Eesti riigi valdkondlikud arengukavad ja suunad – lasterikkad pered

1. Eesti riigi valdkondlikud arengukavad ja suunad – lasterikkad pered Tartu 2012

2. Mitu last on lasterikkas peres? • Puudub konkreetne mõiste ja ühtne lähenemine. • Riiklike peretoetuste seaduse kohaselt eristatakse kolme- ja enamalapselisi ning seitsme- ja enamalapselisi peresid.

3. Palju on Eestis lasterikkaid peresid? • Leibkondi kokku 585 100, • lastega leibkondi 164 200, • 3- ja enamalapselisi leibkondi 8900. (Statistikaamet 2011 ) • Lapsetoetuse saajaid kolmanda ja iga järgneva lapse eest on 16 105 isikut, neis peredes oli kolmandaid ja enamaid lapsi kokku 21 005. • Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse saajaid ehk suurperesid on 147 ja neis kasvas kokku 1160 last. (Sotsiaalkindlustusamet 2011)

4. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, 2010

5. Lastega leibkondade suhtelise vaesuse määr, 2010. • Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2005–2011.

6. Mis takistab lasterikka pere vanemal tööhõives osalemist? • Vajadus hoolitseda laste eest – hooldamisteenused pole piisavalt kättesaadavad. • Puudub sobiv töökoht ja/või väljaõpe – soovitakse paindlikumaid töövõimalusi. • Kehv transpordiühendus takistab tööl käimist. • Soovitakse olla kodune. • Allikas: Sotsiaalministeerium 2007

7. Lasterikaste perede hinnangud ja ootused • Laste saamisel on olulisim partneritevaheline armastus, kooselu stabiilsus ja lapsesõbralik ning turvaline keskkond. • Probleemiks on eluruumi suurus ja eluasemetingimused – paljud kodud vajaks kapitaalremonti. • Riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt oodatakse pigem erinevaid teenuseid ning nende paremat kättesaadavust. • Info sotsiaaltoetuste ja teenuste kohta on ebapiisav. • Allikas: Sotsiaalministeerium 2007

8. Lastega leibkondade suhtelise vaesuse määr enne ja pärast sotsiaalseid siirdeid, 2010 • Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring 2005–2011.

9. Sotsiaalministeeriumi tegevused • Laste ja perede arengukava 2012-2020. • Töötaja- ja peresõbraliku tööandja tunnistus. • Lapsehoiuteenuse kättesaadavuse suurendamine. • Piirkondlike lastehoolekandekeskuste rajamine • Täiendav lapsetoetus suuremas vaesusriskis olevatele peredele. • Peretoetuste ja teenuste kontseptsioon ehk roheline raamat.

10. Peretoetuste ja teenuste roheline raamat • Peaeesmärk lastega leibkondade vaesuse vähendamine ning selleks nii toetusi kui teenuseid hõlmava tervikliku lahendusmudeli väljatöötamine. • Uuringu fookuses on riiklikud peretoetused, laste eest saadav maksusoodustus, elatis ja elatisabi ning erinevad lapsehoiu ja alushariduse mudelid. • Eritähelepanu ka lasterikastel peredel.

11. Aitäh! Hanna Vseviov Laste ja perede osakond