USA suunad välis- ja julgeolekupoliitikas

1. USA suunad välis- ja julgeolekupoliitikas Christian-Marc Lifländer

2. Juttu tuleb • USA ajalooline trajektoor • Majandus • Sõjandus • Sisepoliitika • Välispoliitika • Obama valikud

3. Ajalooline trajektoor

4. Patriotism • US välis- ja sisepoliitika on tugevalt läbi imbunud patriotismist • USA patriotism on riigikeskne ja väärtuspõhine, see pole tugevalt regiooni- või linnapõhine, huvipõhine või etniline • Patriotismil on oma piirid, kust edasi see võib viia probleemideni mh vähesele tähelepanule liitlastele, jõuvahekordade ebaadekvaatsele hindamisele

5. Väärtused • Vabaduse, demokraatia ja turumajanduse põhimõtted. • Avalikkus toetab poliitikaid, mis suudetakse moraalses plaanis lahti seletada. Samas siiski pidevalt avalikkus maadleb väärtuste ja huvide vastuoludega- kas väärtused defineerivad huve või huvid väärtusi. • Unikaalne rahvustunnetus- aluseks just nimelt universaalsed väärtused, mitte rahvuslik-etniline ajalugu, kultuuritraditsioonid, keel jms mis nö vanades ühiskondades, nö territoriaalrahvus

6. Religioon • USA välispoliitikat mõjutab religioon eelkõige seoses kirikuringkondade mõjuga sisepoliitilises elus. Samas siiski pole religioon otsene alus välispoliitiliste otsuste tegemisel, ta mõjutab otsustajaid mõttelaadi kaudu. • 2002 kõnes West Point Bush: “We are in a conflict between good and evil, and America will call evil by its name.” • Suurima- kristluse sees on tugevad protestandid: domineerivad evangelistid, nõrgenenud on usuvälisega tihedalt lävivad liberaalsed kirikud ja ka avalikkuses passiivsed usulised fundamentalistid. Nõrgem on katoliiklus, mida paisutavad küll Ladina-Ameerika immigrandid. Oluliselt kasvavad mittekristlikud religioonid,

7. Rahvusgrupid • US elanikkonna mitmetel gruppidel on võime oluliselt riigi rahvusvahelist tegevust ja avalikku arvamust mõjutada –nt juudi, poola, kuuba, eurooplaste mõju kahaneb. 2050 on mitte-hispaania valged vähemuses • Taoline mõjutamine on sageli vastuolus US üldise välispoliitilise lähenemisega - sekkumine mittesekkumise asemel, toetus riikidele, mis ebaolulised US üldiste eesmärkide seisukohast jne • See on süvendanud eriarvamusi Euroopa riikidega nt Lähis-Ida asjus

8. Antiamerikanism • Antiamerikanism on kohati Washingtonile suurem probleem kui rivaalid-suurriigid. Antiamerikanismi iseloomustavad sageli: • USA taandamine stereotüüpidele, • Uskumus, et USA-l on saatanlik loomus algusest saati ja vastavalt on see süüdi kõigis maailma hädades • USA juhtkonna esitamine maailma jäigalt domineerida tahtma grupina

9. Suur haamer • USA sõjaliste jõudude edu asümmeetriliste ohtude suhtes küsitav. • hävitavad hoobid eriüksustega vs maaväed • Puudub ka korralik teoreetiline baas elu normaliseerimiseks sh just islami riikide puhul. Selge on, et kiiresti sõjaline jõud ei lahenda probleeme, mille jaoks sobivad pigem majandusabi, ehitustööd, arstiabi ja koolitus

10. Globaalne tegutseja • US eksport jaguneb suhteliselt ühtlaselt üle maailma – 26% Aasia, 24% Euroopa, 37% Põhja-Ameerika, 7% Ladina-Ameerika • USA investeeringutes juhib seni Euroopa, kuid Aasia roll kasvab: praegu Euroopas 56% (sealt omakorda 60%), Aasias 24%, Põhja-Ameerikas 14% • Teadusmahukast toodangust praegu US annab 39%, EL 30%, Venemaa 0,3% • USA elanikkond kasvab immigratsiooni toel ja see tagab tööjõu

11. Ajaloolised vahekorrad

12. Töö tootlikkus

13. Eelarve

14. Energiajulgeolek

15. Majanduslikud väljakutsed • US väliskaubandus suure puudujäägiga, seda eelkõige suhetes Aasiaga • Jooksevkonto defitsiit üle 700 miljardi USD aastas so 6% SKP • Riigil on suured võlad, sama käib firmade ja kodanike kohta. Eelarve defitsiit 3,5-4% SKP-st. • Sõltuvus energiakandjate impordist kasvab üha rohkem ja on juba kujunenud julgeolekuriskiks • Dollar kaotab reservvaluutana positsioone

16. Kasutamata jäänud hetk? • USA suur ülekaal 1990.aastatel ja 2000.aastate alguses oli alus unipolaarsete vaadete järsule tugevnemisele. • Paljud võimalused jäeti aga kasutamata nii võimaluste ülehindamise, ebaprofessionaalsuse kui ka teoreetilise selguse puudumise tõttu eesmärkides

17. Impeerium? • Mõned analüütikud räägivad tõsimeeli US-st kui impeeriumist. Olemas on ka teatud missioonikuulutamine • Klassikalises mõttes siiski pole tegemist impeeriumiga, kuid on imperiaalne käitumine. USA eesmärk on vältida mistahes piirkonnas talle väljakutset esitada suutvate reziimide teket • US kõrvuti oma majanduslike, julgeolekuliste jm huvide kaitsmisega on sunnitud sekkuma ka seal, kus suuri huve pole nt Libeeria. “Tõrges impeerium”?

18. Obama valikud

19. Quo vadis - US • Isolatsionalism või internatsionalism • Unilateraalsus või multilateraalsus vahendite valikul • Otsene või kaudne mäng- kas olla ise sõjaliselt jne kohal või kasutada eri maailma osades liitlasi oma huvide tagamisel • Reaalpoliitika ja idealismi suhe • Konservatiivsus või liberaalsus sotsiaal-majanduslikes lahendustes

20. Demokraatliku mõtlemise postulaadid • Sõjad peaksid aset leidma alles siis, kui midagi muud üle ei jää. Sõja peab algatama vaenlane. • Sõdu võidetakse osana koalitsioonist ning suurema osa kuludest katavad partnerid • Sõdade lõpptulem peab olema institutsionaalne juriidiline raamistik, mis korraldab rahu ning milles USAl on hoolimata multilateraalsest raamistikust juhtiv roll • Mistahes selline raamistik peab toetuma transatlantilisele tugevale suhtele

21. Võtmeküsimused • Iraan ja Iraak • US sisepoliitika vs geopoliitika • Afganistan • Läbirääkimised Talibaniga • Euroopa osalus? • Vene küsimus • Ekspansionismi ohjeldamine

22. Võtmeküsimused • Globaalne majandus • Euroopa ja USA erinevad nägemused finantssüsteemi reguleerituse suhtes • Kohtunikust majanduses osalevaks mänguriks? • Kui palju on piisav ning kuidas säilitada iseseisvus teistest mänguritest