440 likes | 785 Views
Kas Eesti väikelinnad hääbuvad?. Kas kestlik ruumiareng on võimalik ?. Linnriik Eesti?. Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899. Jutuks. Linnastumine – mudelid maailmas Eesti kui kasvava polariseerumisega Ida-Euroopa Eesti senised trendid
E N D
Kas Eesti väikelinnad hääbuvad? Kas kestlikruumiareng on võimalik? Linnriik Eesti? Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899
Jutuks • Linnastumine – mudelid maailmas • Eesti kui kasvava polariseerumisega Ida-Euroopa • Eesti senised trendid • Uued globaalsed arengutegurid • Keskus-ääremaa stsenaariumid 2030+ • (Senise regionaalpoliitika tulemused ja uued valikud)
Linnastumine – mudelid maailmas Rahvastiku kasv (arengumaades) Ülelinnastumine Metropoliseseerumine Euroopa polütsenraalsus
Väga erinevad „linnamaastikud“ Urbino Košice, Lunik9
Lagos Šanghai, Pudong Kairo
Eesti kui kasvavalt polariseeruv Ida-Euroopa Ida-Euroopa administratiivse tsentraliseerimine Inimvara kadu tulenevalt liigsest tsentraalsusest Periferiseerumine
Pealinnade suhteline kasv Allikas: ESPON 2012
Teisesed linnad ja tootlikkus PÕHI ja LÄÄS Allikas: Eurostat ja ESPON 2012 IDA ja LÕUNA
KOV elanikkond ja kulutused SKPst PÕHI LÕUNA Allikas: Eurostat 2013 (2013 andmed)
Eesti muutused Restruktureerimine ja rahvastikumuutus Mobiilsuse edasine kasv Vananemine ja maastumine
Hõivestruktuuri muutus (%) ja hõive (tuh.) Eestis 1989=100% Allikas: Eesti statistika 2013
SKP 1996-2009 Allikas: Statistikaamet
Eestis ehitatud elamispind % ajaperioodil Allikas: Statistikaamet, REL 2000
Eesti ääremaad Ääremaalised on ligi pooled omavalitsused, kuselabligikaudu140 000 inimestjamishõlmavadüle 50% Eestipindalast Allikas: Inimvara raport/ Roose et al2010 Kriteeriumid: Rahvastikukahanemineviimase 50 aastajooksulvähemaltpoolevõrravõialates 2000. aastastkeskmiseltvähemalt 1% aastas. Elaniketihedusalla 8 in/km2 võikaugussuuremastkeskuseston üle 50 km.
Eesti soovanusstruktuur ja selle prognoosid Allikas: Eesti 2030+
(15-29) Allikas: Statistikaamet REL 2011, Leetmaa 2014
(65-74) Allikas: Statistikaamet REL 2011, Leetmaa 2014
Kus on tallinlased juulis? Allikas: Ahas jt. 2010
Uued arengutegurid maailmas ja Euroopas Tehnoloogiamuutus Kliimamuutus Aasia tõus Euroopa vananemine
Põllusaagikuse muutus 2080võrreldes 1961-1990HadCM3/HIRHAM & ECHAM4/RCA3 mudelitega Allikas: PESETA project
XXI sajandi energia- ja toidukriis • Maal on 7 miljardit inimest, sajandi lõpuks 9 • Energiaja toidu hinnatõusAasia survel jätkub • Suureneb taastuvate energiaallikate osakaal • Positiivse energiabilansiga regioonid võidavad • Ökotoidu populaarsus ja maa hind kasvab • Kasvavad võimalused ressursside väärindamiseks: • Palju vett, maad, metsa ja raba toidu ja roheenergia tootmiseks
Rohemajanduse võimalused • Energiatootmine roheallikatest • elektrienergiast 20% tuulest, 20% puidust-võsast ja veel 20%: turvas, biogaas, päikesepaneelid • Katlamajad valdavalt kohalikule kütusele • Efektiivsuse võti on kaastoimes! • Katta Eestis biomassiga 3 GW jagu võimsusi!? • (2012 oli meil 11 GW koguvõimsusi) • Luua sellega 15 tuhat uut töökohta • 3-6 täiendavat töökohta 1 MW kohta • Lisategevus talunikele ja suveelanikele • Suvitamise muutmine ökoloogiliselt positiivseks
Keskus-ääremaa stsenaariumid 2030+ Mõisamajanduse taassünd Tallinna kohitsemine Totaalne linnriigistumine Rohemajanduse utoopia
Järeldused – kriitilised tegurid • Elanike arvu muutus ülioluline • Kahanemise jätkumisel muutub see kumulatiivseks • Ettevõtted viivad investeeringud välja • Töökohtade saadavus ja palgaerisused • Lahkutakse pigem välismaale • Tulevikumuutustega arvestamine • Taas mõisamoonakaks? • Tiigrihüppe asemel „konnahüpe“ • Territoriaalsete kogukondade säilitamine
Kas ja milliseid ruumipoliitikaid rakendada? Senine poliitika on erinevusi kasvatanud Kohapealne haldus on killustunud ja politiseeritud Riigil ei ole kohalikul tasandil partnerit Käivitunud on kumulatiivse alakäigutsüklid
Struktuuritoetusi elaniku kohta 2007-2013.a Allikas: Siseministeerium
Põhivalik ja ruumiarengu fookus • Kas • lasta kapitalil ja elanikkonnal edasi koonduda vaid Tallinna regiooni ja lahkuda välismaale VÕI • tugevdada oluliselt maakonnalinnu, mis võimaldab säilitada inimestel kodud ja kohalikud kogukonnad • Põhilahendus on kohapealsete ettevõtjate konkurentsivõime kasv ja tahe luua uusi töökohti uutes harudes/klastrites, milleks ruumiarengupoliitika peaks: • soodustada linnades (40 minuti raadiuses) uute (kõrgepalgaliste) töökohtade loomist • tagada toimepiirkonniti juurdepääsu põhiteenustele • kasvatama teenuste kvaliteeti
Pendelrändealad 2007-9 Allikas: Ahas jt. 2010
Kas elu varemetel? Areng ei ole ette määratud, see on suuresti meie endi teha