 15 kN/m 2. tasakaaluvõrrand H A G C B FRes2 1000 300 Kõikide momentide summa punkti B suhtes FRes1 500 1600 F = 20 kN PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
M 1.3. Paindemomendi epüür Sisejõudude analüüsi tulemused FA = 10,1 kN FB = 12,6 kN p = 15 kN/m p = 15 kN/m H A G C B x J K Ohtlik ristlõige on K 840 300 1000 MK = 9,1 kNm 500 1600 F = 20 kN Paindemomendi M epüür on ühemärgiline kNm z 3,8 4,6 Siire üles (-) Kogu tala on ühte pidi kõver (alumised kiud on tõmmatud) 8,2 8,9 9,1 Konsoolse otsa C siire on üles A B C Tugede vahel on siire alla Siire alla (+) PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
2.1. Painde universaalvõrrandid (1) Läbipaine kohal x Pöördenurk kohal x v A B C x z x Elastne joon Elastse joone puutuja kohal x Läbipainde universaalvõrrand Pöördenurga universaalvõrrand PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
2.1. Painde universaalvõrrandid (2) Läbipainde universaalvõrrand Pöördenurga universaalvõrrand Läbipaine kohal x = 0 Pöördenurk kohal x = 0 Koormuste mõju Heaviside’i funktsioon Kõik sellise suunaga koormused on võrrandites märgiga ”+” PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
p3 = 15 kN/m FA = 10,1 kN p1 = 15 kN/m G H C B x A F = 20 kN p2 = 15 kN/m p4 = 15 kN/m z 2.2. Ekvivalentne arvutusskeem FA = 10,1 kN FB = 12,6 kN Paindedeformatsioonide väärtused sõltuvad nii joonkoormuse algus- kui ka lõppkohast p = 15 kN/m p = 15 kN/m H A G C B x F = 20 kN PROBLEEM: Universaal-võrranditesse läheb vaid iga joonkoormuse alguskoha koordinaat z Ekvivalentne arvutusskeem FB = 12,6 kN • Tala joonkoormusi tuleb muuta nii, et: • kõik ulatuksid kuni tala lõpuni ning • joonkoormuste painutav mõju ei muutu PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
Ekvivalentne arvutusskeem p3 = 15 kN/m FB = 12,6 kN FA = 10,1 kN p1 = 15 kN/m G H C B x A F = 20 kN p2 = 15 kN/m z p4 = 15 kN/m aFA = ap2 ap3 ap4 aFB 2.3. Universaalvõrrandite parameetrid Universaalvõrrandite parameetrid PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
H(x - 0) = 1 alati aF = 0 aF = 0 aFB = xmax H(x - xmax) = 0, kui x < xmax FBjääb välja alati ap1 = 0 ap1 = 0 H(x - 0) = 1 alati 2.4. Pöördenurga võrrand Heaviside’i funktsioon PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
H(x - 0) = 1 alati aF = 0 aF = 0 aFB = xmax H(x - xmax) = 0, kui x < xmax FBjääb välja alati ap1 = 0 ap1 = 0 H(x - 0) = 1 alati 2.5. Läbipainde võrrand Heaviside’i funktsioon PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
2.6. Võrrandite algkujud Pöördenurga universaalvõrrand Läbipainde universaalvõrrand Nende võrrandite abil saab arvutada iga ristlõike (mille koordinat on x) pöördenurga ja läbipainde PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
Kui , siis Kui , siis 2.7. Parameetrid v0 ja 0 (1) FA = 10,1 kN FB = 12,6 kN p = 15 kN/m p = 15 kN/m Tugedel ei saa olla läbipainet kummaski suunas, s.t. tugedel v = 0 H A G C B x F = 20 kN Siin ei saa olla läbipainet Siin ei saa olla läbipainet z Ääretingimused läbipainde võrrandile PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
= 0 = 0 = 0 = 0 Kui , siis 2.7. Parameetrid v0 ja 0 (2) REEGEL: Universaalvõrrandisse jäävad vaid need koormused, mis mõjuvad antud koordinaadist x vasakul PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
= 1 = 1 = 1 = 1 2.7. Parameetrid v0 ja 0 (3) Kui , siis PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
2.8. Võrrandite lõppkujud 0 on pöördenurk kohal x = 0 ehk 0 = C v0 on läbipaine kohal x = 0 ehk v0 = vC Pöördenurga universaalvõrrand Läbipainde universaalvõrrand PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
3.1. Tala ristlõike parameetrid Telg-tugevusmomnt Tabeli Wx vastab selles ülesandes Wy-le Telg-inertsimomnt Tabeli Ix vastab selles ülesandes Iy-le PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
C = 0 FA = 10,1 kN FB = 12,6 kN p = 15 kN/m p = 15 kN/m vC = v0 H A G C B x F = 20 kN Elastne joon Elastse joone puutuja kohal C z 3.2. Konsoolse otsa läbipaine ja pöördenurk INP140 ristlõige Konsoolse otsa läbipaine ”-” näitab, et siire on z-telje negatiivses suunas, ehk üles Konsoolse otsa pöördenurk PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
4.1. Suurima läbipainde asukoha määrang FA = 10,1 kN FB = 12,6 kN p = 15 kN/m p = 15 kN/m H A G C B x Elastne joon vmax F = 20 kN v = max = 0 z PROBLEEM: Suurima läbipainde asukoht telgede vahel ei ole teada Tuleb varda lõigul GH otsida üles koht, kus elastse joone pöördenurk = 0 Läbipaine tugede vahel on SUURIM seal, kus elastse joone puutuja on horisontaalne ehk kohal, kus = 0 PROGNOOS: Suurima läbipainde asukoht telgede vahel paikneb lõigul GH PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
FB = 12,6 kN p3 = 15 kN/m FA = 10,1 kN p1 = 15 kN/m G H C B x A F = 20 kN p2 = 15 kN/m p4 = 15 kN/m z 4.2. Elastse joone võrrand lõigul GH REEGEL: Universaalvõrrandisse jäävad vaid need koormused, mis mõjuvad antud koordinaadist x vasakul Lõigu GH jaoks tulevad võrrandisse koormused (mille H = 1) F; FA; p1; p2; p3 Otsida selline xlõigul GH, mille korral GHEI = 0 PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
Kui x = 1,2 m 296 0; märk ”+” näitab, et otsitav koht on antud kohast paremal, s.t. lõigul x = (1,2 ... 1,3) m ning lähemal kohale x = 1,2 m 4.3. Suurima läbipainde asukoht (1) Pöördenurga võrrand lõigule GH Juhul, kui selline x, mille korral GHEI = 0, lõigul GH puudub, ei asu suurim läbipaine sellel lõigul GH Kuupvõrrandit saab lahendada Cardano valemitega LIHTSAM on lahendit otsida proovimise teel HÜPOTEES: Suurim läbipaine on tugede vahel keskel, kus x = 1,3 m -544 0; märk ”-” näitab, et otsitav koht on antud kohast vasakul PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
Kui x = 1,23 m 39,5 0; märk ”+” näitab, et otsitav koht on antud kohast paremal Kui x = 1,24 m -45,16 0; märk ”-” näitab, et otsitav koht on antud kohast vasakul Tala suurima läbipainde asukoht on piirkonnas: x = (1,23 ... 1,24) m ligikaudu keskel Suurima läbipainde koordinaat lõigul GH Asukoha täpsemaks tuvastamiseks puudub praktiline vajadus 4.3. Suurima läbipainde asukoht (2) PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
FA = 10,1 kN FB = 12,6 kN p = 15 kN/m p = 15 kN/m H A G C B x K L vmax F = 20 kN 840 300 1000 500 1600 1235 z Suurima läbipainde asukoht 4.4. Tala suurim läbipaine tugede vahel (1) Arvutada tala läbipaine kohal L (xL = 1,235 m) PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
= 1 = 1 = 1 = 0 Läbipaine ristlõikes L ”+” näitab, et siire on z-telje positiivses suunas, ehk alla 4.4. Tala suurim läbipaine tugede vahel (1) PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
5.1. Tala tugevusvarutegur Ühtlase tala ohtlik ristlõige on K Suurim paindepinge Tugevuse kontroll paindel Ristlõike K tugevus paindel on tagatud PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
FA = 10,1 kN FB = 12,6 kN p = 15 kN/m p = 15 kN/m 3,3 H A G C B x L 2,0 F = 20 kN 300 1000 1600 500 1235 z 6.1. Jätkuülesande püstitus Kontrollida läbipainete väärtusi ristlõigetes C ja L Mohr’i algoritmi abil ! Materjal: teras S355 Elastsusmoodul: E = 210 GPa Ristlõike profiil: INP140 Ristlõike inertsimoment: I = 573 cm4 PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
6.2. Mohr’i algoritm paindesiirete arvutamiseks 1. Koostatakse tala paindemomendi M epüür 2. Paindemomendi M epüür jagatakse pidevateks lõikudeks 3. Tala selles kohas, mille läbipainet on tarvis arvutada, rakendatakse ühikjõud F = 1 4. Koostatakse ühikjõule vastav tala paindemomendi epüür m 5. Paindemomendi m epüür jagatakse pidevateks lõikudeks 6. Paindemomentide M ja m funktsioonid viiakse Mohr’i algoritmi Läbipaine antud kohas l = tala pikkus n = paindemomentide M ja m ühiste pidevusvahemike arv Tala paindejäikus PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
M 6.3. Paindemomendi M pidevusvahemikud FA = 10,1 kN FB = 12,6 kN p = 15 kN/m p = 15 kN/m H A G C B Paindemomendi M pidevusvahemikud x J K 840 300 1000 1. Lõik CA: paindemomendi funktsioon on parabool 500 1600 F = 20 kN kNm z 3,8 2. Lõik AG: paindemomendi funktsioon on sirge 4,6 8,2 8,9 9,1 Parabool Sirge Parabool Sirge 4. Lõik HB: paindemomendi funktsioon on sirge 3. Lõik GH: paindemomendi funktsioon on parabool PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
F = 1 A C B x 1600 500 0,5 m m z Sirge Sirge 6.4.1. Ristlõike C ühikjõu paindemoment FB = 12,6 kN Ristlõikes C on tarvis arvutada läbipainde väärtus Ristlõikes C rakendatakse ühikjõud F = 1 Paindemomendi m väärused Paindemomendi m pidevusvahemikud 1. Lõik CA: paindemomendi funktsioon on sirge 2. Lõik AB: paindemomendi funktsioon on sirge Negatiivsed kiud on tõmmatud PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
kNm G A J B H C x 3,8 4,6 8,2 8,9 9,1 0,5 m M m 6.4.2. Ristlõike C läbipainde Mohr’i valem Ristlõike C läbipaine Pidevus-vahemik CA Pidevus-vahemik HB Pidevus-vahemik AG Pidevus-vahemik GH PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
M2 1/2 1/2 M;m M3 M1 m2 m3 m1 x x3 x1 x2 6.4.3. Mohr’i integraal pidevusvahemikule CA Simpson’i valem (numbriline integreerimine) Parameetrid Simpson’i valemisse PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
M;m M1 m1 M2 m2 x x1 x2 6.4.4. Mohr’i integraal pidevusvahemikule AG (1) Lineaarfunktsioone saab integreerida analüütiliselt (võib ka Simpson’i valemiga) Sirge võrrandi tuletamine Paindemomendi M funktsioon lõigus AG Paindemomendi m funktsioon lõigus AB PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
6.4.4. Mohr’i integraal pidevusvahemikule AG (2) Analüütiline integreerimine PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
FB = 12,6 kN p = 15 kN/m MN H B x N 500 800 6.4.5. Mohr’i integraal pidevusvahemikule GH (1) Simpson’i valem (numbriline integreerimine) Parameetrid Simpson’i valemisse PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
6.4.5. Mohr’i integraal pidevusvahemikule GH (2) Numbriline integreerimine Simpson’i valemiga PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
6.4.6. Mohr’i integraal pidevusvahemikule HB Simpson’i valem (numbriline integreerimine) Parameetrid Simpson’i valemisse PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
FA = 10,1 kN FB = 12,6 kN p = 15 kN/m p = 15 kN/m 3,3 H A G C B x L 2,0 F = 20 kN 300 1000 1600 500 1235 z 6.4.7. Läbipaine ristlõikes C Ristlõike C (konsoolse otsa) läbipaine Ristlõike C läbipaine on arvutatud õigesti ”-” näitab, et siire on z-telje negatiivses suunas, ehk üles PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
m m 6.5.1. Ristlõike L ühikjõu paindemoment FB = 12,6 kN Ristlõikes L on tarvis arvutada läbipainde väärtus F = 1 FA = 0,541 C L A B x Ristlõikes L rakendatakse ühikjõud F = 1 1600 500 1235 z Toereaktsioon FA 0,398 Paindemomendi m pidevusvahemikud Paindemomendi m väärused 1. Lõik AL: paindemomendi funktsioon on sirge 2. Lõik LB: paindemomendi funktsioon on sirge PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
0,398 kNm G A B H C L x 3,8 4,6 8,2 8,9 9,1 M m m 6.5.2. Ristlõike C läbipainde Mohr’i valem = 0, sest m = 0 Ristlõike L läbipaine Pidevus-vahemik HB Pidevus-vahemik CA Pidevus-vahemik GL Pidevus-vahemik LH Pidevus-vahemik AG PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
6.5.3. Mohr’i integraal pidevusvahemikule AG (1) Lineaarfunktsioone saab integreerida analüütiliselt Sirge võrrandi tuletamine Paindemomendi M funktsioon lõigus AG m m1 Paindemomendi m funktsioon lõigus AL m2 x x1 x2 PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
6.5.4. Mohr’i integraal pidevusvahemikule AG (2) Analüütiline integreerimine PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus
FB = 12,6 kN p = 15 kN/m ML H B x L 565 865 6.5.5. Mohr’i integraal pidevusvahemikule GL (1) Simpson’i valem (numbriline integreerimine) Parameetrid Simpson’i valemisse PAINE-DEFORMATSIOON -- keerukas koormus