Vanad eeposed ja pühad tekstid

1. Vanad eeposed ja pühad tekstid Külli Semjonov 2011

2. “Enuma eliš” • Babüloonia loomiseepos. Valmis II at lõpuks-I at alguseks eKr, kuigi kajastab varasemat aega kui “Gilgameš”, ja seda kanti ette uusaastapidustuste 4. päeval. • Poeem algab jutustusega, kuidas jumalad ilmavalgust nägid. Midagi ei looda ex nihilo, vaid evolutsiooniprotsessis, mille käigus esimesed jumalad tekkivad pühast algainest, ebamäärasest mudasest ollusest. Marduk

3. “Enuma eliš” • Esimesed kolm jumalat olid Apsu – mage jõevesi; Tiamat – soolane merevesi; Mummu – udune pilv. Nende nimesid võib tõlkida ka sügavik, tühjus, põhjatu koobas.

4. “Enuma eliš” • Kolmest ürgjumalusest tekkivad kahekaupa uued jumalad, tähtsamad neist ontaevajumal Anu ja maajumal Ea. • Apsu vajub maasse ja Ea ning Anu ehitavad tema pikali vajunud kerele oma lossi koos palvemajade ja nõupidamissaalidega. • Tiamat on ähvardav jõud, kes loob armee, et Apsu eest kätte maksta. Ainus jumal, kes tema vastu saab, on Ea poeg Marduk. • Marduk võidab, lõikab Tiamati surnukeha pooleks ja loob sellest taeva ja maa, mis saab inimeste elupaigaks. • Lõpetuseks loob ta inimese, segades ühe võidetud jumala verd peotäie mullaga. • Marduk rajab Babüloni e Bab-ilani (jumalate värava), mis on paik, kus jumalik jõuab inimeste maailma.

5. “Atrahasis” • Mesopotaamia vanim veeuputuspoeem, pärit 18. saj eKr. • Jumalaid kujutatakse siin linna rajajatena. • Alamad jumalused hakkavad protestima, sest nad on väsinud niisutuskanalite kaevamisest, et maad asustuskõlblikuks muuta. • Emajumalanna loob inimese, et ta jumalate raske töö üle võtaks.

6. “Atrahasis” • Tormijumal Enlil otsustab inimesed hävitada, sest nad on muutunud lärmakaks ning ei lase tal magada. • Enki, maaaluste vete ja sügavuste isand, tahab päästa Atrahasise, “üliväga targa mehe” Šurupaki linnast. • Enki laseb Atrahasisel ehitada laeva (piibel: Noa) ja nii mees pääsebki. Enlil

7. “Gilgameš” (u 2000 eKr) • Gilgameš (sumeri Bilgames) oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgameši eepose nimikangelane. • “Gilgameši” eepos pandi kirja Babüloonia riigis ja akkadi keeles, mistõttu kangelase akkadikeelne nimekuju on sumerikeelsest tunduvalt enam levinud.

8. “Gilgameš” • “Gilgameš” on välja kasvanud varasematest lühikestest sumerikeelsetest eepilistest lugudest, mis ilmselt levisid suuliselt. • Eepos koosneb 12 tahvlist. • Eesti keelde on eepose tõlkinud Boris Kabur (1994) ja Amar Annus (2010), viimane on teaduslikult kommenteeritud väljaanne.

9. Sumeri k Gilgameš • Eepos kirjeldab korra (elu) ja kaose (surma) võitlust. • Gilgameši hakkab vaevama mõte enese kaduvusest: milleks elada, kui kõik niikuinii kaob? Ta otsib surematust ja jõuab lõpuks järeldusele, et püsima saab jääda vaid suurte tegude kaudu. • Vt konspekti, eepose ümberjutustust. http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/paris-gilgames-suur-sojamees-voi-sportlik-homo.d?id=55668834

10. “Gilgameši” tegelasi Utnapištim – veeuputuse järel surematuse saavutanud kangelane Enkidu – Gilgameši sõber

11. “Gilgameši” tegelasi • Ištar – armastuse- ja sõjajumalanna, kelle armastuse Gilgameš ära põlgab.

12. "Gilgameš ehk igaviku nupp“. Von Krahli eepos • Lavastaja: PEETER JALAKAS • Muusikajuht: ERKKI HÕBE • Kunstnik: LIISI EELMAA • Osades: LIINA VAHTRIK, MARI ABEL, RIINA MAIDRE, TIINA TAURAITE, JUHAN ULFSAK, ERKI LAUR, MART KOLDITS, TAAVI EELMAA • http://www.youtube.com/watch?v=beqSTgrKbUk • Ott Karulini arvustus Sirbis

13. “Rigveda” (12.-8. saj eKr) • Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse vedade usundiks ehk veda usundiks. • veda – vid = tarkus • “Rigveda” on vanaindia hümnide kogumik, • nt Atharvaveda (atharman - tulepreester/ loits) sisaldab kas värsis või proosas maagiat, loitse haiguste vastu, pika ea saavutamiseks ja surma vastu, deemonite ja nõidade vastu, vandenõude ja needuste vastu, naistega seotud maagiat (neiu palub endale meest), maagiat viha ja raevu vastu ning üksmeele säilitamiseks, vara ja äri eduks ning õnnetuste vastu, moraalsete eksimuste ja kuritegude vastu.

14. “Mahābhārata” (4. saj eKr-4. saj pKr) • India eepos, koosneb umbes 106 000 paarisvärsist. • “Mahābhārata “ autoriks peetakse Vjāsat, aga eepose tegelikku tekkeaega pole teada. • Selle usuline maailmapilt sarnanes juba tänapäeva hinduismiga.

15. “Mahabhārata” “Mahabhārata” räägib kahe suguvõsa, Pandavate ja Kauravate omavahelistest suhetest ja võimuvõitlusest. Pildil hetk enne sõja algust ja suguvõsade kohtumine lahinguväljal.

16. “Bhagavadgītā” • “Mahābhārata“ osa on “Bhagavadgītā” e jumalik laul, kuulus poeem, mida peetakse eepose olulisimaks osaks ning mis seetõttu on sageli välja antud ka eraldiseisva teosena. • Teos on Pandavate väejuhi Ardzuna ja tema sõjavankrijuhi Krišna vaheline vestlus inimese kohustustest.

17. “Rāmājana” (2. saj pKr) • vanaindia eepos, mille loojaks peetakse pärimuse kohaselt iidset luuletajat Vālmikīd. • Teos valmis umbes 2. sajandil pKr, kuid teose ainestik pärineb 4.–3. sajandist eKr. • Teose peategelane on Rāma – hinduismi suure jumala, universumi hoidjana tuntud Višnu avataara e maine kehastus, ideaalne kuningas, kes armastab oma rahvast ja kuninganna Sītād (karske, truu, andunud, s.t ideaalne naine) ning kes teeb läbi rea seiklusi.

18. “Rāmājana” • Rāma pagendatakse 14 aastaks metsa. • Tema naine tuleb mehe palvetest hoolimata kaasa ja röövitakse . • Naise otsingutel aitab Rāmat ahvjumal Hanuman (vt pildil). • Vaatamata naise süütusele tõukab Rāma ta eemale, sest tema pikaajaline viibimine Rāvana, Lankā deemonliku valitseja valdustes on naise nime määrinud. • Meeleheitel Sītā viskub tuleriidale, kuid tulejumal päästab ta. • Rāma saab oma riigi tagasi, valitseb seda 1000 aastat ja siis pöördub tagasi taevasse ning taasühineb Višnuga.

19. Rāma ja Sītā troonil

20. “Avesta” (u 4.-3. saj eKr) • Iraani zoroastrismi püha tekstide kogumik, sisaldab hümne jumalatele ja mütoloogiat; • “Avesta” ainestik on aluseks iraani rahvuseeposele “Šahname” (kuidas taevajumal, Tarkuse Isand - Ahura Mazda - loob Iraani maa ja esimese kuldajastu kuninga Jima). • Iraanlased ei ehitanud jumalakujudega templeid, taeva ja valguse jumalat sümboliseeris kõrgel altaril põlev tuli – siit ka iraanlaste nimetamine tulekummardajateks.

21. “Šahname” • Abu'l-Kasim Firdausi (u 940 – u 1020) oli pärsia luuletaja. Ta kirjutas Pärsia eepose (tänapäeva Iraan) "Šahname" ("Kuningate raamat"). • Oma suurteost "Šahname" kirjutas Firdausi 35 aastat. • Eepose põhiidee on hea ja kurja algne võitlus ja selle kehastumine ajaloo vältel. • Suurteose kokkupanemiseks pidi Firdausi koguma Iraani ajalugu käsitsevad kirjalikud allikad ja suulised rahvapärimused. • Eepos koosneb ligi 60 000 beitist (kahevärsilised stroofid).

22. “Šahname” 1. osa – muinasaeg: müüdid maailma ja inimeste loomisest; iraani kuningate genealoogia; kõik kangelased ja kuningad on müütilised, sest neid on mainitud juba “Avestas”. 2. osa – muistsed kangelaslood: muinasjutulaadsed pärimused sangarite võitlustest, seiklustest, olulisim kangelane on hiiglase jõuga Rustam. Sõjalood põimuvad armastuslugudega. 3. osa – ajalookroonikad VI saj eKr – VII saj pKr, lisaks romantilised ja seikluslikud vahelood.

23. Kasutatud kirjandus • “Gilgameši eepos”. Bibliotheca Antiqua. TLU Press, 2010. • Armstrong, Karen “Lühike müüdi ajalugu”. Eesti Päevalehe AS, 2006. • Storm, Rachel “Idamaade mütoloogia entsüklopeedia”. Varrak, 2001. • Talvet, Jüri “Muistne kirjandus”. Koolibri, 1997.