Maaelu arengu poliitikast 2014-2020 regionaalarengu võtmes

1. Maaelu arengu poliitikast 2014-2020 regionaalarengu võtmes 05.06.2012 Marko Gorban

2. Millest juttu tuleb? • MAK 2007-2013 toetuste regionaalne mõõde • Maaelu arengu poliitika 2014-2020 • Maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistustest

3. MAK 2007-2013 ja maapiirkonna definitsioon • Haldusjaotuslik määratlus • ESA metoodika – maapiirkond = vallad (rahvastik ja territoorium) • Teatud meetmete puhul maapiirkonna hulka arvatud ka väikelinnad (kuni 4000 elanikku)

4. MAK 2007-2013 toetused maakondade lõikes

5. MAK 2007-2013 projektid maakondade lõikes

6. MAK 2007-2013 toetused KOV lõikes

7. MAK 2007-2013 projektid KOV lõikes

8. Maaelu arengu poliitika programmeerimine 2014-2020 EL 2020 strateegia - määratleb EL tasandi üldised eesmärgid koos asjakohaste sihttasemetega Ühine strateegiline raamistik - hõlmab EAFRD, EMFF, ERDF, ESF, CF, suunatud EL 2020 eesmärkidele läbi temaatiliste eesmärkide, mida adresseeritakse läbi fondide sihtvaldkondade Partnerluslepe - riiklik strateegiline dokument, mis kirjeldab kavandatavat vahendite kasutamist EL 2020 strateegia eesmärkide saavutamiseks Maaelu arengu poliitika - EAFRD Muud ÜSR fondid - EMFF, ERDF, ESF, CF Maaelu arengu programmid - struktureeritud 6 EL maaelu prioriteedi põhiselt

9. Maaelu arengu poliitika eesmärgid 2013+ • Põllumajanduse konkurentsivõime • Loodusressursside jätkusuutlik majandamine • Maapiirkonna tasakaalustatud territoriaalne areng

10. EL maaelu arengu prioriteedid • Teadmussiire ja innovatsioon põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkonnas - innovatsioon ja teadmised - seoste tugevdamine T&A-ga - elukestev õpe ja koolitus • Konkurentsivõime ja farmide elujõulisus - restruktureerimine - põlvkondade vahetus • Toiduketid ja riskijuhtimine - põllumajandustootjate integreerimine toidu tarneahelasse - riskijuhtimine

11. EL maaelu arengu prioriteedid (2) • Põllumajandusest ja metsandusest sõltuvad ökosüsteemid - bioloogiline mitmekesisus ja maastikud - veemajandus - mullastik • Ressursisääst ja keskkonnasäästlik majandus - veesääst - energiasääst - taastuv energia - kasvuhoonegaaside vähendamine - süsiniku siduvus • Sotsiaalne kaasamine ja maapiirkonna majanduslik areng - mitmekesistamine ja töökohtade loomine - kohalik areng - IKT juurdepääs, kvaliteet ja kasutamine maapiirkonnas

12. Maaelu arengu poliitika programmeerimine • Säilib eraldiseisev maaelu arengukava • Maaelu programmide senise telgede põhise lähenemise asendamine prioriteetidega • Prioriteedid kombinatsioon ÜPP ja EL2020 eesmärkidest • EAFRD maksimaalne panus on vähemarenenud piirkondades kuni 85%, teadmussiirde, tootjarühmade loomise, koostöö, Leader ning noortaluniku meetmete puhul kuni 90% ning innovatsiooni puhul kuni 100%. EAFRD minimaalne panus programmi tasandil on 20% • Kohustuslik on suunata 5% vahenditest Leaderile ning otsetoetuste capping kaudu lisanduvad vahendid innovatsioonile • 25% vahenditest kliimamuutustega seotud tegevusteks

13. Maaelu arengu poliitika instrumendid • Meetmete integreerimine ja arvu vähenemine (senise 46 asemel 18) • Põllumajanduslike investeeringutoetuste integreerimine • Ettevõtlus- ja starditoetuste integreerimine • Põhiteenuste ja külaarengu toetuste integreerimine • Metsandusmeetmete integreerimine • Natura 2000 toetuste integreerimine • LFA alade uus määratlemine • Koostöö uue/laiema meetmena

14. Maaelu arengu poliitika instrumendid (2) • Riskijuhtimisinstrumentide lisandumine • Finantsinstrumentide kasutamise võimalus • Põllumajanduslik keskkonnatoetus endiselt kohustuslik meede • Kollektiivsete kohustuste võimalus keskkonnatoetuste puhul • Mahepõllumajandus keskkonnatoetusest eraldiseisva meetmena • Lihtsustatud maksed teatud kulude puhul • Leader-meetodi laiendamine muudele fondidele (EAFRD raames kohustuslik, muude fondide raames vabatahtlik – lisatud ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud fondide üldmäärusesse) • Võrgustikud, sh Euroopa Innovatsiooni Partnerlus

15. Meetmete “menüü” • Teadmussiire ja teavitustegevused • Nõuandeteenused, põllumajandusettevõtete juhtimis- ja asendusteenused • Põllumajandustoodete kvaliteedikavad • Investeeringud põhivarasse • Loodusõnnetuste poolt kahjustatud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamine ja asjakohaste ennetusmeetmete kasutuselevõtmine • Ettevõtluse arendamine • Baasteenused ja külade uuendamine maapiirkonnas • Investeeringud metsasektori arendamiseks ja metsade elujõulisuse parendamiseks

16. Meetmete “menüü” (2) • Tootjarühmade loomine • Põllumajanduslik keskkonnatoetus • Mahepõllumajandus • Natura 2000 ja Vee raamdirektiivi maksed • Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade maksed • Loomade heaolu • Metsakeskkonna- ja kliimateenused, metsade säilitamine • Koostöö • Riskijuhtimine - Saagi, loomade ja taimede kindlustamine - Ühisfondid taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumite jaoks - Sissetulekute stabiliseerimise mehhanism • Leader

17. Maapiirkonnast maaelu arengu programmides • Liikmesriigid peavad maaelu programmides defineerima maapiirkonna • Meetmed, mille ulatus on piiratud maapiirkonnaga: - Teadmussiire ja teabemeetmed (maapiirkonna VKE-d) - Põllumajandusettevõtete nõustamis-, juhtimis- ja asendusteenused (nõuanne) - Põllumajandusettevõtete ja äritegevuse arendamine (starditoetus mittepõllumajandusliku tegevuse toetus) - Põhiteenused ja külauuendus maapiirkondades

18. Kogukonna juhitud kohalik areng • Leader-lähenemise laiendamine muudesse fondidesse • EAFRD raames kohustuslik (vähemalt 5% EL vahenditest), muude fondide raames vabatahtlik • Maaelu puhul liikmesriikide valik, millised prioriteedid Leader’ile avatud, samas 6. prioriteet (sotsiaalne kaasamine ja maapiirkonna majanduslik areng) adresseerib otseselt kohalikku arengut • ERDF/ESF puhul võimalik toetada 9. prioriteedi (sotsiaalne kaasamine ja vaesusega võitlemine) raames, EMFF puhul eraldi eesmärk ette nähtud

19. Kogukonna juhitud kohalik areng: strateegilised valikud • Kohaliku arengu rahastamine ühest või mitmest fondist • Kui rahastatakse mitmest fondist, siis kohalikel tegevusgruppidel võimalik välja töötada laiemad, mitmest fondist rahastatavad strateegiad • Kogukonna juhitud kohaliku arenguga kaetud territoorium (maapiirkond, rannikualad, linnapiirkonnad, erinevad kombinatsioonid) • Rakendusskeem ja kohalike tegevusgruppide ülesanded (määratletakse partnerlusleppe tasandil)

20. Kogukonna juhitud kohalik areng: kohalike strateegiate valikuprotsess • Liikmesriigid määratlevad kohaliku arengu strateegiate valikukriteeriumid • Liikmesriigid moodustavad strateegiate valikuks hindamiskomisjoni • Kohaliku arengu strateegiad tuleb välja valida hiljemalt 2015. aasta lõpuks • Kohaliku arengu strateegiate heakskiitmise otsus peab sisaldama: - erinevate fondide panust - erinevate strateegia elluviimise eest vastutavate asutuste ülesannete jaotust

21. Projekt 1 ERDF Jooksev kulude, elavdamise, võrgustikud läbi „juhtfondi“ Projekt 2 ESF ESF EAFRD KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA ERDF EMFF Projekt 3 EAFRD Projekt 3 EMFF Kohalik tegevusgrupp KOV-id Kohalikud ettevõtjad Mittetulundussektor Kohaliku arengu avamine fondidele

22. Maaelu arengu poliitika eelarve 2014-2020 • EAFRD kogueelarve 101,2 miljardit eurot • Võrdluseks, käesoleva perioodi eelarve 96,2 miljardit eurot • Kavas vahendite ümberjagamine liikmesriikide vahel objektiivsete kriteeriumide alusel • Kaalumisel on 4 erinevat rahajagamise „võtit” – modulatsioon (kohandamise stsenaarium), objektiivne (integreerimise stsenaarium), keskkonnanäitajatel põhinev (ümberfokusseerimise stsenaarium) ja pragmaatiline • Sammaste vaheline paindlikkus (võimalus kuni 10% vahenditest suunata I sambast II sambasse ja 5% II sambast I sambasse)

23. Maaelu arengu poliitika eelarve

24. Maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistustest: organisatsiooniline • Kaasatud 29 erinevat organisatsiooni • Valdkondadest esindatud põllumajandus, töötlev tööstus, metsandus, keskkond, ettevõtlus, külaliikumine, kohalik algatus, KOV (Eesti Maaomavalitsuste Liit), teadus jne • MAK ettevalmistav juhtkomisjon - EL maaelu arengu määruse väljatöötamise Eesti positsioonide tugikomisjon - Sisend ühisesse strateegilisse raamistikku - MAK väljatöötamine

25. Maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistustest: protsess • 2012 ja 2013 võimalikult vähe käesoleva perioodi MAK taotlusvoorusid – põhirõhk uue MAK ettevalmistamisele • Olukorrakirjelduse kaardistamine ministeeriumis, arutelud sotsiaalpartneritega • Eesmärkide, SWOT ja meetmete läbirääkimine sotsiaalpartneritega • Kokkulepe eesmärkide ja SWOT osas enne meetmete arutelusid

26. MAK 2014-2020 koostamine

27. MAK 2014-2020 eesmärgid • Tugevdada ja arendada tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vahelist sidet, rakendades senisest enam innovatsiooni ja teadustulemusi nõustamisse ja tootmisahelasse ning edendades teadmussiiret. • Tõsta elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust. • Luua tingimused jätkusuutliku vanuselise struktuuriga põllumajandussektorile. • Suurendada põllumajandussaaduste tootmise ja nende töötlemisega tegelevate ettevõtjate turujõudu läbi horisontaalse ja vertikaalse koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel.

28. MAK 2014-2020 eesmärgid (2) 5. Tagada põllumajandusmaa eesmärgipärane, mullaviljakust säilitav, keskkonnasõbralik ning piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine. 6. Tagada kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse, elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja pärandkultuuri säilimine seda tagavate tootmisviiside soodustamise kaudu. 7. Edendada põllumajanduse mitmekesistamist, põllumajandusest vabanevatele töökohtadele alternatiivseid tööhõivevõimalusi pakkuvat ettevõtlust ja elukeskkonna atraktiivsust. 8. Edendada kohalikku algatust ja suunata seda kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele.

29. Leader = regionaalne spetsialiseerumine?

30. Maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistustest: indikatiivne ajakava

31. Tänan tähelepanu eest!