240 likes | 1.39k Views
20. sajandi alguse Euroopa kirjandus Modernism, voolud ja suunad III osa. Imažism (ingl imagism). u 1910 – 1920 seotud pms ingliskeelse luulega Üks algatajaid oli inglise luuletaja T. H. Hulme (langes I maailmasõjas) Mõjut a jateks oli jaapani luule, eriti haiku.
E N D
20. sajandi alguse Euroopa kirjandusModernism, voolud ja suunadIII osa
Imažism (ingl imagism) • u 1910 – 1920 • seotud pms ingliskeelse luulega • Üks algatajaid oli inglise luuletaja T. H. Hulme (langes I maailmasõjas) • Mõjutajateks oli jaapani luule, eriti haiku. • Kuulsaim imažist oli Ezra Pound, tema looming mõjutas terve põlvkonna maitset. • Kaudsemalt on imažistidega seotud 20. sajandi inglise ja maailma luule suurkujusid T. S. Eliot, kes oli imažistliku luuletehnika järgija, tipule viija.
Imažistide seisukohad • Luuletus ei ole loogiline, vaid ühendab endas asjad, mida tavaliselt üksteisega ei seostata. • Luuletused peavad olema kalgid ja täpsed kujundid, mille eesmärk on muuta asjade tavalist tajumist ja vallandada teadvustamata tundeid. • Vabavärss – vers libre – luule ilma formaalse rütmita. • Luules ei tohi olla asjatut paljusõnalisust.
Ezra Pound • (1885–1972) • Ameerika luuletaja, kes elas peamiselt Euroopas. • 20. sajandi tuntumaid luuletajaid. • Tema luulestiili iseloomustab ökonoomsus, lühidus selgus. • Pikim ja kuulsaim luuleteos on “Cantos” – reis läbi paljude ajastute ja ainete.
Ezra Poundi manifest (1913) • kõike tuleb kujutada otse, otseselt, konkreetselt; • luuletaja ei tohi kasutada ühtegi liigset sõna; • ideaal on vabarütmiline luule; • ei tohi kasutada ähmaseid kujundeid (abstraktsed mõisted, nt armastus, õnn, on halvad; • mitte kasutada sümboleid (imažistid püüdlesid realistliku luulekujundi poole, sümbolismist oli küllastus).
Ezra Pound “Metroojaamas” (1916) – kõige kuulsam imažistlik luuletus Need näod viirastumas rahvasummas; õielehed märjal mustal taustal. (Tlk Märt Väljataga, Vikerkaar 11/1991, lk 1) In the Station of the Metro The apparition of these faces on the crowd; Petals on a wet, black bough. Esimene rida on tegelikkuse kirjeldus, teine aga võrdlus. Need read jäid järele algselt 32-realisest luuletusest.
Thomas Sterns Eliot (1888–1965) • Ameerika päritolu Briti poeet, näitekirjanik, esseist ja kriitik. • 1922 ilmus Ezra Poundi toetusel poeem “Tühermaa” (The Waste Land), mille kriitikud kohe sajandi poeemiks ristisid.
T. S. Eliot “Tühermaa” (“Ahermaa”) • Poeem on üles ehitatud mälukildudest, kuuldud jutukatkeist, tsitaatidest (nt Dante, Shakespeare, Baudelaire) – kõik moodustab mitmehäälse põimingu vanadest ja uutest kultuuriväärtustest, mille sõnum on 20. saj inimese jaoks lootusetult pessimistlik. • Mõiste waste land üldkasutatavaks kõrvuti džässiajastu ja kadunud põlvkonnaga, väljendades I maailmasõja järgse põlvkonna pettumusmeeleolusid.
Vene poeedid • 20. saj algul sai vene luules alguse uus vaimsus. • 1911. loodi Luuletajate Ühing soodustas akmeismi nime all tuntud liikumist, mille eesmärgid olid üpris sarnased Londonis tegutsenud imažistide rühmaga. • 1917. aasta revolutsioon pärssis vene modernismi suurimaid saavutusi, kuid selle energia püsis hoolimata repressioonidest.
Akmeism • Akmeism (kreeka sõnast akmē – kõrgiga) on kirjandusvool, mis tekkis 1910. aastail Venemaal. Selle suuna moodustasid mõned sümbolistid, kes otsisid sümbolismile uusi väljundeid. Akmeismi nimetatakse igatsuseks maailma kultuuri järele. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele baas, millest nad ammutasid ideid. Nende arvates ei pea luuletaja kartma teemade korduseid. Nad väärtustasid maist elu, eitasid müstikat, kasutasid luules maalilisi kujundeid. Püüdlesid keelelise lihtsuse ja arusaadavuse poole. Nende jaoks oli püha inimese iga hingeseisund, läbi selle muutsid nad hetked ja pisiasjad ajatuteks. Tegevusaeg 1907–1914. Rühmituse liikmete saatused olid traagilised.
Akmeiste: Anna Ahmatova • Anna Ahmatova (sünninimi Gorenko; vene keeles Анна Андреевна Ахматова; 1889 –1966) oli vene luuletaja. • Ta abiellus 1910. aastal luuletaja Nikolai Gumiljoviga. • Anna Ahmatova avaldas oma esimese luulekogu 1912. aastal, teise luulekogu 1914. aastal („Palvehelmed“ / Четки), kolmas luulekogu 1917. aastal („Valge parv“ / Белая стая), 1921. aastal („Teeleht“ / Подорожник), 1922. aastal luulekogumiku „Anno Domini MCMXXI“. • Pärast 1922. aastat avaldatud Anna Ahmatova luulekogumikud allutati nõukogude tsensuurile ja 1946. aastal kuulutati Ahmatova teosed ÜK(b)P KK määrusega „sotsialistliku ülesehitustöö ideaalidele mittevastavaks“ ning keelustati. • Anna Ahmatova teoseid hakati jälle avaldama alles 1959. aastal ja ilma eeltsensuurita avaldati tema teoseid 1980ndate lõpust.
Anna Ahmatova Nathan (914) Autor Kuzma Petrov-Vodkin (1922)
Anna Ahmatova • Revolutsioon muutis tema elu kardinaalselt: • lahutatud abikaasa Gumiljov arreteeriti ja lasti maha 1921, poeg Lev Gumiljov arreteeriti 1934 ning Ahmatova taotles 17 tema vabastamist Leningradi vanglast. • Stalini kultuuriminister kirjeldas teda kui „poolenisti nunna, poolenisti hoora“ ning vahemikus 1923 – 1940 oli tema luule keelatud, ta heideti välja Kirjanike Liidust;’ • Ahmatova jätkas kirjutamist veendumuses, et luule peab ütlema välja karmi tõe. • tema isiklikud kannatused hakkasid sümboliseerima kannatusi tema ümber.
Anna Ahmatova „Kaja“ Ja mis on läinu mulle nüüd? Mis leian sealt? Verd munakividel? Või kinnimüürit’ ukse? Või kaja, mis ei soostu veel vait jääma, kuigi palun seda… Seesama juhtus kajaga, minu südamesse suletuga.
Akmeiste: Nikolai Gumiljov • Николай Степанович Гумилёв; • 1886 Kroonlinn –1921 Petrogradi lähistel, täpne asukoht teadmata; • vene luuletaja, akmeist, kirjanduskriitik ja tõlkija; • vene poetessi Anna Ahmatova esimene abikaasa; • 1920 vahistas Gumiljovi Petrogradi tšekaa; teda süüdistati osavõtus endiste valgekaartlike ohvitseride organiseeritud organisatsioonist mitteteatamises. Gumiljov hukati 1921. aastal Petrogradi lähedal ühe raudteejaama juures. • Eesti keeles ilmunud „Tähepuu varjus“ (1990; valikkogu, mis sisaldab Anna Ahmatova, Nikolai Gumiljovi ja Ossip Mandelštami loomingut; tõlkinud Doris Kareva) Nikolai Gumiljov gümnaasiumipäevil
Akmeiste: Sergei Gorodetski Sergei Gorodetski abikaasaga Ilja Repini portree aastast 1914 • Серге́й Митрофа́нович Городе́цкий; • 1884 –1967; • oi vene luuletaja; • Kuigi Gorodetski oli algul sümbolist ja hiljem nõukogude luuletaja, seostatakse teda akmeistidega.
Akmeiste: Ossip Mandelštam • Осип Эмильевич Мандельштам;sünninimega Jossif Mandelštam; • 1891 –1938; • juudi soost vene luuletaja ja esseist, akmeist; • Veendumus, et luuletajal on õigus rääkida tõtt sellest, mida tunneb ja näeb, viis arreteerimiseni 1934. aastal: ta oli kirjutanud luuletuse, milles mõistis Stalini sõnaselgelt hukka. • Mandelštam suri koonduslaagris Vladivostoki lähedal; • nimetas oma aega türanlikuks sajandiks; Ossip Mandelštam 1934
Sergei Jessenin • Сергей Александрович Есенин; • 1895 –1925; • vene luuletaja; • oli pärit talupoja perest ja Venemaa rahva hulgas üks populaarsemaid poeete; • tema luuletustes on sageli kujutatud küla ja maaelu. • aastatel 1922–1923 oli ta abielus tantsijanna Isadora Duncaniga; kokku oli ta oma lühikese elu jooksul abielus viis korda; • algul toetas Jessenin revolutsiooni, kuid pettus peagi ja tõmbus kõigest eemale; • suur osa tema loomingust oli nõukogude võimu ajal keelatud; • Jessenin leiti surnuna Leningradi hotellist Angleterre; ametliku versiooni järgi sooritas ta enesetapu, kuid arvatakse, et tegelikult oli mängus OGPU (julegeolekuteenistuse) käsi).
Sergei Jessenin Isadora Duncan ja Sergei Jessenin http://reinmets.pri.ee/index.php?sisu=homokultuur&homokultuur=jessenin
Allikad • Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999. • Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999 • Merilai, Aarne; Saro, Anneli; Annus, Epp. Poeetika. Tartu Ülikooli kirjastus, 2007 • Beesley, Simon; Joughin, Sheena. 20. sajandi kirjandus. Varrak, 2001 • A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud T. Liivi loenguis. • Wikipedia artiklid • Interneti-avarused