Koostöö raskusi Co-management Eestis.

Koostöö raskusi Co-management Eestis. Sillamäe Lastekaitse Ühing koostöös Peace Child Eestiga Projekt rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu

Sillamäe Lastekaitse Ühing • Sillamäe Lastekaitse Ühing (Sillamäe SocietyforChildWelfare) on tegutsenud alates 8.12.1989, kui Suurperekondade Liit laienes ja ümber-organiseerus. 19.01.1995 muudeti nimi Sillamäe Lastekaitse Ühinguks. • SLÜ on organisatsioon, kellel on pikaajalised kogemused lastele ohutu keskkonna ja täielike arenguvõimaluste loomises, kõigi ühiskonnaliikmete osavõtul. Oma eesmärkide paremaks saavutamiseks teeb SLÜ tihedat koodtööd kõigi avaliku sektori institutsioonidega, teiste MTÜdega ja teiste asjaosalistega. • SLÜ kogu ajaloo jooksul oleme teinud ja toetanud rohkem kui 60 projekti oma maakonnas, riigis ning rahvusvahelisel tasandil.

Projektide teemad • Aktiivne kodanikkond. • Mittetulundusühingutevaheline koostöö. • Kultuuridevaheline suhtlemine. • Tolerantsuse ja sallivuse edendamine. • Haridus ja sotsiaalne kaasatus. • Integratsioon. • Kliimamuutused. • Sooline võimendamine. • Põlvkondadevaheline suhtlemine. Vanemlus • Lastekaitseliikumise edendamine.

Projektide toetajad (rahastajad) • Lastekaitse Liit • Peace Child International • Ida-Virumaa Maavalitsus • Kodanikuühiskonna Sihtkapital • Integratsiooni Sihtasutus • Avatud Eesti Fond • Euroopa Noored (Sihtasutus Archimedes) • Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu • Hasartmängu Nõukogu

Peace Child Eesti • Peace Child Eesti on mittetulundusühing, mille eesmärkideks on laste ja noorte inimeste kaasamine ja võimendamine, laste- ja noorsooalase tegevuse arendamine ning osalemine laste ja noorsootööpoliitika väljatöötamises ja rakendamises . • Peace Child Eesti peamised koostööpartnerid on Lastekaitse Liit, Sillamäe Lastekaitse Ühing ja Suurbritannia organisatsioon Peacechild International.

Projekt • Projekti nimi: Jätkusuutlik tööelu • Projekti looja: Sillamäe Lastekaitse Ühing • Projekti põhipartnerid: Peace Child Eesti • Projekti toetajad: Hasartmängumaksu Nõukogu • Projekti sihtgrupp: Projektil on kaks peamist sihtgruppi Ida –Virumaalt. • 1. 15 - 24 õpilased ja tudengid. • 2. 19 – 35 tööotsijad. - eesmärgiga parandada nende motivatsiooni ja üldoskusi

Co-management Projekt: Jätkusuutlik tööelu

Mida tähendab co-management? • Co-management on Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud noorte otsustusprotsessi kaasamise süsteem. • Nende nägemuse järgi on moodustatud neli erinevat struktuuriüksust, mille raames noorteorganisatsioonide esindajad osalevad kommiteedes koos Euroopa Nõukogu ja valitsusinstitutsioonide esindajatega, et välja töötada noorte sektori proriteedid ja esitada ettepanekuid noori puudutavate programmide ja nende rahastuse kohta. Need ettepanekud viiakse ka ellu.

Koostööraamistik Euroopas • Euroopa Nõukogu Noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik katab 9-aastast ajavahemikku (2010–2018), mis on jaotatud omakorda kolmeaastasteks töötsükliteks. Resolutsiooniga lepiti kokku kaks ELi koostöö üldist eesmärki: • 1) luua kõikide noorte jaoks hariduses ja tööturul rohkem ja võrdseid võimalusi ning • 2) edendada kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust. • Koostööraamistikus on ette nähtud, et toodud eesmärke ei vii ellu vaid ministeeriumid, Euroopa Komisjon ja teised ametiasutused, vaid ka noorteühendused ning teised noortevaldkonnas tegutsevad vabaühendused.

Hetkeolukord Eestis • Eestis on juuri ajamas linna ja valla noortevolikogude traditsioon, mis ka sellel aastal on Eesti Noorteühenduste Liidu kaudu viinud 26 omavalitsuse juurde uute noortevolikogude loomiseni, ning ka maakondlike noortekogude traditsioon, kuid avalikkuses on neist veel vähe kuulda. • Noortevolikogudesse on tihti kaasatud ka parteiorganisatsioonide noortekogude liikmed nagu naiteks Tartu volikogus, mis teeb keeruliseks noorte arvamuse eristamise parteipoliitikast. • 2007. aastal oli Eestis erakondadesse kuuluvaid alla 30aastaseid noori 4% 13-30aastaste noorte koguarvust, mis on näiteks kaks korda suurem näitaja, kui Soomes (aga ka teistes liikmesriikides), ning annab aimu noorte huvist poliitikas kaasalöömises erakondade kaudu osaleda. Kuid parteipoliitika on suunatud osalusvorm, mida kontrollib erakonna juhatus.

Co-management metoodika I • See on metoodika, mis edendab ja julgustab noori ja vanemaid koos töötama ja vastutust jagama ühiskondlikes institutsioonides ja projektides ning näeb noori kui tänaseid, mitte homseid kodanikke. • Noored õige toetuse ja teadmistega suudavad kanda vastutust ja panustada ühiskonda palju suuremal määral kui siiani arvatud.

Co-management metoodika II • Noored on tehnoloogiliselt oskuslikumad ja teavad, mis toimib nendevanustele, mida vanemad saavad kaasata efektiivsete poliitikate väljakujundamisse ning noorte kaasamine aitab ka tagada, et noored ka jälgivad loodud poliitikaid. • Noortele pakub see metoodika võimalust õppida professionaalsetelt institutsioonidelt, mõelda mida saaks teha teistmoodi ja paremini ning jagada vastutust edu ja ebaedu eest. • Põhirõhk on võrdsusel ja võrdsel vastutusel.

Kus on metoodika kasutatav? • Perekond. • Noortegrupid • Koolid/Ülikoolid • Koostöös politseivõimudega. • Koostöö tervisevaldkonnas • Kohalik omavalitsus • Riigivalitsus • Mittetulundussektor • Ärisektor • Globaalsel tasandil

Samm-sammult I • 1. ALGUS – arvesta vastaspoolega. Kui oled noor, kellel on idee ühiskonna parandamiseks või kohaliku omavalitsuse esindaja, kes soovib kaasata noori oma tegevustesse, arvesta sellega, et vastaspool vib olla koostööks valmis. • 2. ÜHTSETE EESMÄRKIDE JA OOTUSTE SEADMINE – stereotüüpide ja eelarvamuste ületamine. Konsensuse loomine. • 3. JAGATUD OMAND, PANE PAIKA ÜHISED REEGLID. – kirjalik raamistik edasiseks tegevuseks. Kõik osapooled peavad tundma võrdset vastutust tegevuse ja võrdset omandit tulemuste üle.

Samm-sammult II • 4. PROJEKTI LOOMINE – disain ja meeskonna loomine. • 5. KOOSTÖÖLEPING – millele kirjutavad alla kõik lepingupooled. • 6. TREENING • 7. TEGEVUS – kokkulepitu elluviimine • 8. HINNANG • 9. TUNNUSTUS

Küsi endalt: • Kas noored olid motiveeritud initsiatiivi alguses? • Aga täiskasvanud? • Kas eesmärgid ja plaan pandi kokku ühiselt? • Kas on paika pandud jagatud omand ja vastutus? • Kas olete paika pannud raamistiku? • Kas disainisite projekti koos? • Kas panite koos paika tööplaani, eelarve jm? • Kas olete pannud paika töörollid kõigile? • Kas sõlmisite lepingu?

Koostöö raskusi Co-management Eestis.