1 / 17

P raktikasüsteemi arendamine ja EL 2014+

P raktikasüsteemi arendamine ja EL 2014+. 05.10.2013.a. Karin Jaanson n õunik, HTM. Kõrg- ja kutsehariduse ühine ESF meede „Õppe seostamine tööturu vajadustega“. Probleemid :

saddam
Download Presentation

P raktikasüsteemi arendamine ja EL 2014+

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Praktikasüsteemi arendamineja EL 2014+ 05.10.2013.a. Karin Jaanson nõunik, HTM

  2. Kõrg- ja kutsehariduse ühine ESF meede„Õppe seostamine tööturu vajadustega“ Probleemid: • Kasvav struktuurne tööjõupuudus (sh kvalifitseeritud tööjõu puudus samaaegselt noorte tööpuuduse ja eri- ning kutsealase hariduseta inimeste suur osakaaluga tööhõivelisest elanikkonnast). • Katkestajate suur arv hariduses. • Tööandjate rahulolematus koolilõpetajatega (üldoskuste ja praktilise kogemuse vähesus/puudumine, tööturu vajaduste ja haridussüsteemi pakutu mittekooskõla).

  3. TÖÖTUSE MÄÄR 1995-2012 VANUSE GRUPITI

  4. Employment rates of graduates aged 20-34 who have graduated no more than three years ago EE 81,5 % EE 68,40%

  5. MIKS ME SELLEST RÄÄGIME? Põhjus: Õppekavades ebapiisav praktika, praktilise õppe osakaal ja praktikakorralduse ebaühtlane tase, ebaühtlaselt on kaasatud nõudluse poolseid esindajaid, õppekavade realiseerimine ei vasta püstitatud eesmärkidele Üldeesmärk: Suurendada üliõpilaste valmisolekut tööjõuturule sisenemiseks ja seal edukalt toime tulemiseks ning tööandjate rahulolu hariduse kvaliteediga ning luua hästi toimiv praktikakorralduse süsteem, mis toetab ettevõtete ja haridusasutuste koostööd ja nendevahelist teadmiste siiret.

  6. Praktikat takistavad tegurid (TIPS uuring) Töökoormus õppimise kõrval (vastas 418 üliõpilast): töötan täiskoormusega (26%); töötan osalise koormusega (32%); ei tööta (39%); muu (3%). • Praktika pole eesmärgistatud • Ettevõtjate tihe töögraafik • Ööbimine • Rahul ei olda ülikooli poolse juhendamisega (ca pooltel ettevõtjatel puudus kontakt) • Tagasisidestamine ja teadmusvahetus läbi praktika hindamise ei toimi (58% ettevõtteid ei teavitatud praktika kaitsmisest)

  7. Poliitika soovitused • Praktikaosak mikroettevõtetele • Praktikakoordinaator ülikooli • Koolitused • Praktikaettevõtete tunnustamine • Tudengiveebi laiem kasutuselevõtt • Tudengite majutus

  8. Kõrgharidusõppe praktikakorralduse sihid aastaks 2020 • Praktikasüsteem on toimiv, kättesaadav ja praktika tavapärane osa õppetegevusest – iga üliõpilane on õpingute lõpuks puutunud kokku praktilise õppetöö ja praktikaga töö • Praktikakorraldus on vastavuses asjaomaste kvaliteedistandarditega ( kõrgharidus-standard, kutsestandardid) ning toetab õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamist. • Praktikavajadus ja praktikal õpiväljundite saavutamine on nii kõrgkoolide/üliõpilaste kui ka tööandjate poolt väärtustatud ning tööandjate poolt toetatud.

  9. Tsentraalne praktika arendusprogramm Keskselt korraldatud tegevused: • Praktika korralduse arendustööd • Põhimõtted praktika korralduses, praktika defineerimine, kvaliteedi standardid, juhendmaterjalide väljatöötamine, juhendamise metoodikad …. • Koolitused ( õppeasutuse ja tööandjate poolsed juhendajad), võrgustikudsh rahvusvahelised (parimad praktikad) • Infotehnoloogiline keskkond –mugav tööandjale/ (sisaldab praktikakohtade turgu (sh inglise/vene keelne), vajalikud materjalid/juhendid/nõuanded juhendajatele, tööandjatele, tudengile/õpilasele, tagasiside andmise võimalust jne) I etapp – infoportaali loomine • Kontseptsioon, sidumine ÕIS-ga • Praktikabörs • Info, juhendmaterjalid II etapp individuaalse keskkonna loomine, arendamine institutsiooni põhiselt • Individuaalsed lepingud, praktikapäevik, hindamine 

  10. Keskselt korraldatud tegevused: 2. Seire( nii programmi enda kui kogu praktikakorralduse paremaks arendamiseks viiakse läbi analüüse/uuringuid) 3. Teavitamine ühiskonnas, tööandjate seas(populariseerimine, parimate praktikate levitamine, ettevõtjate/õppeasutuste tunnustamine (paremate esiletoomine, messid)

  11. Partnerite elluviidavad tegevused: 1. Praktika korralduse arendustööd • Juhendajate koolitused, juhendajate võrgustik • Kõrghariduses õppekava arendus, et võimaldada kõigil õppekavadel praktika • Innovaatiliste lahenduste leidmine ja testimine(simulatsiooniprogrammid, projektipõhine praktika ettevõtetes jms) 2. Toetus koolipoolsetele juhendajatele praktikakohtade külastuseks (sõidutoetus, majutustoetus) 3. Õpilastele ja üliõpilastele sõidu- ja majutuskulude toetusväljapool suuremaid tõmbekeskusi toimuva praktika toetamiseks 4. Õpetajakoolituse praktika toetamine 5. Praktika protsessipõhine monitoorimine, selle tulemuslikkuse mõõtmine, indikaatorite väljatöötamine 6. Teavitustegevused

  12. Välispraktika 2007-2013 ERASMUS

  13. Populaarsemad riigid 2007-2011

  14. Välispraktika Erasmuse toel

  15. EUROOPA LIIT – Erasmus+ uued võimalused • Praegu on võimalik üliõpilasel praktikal viibida 3-12 kuud uues programmis 2-12 kuud • Praegu saab üliõpilane praktikal käia ühe korra oma õpingute jooksul uues programmis võib käia igal õppeastmel (ning juhul kui kodukõrgkool ja programmi rahastus seda toetab, siis võib-olla ka korduvalt ühe õppeastme jooksul). • Tõenäoliselt lisandub võimalus sooritada praktikat vahetult pärast õpingute lõpetamist (senine LeonardodaVinci allprogrammi tegevus). • Õpetajakoolituse üliõpilaste pedagoogiline praktika (senine Comeniuse allprogrammi tegevus)

  16. TÄNAN !

More Related