Nõustamiskomisjoni tööga seotud õigusaktide muudatused

1. Nõustamiskomisjoni tööga seotud õigusaktide muudatused MilenaPogodajeva Tallinna Haridusameti Hariduskorralduse osakonna peaspetsialist 09.09.2014

2. HEV õpilaste õppekorralduse seadusandlikud muudatused • Tuginedes PGS 2013.a. muudatustele, alates 01.09.2014 • moodustab SA Innove igas maakonnas vähemalt ühe nõustamiskomisjoni ja üleriigilise nõustamiskomisjoni. Muudetud on haridus-ja teadusministri määruseid: • Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord. Määrus nr 54 vastu võetud 10.07.2014 • Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord. Määrus nr 67 vastu võetud 22.07.2014

3. Nõustamiskomisjoniletaotluseesitamisetingimused ja kord Reguleerib: • maakondlikule nõustamiskomisjonile taotluse esitamist; • üleriigilisele komisjonile taotluse esitamist; • kes ja millistel juhtudel taotluse võib esitada; • määratleb dokumendid, mis peavad olema taotlusele lisatud

4. Maakondlikule nõustamiskomisjonile taotluse esitamine 1) haridusliku erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks koolieelses lasteasutuses ja sobitus-või erirühma vastuvõtmiseks vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse §6 lõigetele 5 ja 6; 2) koolikohustusliku lapse arengust ja/või terviseseisundist tulenevalt koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks ühe õppeaasta võrra; 3) koolikohustuslikust east noorema lapse kooli vastuvõtmiseks; 4) õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks; 5) riiklikus õppekavas sätestatud taotletavate õpitulemuste asendamiseks või vähendamiseks, kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele individuaalse õppekava rakendamiseks; 6) õpilasele põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava rakendamiseks ning lihtsustatud, toimetuleku-või hooldusõppe korraldamiseks hariduslike erivajadustega õpilaste klassis või tavaklassi tingimustes; 7) õpiraskustega, tundeelu-ja käitumishäiretega, liitpuuetega, kasvatusraskustega õpilase õppe korraldamiseks hariduslike erivajadustega õpilaste klassis või tavaklassi tingimustes; 8) koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarse õppevormi rakendamiseks.

5. Üleriigilisele nõustamiskomisjonile taotluse esitamine • 1) õpilasele väikeklassi tingimustes õppe rakendamiseks; • 2) ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamiseks

6. Taotluse esitamine Taotlus soovituse saamiseks koolieelses lasteasutuses või koolis käiva lapse puhul esitatakse kooli või koolieelse lasteasutuse asukohajärgsele maakondlikule nõustamiskomisjonile. • Lapse puhul, kes ei käi koolieelses lasteasutuses, esitab vanem või eestkostja edaspidi vanem) taotluse oma lapse elukohajärgsele maakondlikule nõustamiskomisjonile. • Taotlus esitatakse kirjalikult või elektroonselt. Elektroonselt edastatud taotlusele lisatakse digitaalallkiri. Taotluse maakondlikule nõustamiskomisjonile esitab ainult vanem kahel juhul: • koolikohustuslikust east noorema lapse kooli vastuvõtmiseks; • koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarse õppevormi rakendamiseks. Muudel juhtudel esitab taotluse vanem või vanema nõusolekul koolieelse lasteasutuse/kooli direktor.

7. Taotlusele lisatavad dokumendid 1)õpilase või koolieelses lasteasutuses käiva lapse isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) koopia; 2) kui taotluse esitab vanem, siis vanema isikut tõendava dokumendi koopia; 3) õpilase või koolieelses lasteasutuses käiva lapse individuaalse arengu jälgimise kaart; 4) õpilase puhul kooli koostatud ülevaade eelnevate õppeaastate õpitulemustest või väljavõte õpilasraamatust; 5) perearsti või eriarsti või muu spetsialisti hinnang, kui see on vajalik haridusliku erivajaduse täpsustamiseks, et nõustamiskomisjon saaks soovitada sobilikku rakendatavat meedet; 6) rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle koopia. • Nõustamiskomisjon võib vajadusel nõuda täiendavaid dokumente ja spetsialistide hinnanguid õpilase või koolieelse lasteasutuses käiva lapse arengu täpsustamiseks.

8. Määrus nr 67, 22.08.2014 Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord

9. Kõige olulisemad muudatused Muutunud on määruse struktuur ja sisu. Määrus jaguneb 6-ks peatükiks: 1. Peatükk–ÜLDSÄTTED 2. Peatükk –KOOLI DIREKTORI OTSUSEL ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE KLASSI VASTUVÕTMINE, ÜLEVIIMINE JA ÕPPEKORRALDUS 3. Peatükk–MAAKONDLIKUNÕUSTAMISKOMISJONI SOOVITUSEL ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE KLASSI VASTUVÕTMINE, ÜLEVIIMINE JA ÕPPEKORRALDUS 4. Peatükk–ÜLERIIGILISENÕUSTAMISKOMISJONI SOOVITUSEL VÄIKEKLASSI VASTUVÕTMINE, ÜLEVIIMINE JA ÕPPEKORRALDUS NING ÜHELE ÕPILASELE KESKENDATUD ÕPPE RAKENDAMINE 5. Peatükk–ERIVAJADUSEGAÕPILASTE KLASSIST VÄLJAARVAMINE 6. Peatükk-RAKENDUSSÄTTED

10. ÜLDSÄTTED • Reguleerib PGS-is loetletud eriklassidesse, õpiabirühma vastuvõtmise, üleviimise ja väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimusi ja korda. • Millistel juhtudel ja kelle otsusel õpilane eriklassi või rühma vastu võetakse või üle viiakse. Muudatused üldsätetes: • Kooli direktori otsusel (lapsevanema nõusolekul) –ainult õpiabirühm • Kooli direktori otsusel ja kooli komisjoni soovitusel –nüüd ka käitumisprobleemidega õpilaste klassi vastuvõtmisel vajalik moodustada kooli komisjon, kes hindab õpilase sobivust ja vajadust õppida kooli erivajadustega õpilaste klassis. Komisjoni koosseisu kuulub teiste isikute seas ka kooli hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija.

11. Kooli direktori otsusel -õpiabirühm • Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja välja kujunemata õpioskustega põhikooli õpilane, kes vaatamata klassi-ja aineõpetajate abile, õpetuse diferentseerimisele ja individualiseerimisele ei suuda täita põhikooli riiklikust õppekavast tulenevaid klassi ainekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust või õpilane, kellel on logopeedilised probleemid. • Õpiabirühma võib vastu võtta ka lihtsustatud või toimetulekuõppel oleva õpilase, kes õpib klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava alusel. • Õpilane võetakse õpiabirühma vastu individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel erivajadustega õpilaste õppe koordineerija ettepanekul, vanema nõusolekul ja kooli direktori otsusel. • Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi. Vajadusel võib tunde läbi viia ka pärast õppetunde.

12. Õpiabirühma tundide maht määratakse hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija ettepanekul õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuvalt. • Õpilasele koostatakse õpiabirühma tundideks individuaalne õppekava lähtudes vastava klassi-või aineõpetaja töökavast või õpilasele koostatud individuaalsest õppekavast. Klassi-või aineõpetaja töökavas kirjeldatakse õpiabirühmas osalevale õpilasele klassitöös kohaldatavad meetmed õppe individualiseerimiseks ja hindamiseks. Logopeedilist abi vajavale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava juhul, kui logopeedilise uuringu ja hinnangu alusel õpilase logopeediline probleem tekitab ajutist ainealast õpiraskust või võib olla välja kujunemata õpioskuste põhjuseks, mis takistab klassi-või aineõpetaja töökavas kirjeldatud õpitulemuste omandamist.

13. Õpiabirühma tundides viiakse läbi järgmisi tegevusi: 1) kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja õpivilumusi nendes õppeainetes, milles õpilasel on raskusi klassi-või aineõpetaja töökavas sätestatud õpitulemuste saavutamisega; 2) arendatakse kognitiivseid oskusi; 3) korrigeeritakse kõnepuudeid ja arendatakse suulist ja kirjalikku kõnet lähtuvalt kõnepuude mehhanismist või olemusest; 4) viiakse vajadusel läbi individuaal-või rühmaõpet õpilastele, kellele maakondlik või riiklik nõustamiskomisjon on soovitanud õpet eriklassi tingimustel, aga kes on kaasatud tavaklassi. • Õpilasele rakendatud tugimeetme tõhusust hinnatakse õpilasega tegelevate spetsialistide meeskonna ja klassi-või aineõpetajate poolt vähemalt kord poolaastas ning tulemused fikseeritakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil.

14. Kooli direktori otsusel ja kooli komisjoni soovitusel • Käitumisprobleemidega õpilaste klass • Liikumispuuetega õpilaste klass • Kõnepuuetega õpilaste klass • Kuulmispuuetega õpilaste klass • Nägemispuuetega õpilaste klass • Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klass

15. Käitumisprobleemidega õpilaste klass • Käitumisprobleemidega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kes eirab õpetajate nõudmisi ja rikub järjepidevalt koolis kehtivaid käitumisnorme. • Käitumisprobleemidega õpilaste klassi võib vastu võtta või üle viia 4. -9. klassi õpilasi tähtajaliselt, mille määrab kooli direktor kooli komisjoni ettepanekul. • Õppetöö läbiviimisel pööratakse tähelepanu õpilaste käitumisharjumuste korrigeerimisele, soovitud käitumismallide, sotsiaalsete oskuste ning õpioskuste omandamisele. • Õpilastele koostatakse koostöös vanemaga individuaalne või klassipõhine käitumise tugikava. • Õpilasele tagatakse vastavalt vajadusele eripedagoogilise, logopeedilise, psühholoogilise ja sotsiaalpedagoogilise abi ning nõustamisteenuse kättesaadavus.

16. Käitumisprobleemidega õpilaste klass • Käitumisprobleemidega õpilase individuaalse käitumise tugikavas püstitatud eesmärkide täitmist hinnatakse õpilasega tegelevate spetsialistide poolt vähemalt kord poolaastas, vajadusel kaasatakse õppenõustamise keskuse spetsialiste ja õpilase vanemaid. • Kui õpilase käitumine ei ole paranenud või käitumisprobleemid on süvenenud, soovitab kool vanemal pöörduda õppenõustamise keskuse poole pedagoogiliste -psühholoogiliste ja/või kliiniliste uuringute läbiviimiseks, et selgitada välja käitumisprobleemide põhjused ning saada edasisi õppe korralduse soovitusi õpikeskkonna ja kohaldatavate meetmete muutmiseks.

17. Liikumispuuetega õpilaste klass • Liikumispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud piiratud või raskendatud liikumisvõimest, mille on põhjustanud: • 1) kesk-ja perifeerse närvisüsteemi-, liigese-, selja-, luu-ja kõhre-, pehmete kudede haigused või • 2) kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad. • Kooli õppekeskkonda kohandatakse lähtuvalt õpilaste erivajadustest tingitud piiratud liikumisvõimest. • Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivale õpilasele tagab kool eripedagoogilise abi, vajadusel logopeedilise abi ja õppemetoodika rakendamise ning jõukohase õppevara kasutamise. • Kool korraldab õpilasele individuaal-või rühmatundidena füsioteraapiat. • Rehabilitatsiooniplaani olemasolul võimaldatakse koolis koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

18. Kõnepuudega õpilaste klass • Kõnepuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud primaarsest raskest kõnepuudest, mis on neuroloogi või psühhiaatri ja logopeedi poolt diagnoositud. • Koolis korraldatakse ja tagatakse õpilasele logopeediline abi individuaalselt või grupis lähtuvalt õpilase puudest ja suulise või kirjaliku kõne arengu tasemest.

19. Kuulmispuudega õpilaste klass • Kuulmispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud: 1) kuulmispuudest keskmises kõnepiirkonnas (sagedusel 500–4000Hz) 50–100db ja sellest tulenevast alakõnest või 2) hiliskurdistumisest koolieelses või koolieas, kui kõne on osaliselt või täielikult säilinud või 3) kurtusest ja sensoorsest alaaliast. • Õppekeskkond kohandatakse vastavalt puude spetsiifikale. Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse maksimaalselt visualiseeritud õpet erinevate tehniliste vahendite (arvuti, projektor, dokumendikaamera jt) kaasabil. • Koolis tagatakse õpilasele hääldus-ja kuuldekorrektsiooniks vajalik surdologopeediline abi. • Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivatele õpilastele tagatakse koolis eripedagoogilise õppemetoodika ja abi rakendamine ning jõukohase õppevara kasutamine. • Rehabilitatsiooniplaani olemasolul võimaldatakse koolis koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

20. Nägemispuudega õpilaste klass • Nägemispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud nägemisfunktsioonide kahjustusest:1) nägemisteravus paremini nägeval silmal 0–0,05 (pimedad) või2) nägemisteravus paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga 0,05–0,3 või3) tsentraalne skotoom ja vaateväli väiksem kui 30 kraadi. • Õppekeskkond kohandatakse vastavalt puudespetsiifikale. • Õppetöö korraldamisel kasutatakse spetsiaalselt väljatöötatud ja kohandatud õppevahendeid ja õppevara (punktkirjaõpikud jmt). • Koolis tagatakse õpilasele individuaaltundidena füsioteraapiline teenus rühi, motoorika ja koordinatsiooni arendamiseks. • Õpilaste orienteerumis-ja liikumisoskusi ning igapäevaelu oskusi arendatakse individuaal-või rühmatundides. • Õpilasele tagatakse vajadusel logopeediline abi. • Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivatele nägemispuuetega õpilastele tagatakse koolis eripedagoogilise õppemetoodika ja abi rakendamine ning jõukohase õppevara kasutamine. • Rehabilitatsiooniplaani olemasolul võimaldatakse koolis koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

21. Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klass • Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud rasketest kroonilistest somaatilistest haigustest, millega kaasneb säästva päevarežiimi, pideva ravi ja rehabilitatsiooni vajadus ning mida tavaklassi tingimustes ei ole võimalik rakendada. • Õppetöö korraldamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat õppemetoodikat. • Õpilasele tagatakse vajadusel logopeediline abi. • Õpilase päevakava, sh tunniplaani koostamisel lähtutakse õpilase terviseseisundist tulenevatest erivajadusest. • Õpilasele tagatakse meditsiinilise teenuse ja ravi kättesaadavus. • Rehabilitatsiooniplaani olemasolul võimaldatakse koolis koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

22. Maakondliku NK soovitusel -õpiraskustega õpilaste klass • Õpiraskustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud õpivilumuste spetsiifilistest häiretest, mille tõttu on raskendatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutamine. • Õppetöö korraldamisel kasutatakse kohandatud ja jõukohaseid õppematerjale, abimaterjale ning rakendatakse eripedagoogilise sekkumise põhimõtteid ning vajadusel tagatakse logopeediline abi.

23. Maakondliku NK soovitusel –lihtsustatud õppel olevate õpilaste klass • Lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kellele tema intellektuaalsete võimete tõttu ei ole jõukohane põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutamine. • Õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel kõikides õppeainetes. • Koolis tagatakse õpilastele eripedagoogilise õppemetoodika rakendamine ja jõukohase õppevara kasutamine ning vajadusel logopeediline abi. • Rehabilitatsiooniplaani olemasolul võimaldatakse koolis koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

24. Maakondliku NK soovitusel –toimetulekuõppel olevate õpilaste klass • Toimetulekuõppel olevate õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud mõõdukast intellektipuudest. • Õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetulekuõppe tasemel. • Koolis tagatakse õpilastele puudespetsiifilise eripedagoogilise õppemetoodika rakendamine ja jõukohase õppevara kasutamine ning vajadusel logopeediline abi. • Rehabilitatsiooniplaani olemasolul võimaldatakse koolis koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

25. Maakondliku NK soovitusel –hooldusõppel olevate õpilaste klass • Hooldusõppel olevate õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud raskest või sügavast intellektipuudest. • Õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel hooldusõppe tasemel. • Õppetegevus korraldatakse nii individuaalse kui grupitöö kaudu. • Koolis tagatakse õpilastele puudespetsiifilise eripedagoogilise õppemetoodika rakendamine ja jõukohase õppevara kasutamine ning vajadusel logopeediline abi. • Rehabilitatsiooniplaani olemasolul võimaldatakse koolis koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

26. Maakondliku NK soovitusel –liitpuuetega õpilaste klass • Liitpuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud kahest või enamast kombineeritud puudest ja kellele ei ole näidustatud õppimine mõnes teises käesolevas määruses sätestatud erivajadustega õpilaste klassis. • Õppetööd korraldatakse põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. • Õppekeskkond kohandatakse vastavalt puudespetsiifikale. • Koolis tagatakse õpilasele puudespetsiifilise eripedagoogilise õppemetoodika rakendamine, jõukohase õppevara kasutamine ning vajadusel logopeediline ja füsioteraapiline abi. • Rehabilitatsiooniplaani olemasolul võimaldatakse koolis koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus.

27. Maakondliku NK soovitusel –kasvatusraskustega õpilaste klass • Kasvatusraskustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle III kooliastme õpilane, kes süstemaatiliselt ei täida koolikohustust või kellel on korduv ja püsiv düsotsiaalne, agressiivne või delinkventne käitumine. • Koolis koostatakse õpilasele koostöös vanemaga individuaalse käitumise tugikava ning korraldatakse individuaalset ja grupitööd normikohaste käitumisharjumuste korrigeerimiseks ja väärtushinnangute kujundamiseks. • Vajadusel osutatakse õpilasele eripedagoogilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist. • Vajadusel viiakse koos kutsekooliga läbi kutseõpet.

28. Maakondliku NK soovitusel –tundeelu ja käitumishäiretega õpilaste klass • Tundeelu-ja käitumishäiretega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kellel on psüühikahäirest tulenev normikohasest erinev käitumismuster koos emotsionaalsete häiretega, mis takistab õpilase enda ja teiste õpilaste õppimist tavaklassi tingimustes. • Õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel. • Õpilasele tagatakse vajadusel logopeediline abi. • Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel õppivatele õpilastele tagatakse koolis eripedagoogilise õppemetoodika rakendamine ja jõukohase õppevara kasutamine. • Õpilasele koostatakse koostöös vanemaga individuaalse käitumise tugikava ning korraldatakse individuaalset ja rühmatreeningut sotsiaalsete käitumisoskuste ja soovitud käitumismallide omandamiseks. • Õpilasele korraldatakse vajadusel psühhoteraapia teenuse kättesaadavus vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt. • Rehabilitatsiooniplaani olemasolul võimaldatakse koolis koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavus

29. Üleriigilise NK soovitusel –väikeklass • Väikeklassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kellel on raskest kroonilisest psüühikahäirest tulenev püsiv normikohasest erinev käitumismuster ja/ või õpivõime langus, mis takistavad õpilase enda ja teiste õpilaste õppimist ning ohustavad turvalisust tavaklassis (nt autismi spektri häired, sõltuvushäired, aktiivsus-ja tähelepanuhäired/keskendumisraskused, füüsiline vägivaldsus kaaslaste suhtes, agressiivsus keskkonna suhtes) või kes on lastepsühhiaatri poolt suunatud pikaajalisele rehabilitatsiooniteenusele. • Väikeklassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane tähtajaliselt, mille määrab üleriigiline nõustamiskomisjon. • Õpetamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat struktureeritud õppekorraldust, õppemetoodikat ja jõukohast õppevara ning vajadusel tagatakse õpilasele logopeediline abi. • Koolis võimaldatakse õpilasele rehabilitatsiooniplaani või sotsiaalprogrammi rakendamine või ravi kättesaadavus õpilase psühhosotsiaalseks abistamiseks ning käitumise korrigeerimiseks.

30. Üleriigilise NK soovitusel –väikeklass • Vajadusel korraldatakse koolis psühhoteraapia teenuse kättesaadavus vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt. • Õpilasele rakendatud tugimeetmete tõhusust hinnatakse õpilasega tegelevate spetsialistide meeskonna poolt koostöös õpilase vanemaga vähemalt poolaastas ning tulemused fikseeritakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil ja rehabilitatsiooni plaanis. • Kui üleriigilise nõustamiskomisjoni määratud tähtaja möödumisel ilmneb vajadus jätkata õpet väikeklassis, siis esitab lapsevanem või lapsevanema nõusolekul kool üleriigilisele nõustamiskomisjonile põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks.

31. Üleriigilise NK soovitusel –ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe • Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse erandjuhtudel väga raske ja püsiva psüühikahäirega õpilasele, kes on laste psühhiaatri otsusega suunatud pikaajalisele rehabilitatsiooniteenusele või kohtumääruse alusel suunatud sotsiaalhoolekande asutusse ja üleriigiline nõustamiskomisjon on soovitanud ühele õpilasele keskendatud õppe rakendamist. • Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse õpilasele, kellele on määratud raske või sügav puudeaste ning kellel on psüühilise tegevuse eripärast tulenev äärmuslik ja püsiv normikohasest erinev käitumismuster, mis ohustab õpilase enda ja teiste õpilaste õppimist ning turvalisust klassi tingimustes (ennast vigastav või apaatne käitumine; enda ja teiste suhtes ohtlikult agressiivne, destruktiivne, vägivaldne ja impulsiivne käitumine) ja nõuab pidevat täiskasvanute järelevalvet. • Õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava aluse. • Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse tähtajaliselt, mille määrab üleriigiline nõustamiskomisjon.

32. Üleriigilise NK soovitusel –ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe • Õpetamisel kasutatakse haridusliku erivajaduse spetsiifikast tulenevat struktureeritud õppekorraldust, eripedagoogilise õppemetoodika rakendamist ja jõukohast õppevara ning vajadusel tagatakse õpilasele logopeediline abi. • Koolis võimaldatakse õpilasele rehabilitatsiooniplaani või sotsiaalprogrammi rakendamine või ravi kättesaadavus õpilase psühhosotsiaalseks abistamiseks ning käitumise korrigeerimiseks. • Vajadusel korraldatakse koolis psühhoteraapia teenuse kättesaadavus vastava koolituse läbinud spetsialisti poolt. • Õpilasele rakendatud tugimeetmete tõhusust hinnatakse õpilasega tegelevate spetsialistide meeskonna poolt vähemalt kord poolaastas ning tulemused fikseeritakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil ja rehabilitatsiooni plaanis. • Kui üleriigilise nõustamiskomisjoni määratud tähtaja möödumisel ilmneb vajadus jätkata ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet, siis esitab lapsevanem või lapsevanema nõusolekul kool üleriigilisele nõustamiskomisjonile põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks.

33. Erivajadusega õpilaste klassist väljaarvamine Õpilane arvatakse kooli direktori otsusega erivajadusega õpilaste klassist välja: 1) õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema kirjaliku taotluse alusel või 2) nõustamiskomisjoni või eriarsti otsuse alusel, kui pärast täiendavaid uuringuid on tuvastatud, et õpilasel ei esine hariduslikku erivajadust, mis on aluseks erivajadustega õpilaste klassis õppimiseks.

34. Rakendussätted Määruse kehtetuks tunnistamine • Haridus-ja teadusministri 23. detsembri 2010.a määrus nr 76 „Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. Määruse jõustumine • Määrus jõustub 1. septembril 2014. a.

35. Taotluse esitamine Nõustamiskomisjonid alustavad taotluste vastuvõtmist 1. septembril 2014. Omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud taotluse (vormi leiate siit) ja dokumendid maakonna või üleriigilisele komisjonile saab esitada maakonna Rajaleidja keskusesse. Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid: • õpilase/lapse isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) koopia; • vanema isikut tõendava dokumendi koopia, siis kui taotluse esitab vanem; • õpilase või koolieelses lasteasutuses käiva lapse individuaalse arengu jälgimise kaart; • kooli koostatud ülevaade õpilase eelnevate õppeaastate õpitulemustest või väljavõte õpilasraamatust; • perearsti või eriarsti või muu spetsialisti hinnang, mis täpsustab või põhjendab erivajaduse olemust ja toetab sobiliku meetme rakendamise soovitamist; • rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle koopia. Komisjon võib taotluse esitajalt nõuda täiendavaid selgitusi, dokumente ja spetsialistide hinnanguid õpilase või koolieelse lasteasutuses käiva lapse arengu täpsustamiseks. http://www.innove.ee/et/haridustugiteenused/noustamiskomisjonid/taotluse-esitamine

36. Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tähtajad • erivajadustega lapse/õpilase õppe ja kasvatuse tingimuste korraldamise (sh sobitus- ja erirühma, sobiva õppekava ning eriklassi) soovitamiseks kogu kalendriaasta vältel • koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamise soovitamiseks jooksva aasta 01. märtsist kuni 01. augustini • koolikohustuslikust east noorema lapse kooli vastuvõtmiseks hiljemalt jooksva aasta 1.aprilliks http://www.innove.ee/et/haridustugiteenused/noustamiskomisjonid/maakondade-komisjonid

37. Tallinna ja Harjumaa nõustamiskomisjon • Tauno Asuja komisjoni esimees; tauno.asuja@rajaleidja.ee5886 0701 • Liisa Mäemets komisjoni aseesimees; • Kersti Gottlobkomisjoni sekretär; • Kaie Ojassalueripedagoog; • Marina Kuuseoja logopeed; • Ene Varik-Maasiklogopeed; • Kaia Maripuu logopeed; • Ada Kiipuspsühholoog; • Siiri Vallimäe psühholoog; • Piret Birk-Vilbresotsiaalpedagoog; • Maris LiidersHarju Maavalitsus, haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja; • Piret Hiisjärv Harju Maavalitsus, haridus- ja kultuuritalituse juhataja; • Evi LauerHarju Maavalitsus, haridus- ja kultuuritalituse peainspektor; • MilenaPogodajevaeripedagoog-logopeed,Tallinna Haridusamet, peaspetsialist;

38. Üleriigiline komisjon Üleriigilise nõustamiskomisjoni ülesandeks on soovituste andmine: • õpilasele väikeklassi tingimustes õppe rakendamiseks; • ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamiseks. • Väikeklassi ja ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet rakendatakse tähtajaliselt, tähtaja määrab üleriigiline nõustamiskomisjon. Kui määratud tähtaja möödumisel ilmneb vajadus jätkata väikeklassi või ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet, siis esitab vanem või vanema nõusolekul kool üleriigilisele nõustamiskomisjonile põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks. http://www.innove.ee/et/haridustugiteenused/noustamiskomisjonid/yleriigiline-komisjon

39. Põhja-Eesti Rajaleidja keskus aadress: Maakri 23a, 10145 Tallinn telefon: 5886 0701 e-post: pohjaeesti@rajaleidja.ee lahtiolekuajad: E–R kell 8.30–17.00 Eelneval kokkuleppel on nõustamine võimalik kuni 19.00. http://www.rajaleidja.ee/pohjaeesti/

40. TÄNAN!