Arvutitega seotud riskid

1. Arvutitega seotud riskid Mariken Ross

2. Arvuti m�ju tervisele Arvutite vahetut m�ju nende kasutajate tervisele tuleb k�sitleda mitmest aspektist, milleks on: arvutitest ja nende �ksikseadmetest l�htuvad otsesed riskitegurid kujutise kvaliteet ekraanil m�ju tugi-liikumisaparaadile, tulenevalt ergonoomiliste n�uete t�itmisel t��koha kujundamisel vahetu t��keskkonna seisund ps��hiline koormus, mille m��ravad t��koormus ja -pinge, t��korraldus jms tegurid

3. Arvutit��koha kujundamine Arvutit��koha kujundamiseks on koostatud soovitavad kriteeriumid. J�lgida tuleks j�rgmisi punkte: t��pinna k�rgus; t��pinna laius; silmade kaugus kuvarist; lauaplaadi paksus; silmade k�rguse suhe kuvari �lemise servaga; vaatenurk; jalgade liigutamise v�imalus laiuti; jalgade liigutamise v�imalus s�gavuti

4. Arvutit��koha kujundamine jalgade t�stmise v�imalus �les; istme k�rgus; tooli m��tmed; istme s�gavus; seljatoe m��tmed; seljatoe k�rgus; seljatoe kalle; nurk seljatoe ja istme vahel; nurk istme ja s��reosa vahel; nurk �lavarre ja k��narvarre vahel.

5. Arvutite kasutamisega kaasnevad terviseh�ired Arvutil t��tamise p�hiliseks ebasoodsaks j�relm�juks on ebamugavustunne, mis m��rab v�imaliku ohu tervisele.. Ebamugavustunne on tavaliselt ajutise iseloomuga ja m��dub p�rast l�hiajalist puhkust. Kui probleem on kestev pikema aja jooksul, v�ib ta olla t�sisema terviseh�ire p�hjuseks. Et uurida ja hinnata arvutit��ga seonduvate tingimuste ja t��tajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada: t���lesannete raskust, vaimse t�� koormust, n�gemiselundi pinget; aega t��p�evas, mis kulub arvutit��le; t��keskkonna tingimusi, sh t��ruumi mikrokliimat, �hu saastumist, m�ra tugevust jne; t��koha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms).

6. M�ju silmadele Puudulikud valgustustingimused ja halvasti paigutatud ekraan v�ivad esile kutsuda n�gemisprobleeme, mis omakorda v�ivad olla v�simuse ja peavalu p�hjuseks. Arvutit�� tegijal on n�gemisvaegusi umbes kaks korda rohkem kui tavalistel kontorit��tajatel. Ekraani asend tuleb reguleerida silmade suhtes �igeks, paigutada ekraan nii, et oleks v�lditud valguse peegeldumine aknast v�i valgustitest. Iga tunni j�rel on soovitav pidada 10-minutiline puhkepaus.

7. M�ju silmadele N�gemist m�jutavad mitmed tegurid, n�iteks: kiirgused udune pilt ekraani �lem��rane eredus sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile) sobimatud valgustingimused tugev kontrastsus arvuti ekraani ja t��ruumi vahel ekraani ebasobiv paigutus, mis p�hjustab peegeldusi t��ruumi sobimatu sisekujundus

8. M�ju silmadele Arvuti m�ju n�gemiselundile k�sitletakse kahes aspektis: n�gemiselundi talituse ajutiste h�iretega seotud kaebuste esitamise sagedus ja nende v�imalikud p�hjused; silmade patoloogiliste ja sageli p��rdumatute muutuste tekkimise t�en�osus. Arvuti m�ju hindamisel tuleb kindlasti silmas pidada ka k�iki muid silmade �rritumist ja n�gemiseh�ireid soodustavaid tegureid (t��koha �hk, p�rilik soodumus, eba�iged t��v�tted jne)

9. M�ju silmadele N�gemisega seotud s�mptomeid saab jaotada j�rgmistesse liikidesse: n�gemiss�mptomid ("loor" silmade ees; kujutise kahekordistumine v�i virvendamine). silmade s�mptomid (silmade v�simustunne, nende temperatuuri t�us, valud silmades, �rritus, kipitus, punetus, s�gelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms). kaasnevad s�mptomid (nt peavalu, pearinglus).

10. �ldised seisukohad arvutiga t��tamine iseenesest ei kutsu esile n�gemise probleemide tugevnemist ei ole alust p�hjenduseks, et arvuti kasutamine ei ole �ldse seotud n�gemise diskomfordiga arvuti ekraanikujutise kvaliteediparameetrite ja t��koha valgustatuse modifitseerimine parandavad olukorda n�gemisega seotud s�mptomid v�ib oluliselt v�hendada t��v�imet esinevad silmahaigused ja n�gemish�ired v�ivad tugevdada ebamugavustunnet n�gemisprobleeme soodustab halb t��koha valgustatus, suur vahe ekraani ja t��laua pinna valgustatuse vahel, t��koha peegeldavad ja l�ikivad pinnad, peegeldused ekraanil jms tegurid

11. �ldised seisukohad prillide kasutamisel on n�gemise diskomfort sagedasem, v�rreldes normaalse n�gemisteravusega n�gemise defekte, mis puudutavad n�gemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga t��tajatel m�nev�rra rohkem, v�rreldes kontrollgrupiga silmalihaste talitlus muutub ajutiselt, olles p�hjustatud silmalihaste v�simisest ja silmade adaptsioonist, samuti keskn�rvis�steemi talitlusest akommodatsiooni aeg v�ib pikeneda

12. �ldised seisukohad Pidev arvutit�� pingestab n�gemiselundit, mille tagaj�rjeks on silmalihaste �lepinge ja sellele j�rgnev v�simus. Silmade v�simise p�hjuseks ei ole arvuti elektromagnetv�ljad ega -kiirgused, vaid silmade �lepingutus. Selle v�imalike p�hjustena tulevad arvesse: n�gemise korrigeerimatus; ekraanist liiga kaugel istumine; isikup�rased omadused (ei suudeta kestvalt j�lgida ekraani).

13. �ldised seisukohad V�ga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti t��tamisel madala �huniiskusega ruumides, silmade kuivus (nn kuivade silmade fenomen) ja silmap�letike teke. Ei ole veenvaid andmeid, et arvutil t��tamine p�hjustab (v�i soodustab) glaukoomi, silma v�rkkesta p�letikku v�i teisi p�sivaid silmakahjustusi. Praeguste teadmiste kohaselt arvutit�� l�hin�gelikkust ei p�hjusta

14. Harjutused silmadele Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seej�rel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. Vaadates ninaotsale loenda arve 1-4, seej�rel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. Sirge seljaga, pead p��ramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi �les-paremale-alla-vasakule ning vastassuunas �les-vasakule-alla-paremale. Seej�rel vaata kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. Pead liigutamata suuna pilk �les, samal ajal loenda arve 1-4; suuna pilk otse, loenda arve 1-6. Seda harjutust tee samalaadselt ka alla-otse, paremale-otse ja vasakule-otse. Suuna pilk diagonaalselt �hele ja teisele poole, seej�rel otse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.

15. M�ju tugi- liikumisaparaadile Arvutiga t��tamisel on suurimaks probleemiks pikaajaline staatiline kehaasend, mis on tihtipeale inimesele mittesobiv. Lihastes tekkiv staatiline pinge soodustab lihasvalu ja -v�simuse teket. Lisaks sellele m�jutavad inimese keha ka t�� monotoonsus, samade t��liigutuste kordamine, v�hene f��siline koormus. M�ju tugi-liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt k�rgele paigutatud, iste ja t��laud on keham��tmetele ebasobivad ning t��tatakse kestvalt klaviatuuriga.

16. M�ju tugi- liikumisaparaadile Igap�evase klaviatuuri ja hiirega t��tamise tagaj�rjeks v�ib olla pidevast �lepingest tingitud kahjustus ja haigused, mis on p�hjustatud lihaste korduvate koormuste poolt. Nende p�hjuseks on: istme tasapinna suhtes liialt k�rgele paigutatud klaviatuur; ebasobiv iste; emotsionaalsed koormused; kestev t�� klaviatuuri v�i hiirega. Haigused �hendavad endas n�rvide, lihaste ja k��luste haigusi, mis oma iseloomult on kirurgilised v�i neuroloogilised. 

17. �ldised seisukohad P�sivate h�irete tekkimise risk on arvutiga t��tamisel v�hene, kui kasutada �igeid t��v�tteid ja kujundada arvutit��koht �igesti. Pidevad monotoonsed liigutused v�ivad siiski p�hjustada kroonilisi haigusi. Ei ole piisavalt t�estust, et arvutiga t��tamine p�hjustab m��dap��smatult luu- ja lihastes�steemi h�ireid. Vajalik on v�imlemine ja pidev tervisekontroll, et v�ltida istuvast t��st tulenevaid kehakaaluga seotud terviseprobleeme. Arvutiga t��tamine v�ib olla riskifaktoriks teatud �lekoormushaiguste tekkes, samuti on arvutit��le omased k�ik kontorit��ga seotud riskid.

18. �ige t��koha kujundamine

19. �ige t��koha kujundamine T��tajale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama kasutaja kasvule. Ekraani vertikaalasendi puhul peab kasutaja silmade tase olema ekraani keskpunktis v�i 2/3 selle k�rgusest. Pilgu suuna m�tteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle h�lve v�ib olla +10�. Kuvari ekraani ��rtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgusuuna m�ttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema v�hemalt 45�.

20. �ige t��koha kujundamine �ige kehaasend istudes on j�rgmine: reied peavad asetuma horisontaalselt ja s��red vertikaalselt istme k�rgus peab olema sobiv p�lve�ndla k�rgusega v�i olema sellest veidi v�iksem k�te asend peab olema selline, et �lavarred oleksid vertikaalselt, k�sivarred horisontaalselt, k��nar- ja �lavarre vaheline nurk ei v�i olla alla 90� selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7�) jalatald peab moodustama s��rega m�ttelise nurga v�hemalt 90� m�tteline joon, mis �hendab kahte �lga, peab olema paralleelne pealaetasandiga.

21. Ohustatud kehapiirkonnad arvutiga t��tamisel

22. Harjutused kehale Tee u 10-sekundiline paus arvutiga t��tamisel, mille jooksul langeta k�ed l�dvestunult k�lgedele, raputa neid, pendelda ette-taha, ringita �lgu. Tee 3-4-minutiline paus arvutiga t��tamisel, mille jooksul tee harjutusi istudes: t�sta �lgu ja langeta neid, ringita; k�ed l�dvalt k�lgedel, kalluta pea aeglaselt �hele �lale, pinguta lihaseid ja t�sta pea tagasi otseasendisse; l�dvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole; siruta sirged k�ed k�lgedel alla p�randa suunas, siruta kaela ette ja �les, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning l�tvu; t�sta k�ed k�ljelt �les, samaaegselt s�gavalt sisse hingates (pea j�ta k�te vahele), hoia hetkeks asendit ja l�dvestu � langeta k�ed ja pea; toeta k��narnukk lauale, suru otsmik tugevasti vastu peopesa, pinguta kaelalihaseid ja l�dvestu; seej�rel otseasendist toeta k�si vastu k�rva, pinguta kaelalihaseid ja l�dvestu ning korda sama teise k�ega.

23. Millist tooli ja lauda valida T��tooli k�rgus ja seljatoe kaldenurk peavad olema seatavad. Parim tool on 5 rattaga ja p��rlev, sest keha p��ramine koos tooliga aitab �ra hoida l�lisammast ohustavaid liigutusi. Tool peaks olema kaetud tekstiiliga, mitte kunstnaha v�i nahaga, mis tekitab higistamist v�i k�lmetumist. Tooli liikumisalaks on tarvis v�hemalt �hte ruutmeetrit p�randapinda. Istu toolile ja reguleeri selle k�rgus sobivaks. Jalad peab saama t�istallaga p�randale toetada - �ige p�lvede nurk on 90 kraadi. Seljatugi peab toetama nimmeristluu piirkonda. Tooli seljatugi peab olema seatud nii, et selg oleks kergelt tahapoole n�jatunud (reie ja selja vaheline nurk umbes 110 kraadi). Kui tool j��b p�rast reguleerimist liiga k�rgeks, tuleks kasutada jalatuge.

24. Millist tooli ja lauda valida Laua k�rgus peab samuti olema reguleeritav. T��laua plaadi laius v�iks olla v�hemalt 80 cm. Lauaplaat peab olema istuva inimese k��narnukkidest 5 cm madalamal. Kui kasutatakse randmetuge, siis veelgi madalamal. T��tada peaks saama nii, et �lad oleksid vabalt, k��narnukid keha ligidal ja k��narvarred horisontaalselt. Parim laud on selline, mis �mbritseb t��tajat kolmest k�ljest ja v�imaldab k�si vabalt lauale toetada ja millel on eraldi monitori alus, mida saab laua pinnast madalamale s�ttida.

25. Klaviatuur ja hiir Klaviatuur soovitatakse viimaste uurimuste p�hjal paigutada t��lauale, sest nii saab istuda t��lauale l�hemale, kui v�ljat�mmatava alusega klaviatuur v�imaldab. Tooli k�etoed tuleks aga reguleerida v�imalikult madalale v�i hoopis �ra v�tta - selleks, et need ei takistaks tooliga laua sisse s�itmist. Enamik klaviatuure on 105 klahviga, mis paiknevad kuues reas. See on kirjutusmasinailt �le v�etud ja �le saja-aastase ajaproovi vastu pidanud ning peaks olema kogemuse tekkides lihtne ja mugav k�sitleda

26. Klaviatuur ja hiir Hinnalt kallimad klahvistikud t��tavad h��letult, ka on neil lisafunktsioone, nagu elektronposti lugemiseks, v�rgulehek�lgede avamiseks v�i CD-m�ngija k�ivitamiseks. On ka erikujulisi klaviatuure, n�iteks Microsofti Natural, mis oleks nagu jagatud kahte ossa - nii pidavat k�te asend t��tamisel olema loomulikum. Pideval arvutikasutajal tuleks k�e tervise huvides unustada ka kahe v�i nelja n�puga toksimine � kui on tegu pideva klaviatuuril t��tamisega, siis tuleb �ra �ppida 10 s�rmega tr�kkimine

27. Klaviatuur ja hiir Hiirematt ja klaviatuur asugu piisavalt l�hedal, et ei oleks vaja k�tt pidevalt pingutada Hiire ja hiiremati jaoks peaks laual olema nelja hiiremati suurune pind - siis saab k�si lebada enamiku ajast l�dvestunult laual ja pole vaja ka hiirt ringi t�sta. Suurem osa t��st tuleks �ra teha klahvistikuga ja j�tta hiirele v�imalikult v�iksem osa. Tuleks kasutada enda jaoks v�imalikult mugava kujundusega hiirt, mugavus omakorda s�ltub t��taja harjumustest ja vajadustest. Hiirt valides tuleks poes k�igepealt katsetada, milline kujundus on k�ige rohkem �k�e j�rgi� ning alles siis keskenduda hinnaklassile