1 / 56

200 2 . a. tööaruanne

200 2 . a. tööaruanne. 1. Tähepõld P, Ruusalepp A, Li G, Vaage J, Starkopf J , Valen G. Cardioprotection by breathing hyperoxic gas – relation to oxygen concentration and exposure time in rats and mice. European Journal of Cardiothoracic Surgery ,21:987-994, 2002.

starr
Download Presentation

200 2 . a. tööaruanne

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 2002. a. tööaruanne

  2. 1.Tähepõld P, Ruusalepp A, Li G, Vaage J, Starkopf J, Valen G. Cardioprotection by breathing hyperoxic gas – relation to oxygen concentration and exposure time in rats and mice. European Journal of Cardiothoracic Surgery,21:987-994, 2002. 2.Tähepõld P, Elfström P, Eha I, Kals J, Taal G, Talonpoika A, Valen G, Vaage J, Starkopf J. Exposure of rats to hyperoxia enhances relaxation of isolated aortic rings and reduces infarct size of isolated hearts. Acta Physiologica Scandinavica,175 (4):271-277, 2002. 3.Angdin M, Settergren G, Starkopf J, Zilmer M, Zilmer K, Vaage J. Protective effect of antioxidants on pulmonary endothelial function after cardiopulmonary bypass. Journal of Cardiothoracic and Vascular Anesthesia, in press 2002. 4.I.Dobrydnjov, K.Axelsson, J.Samarütel, B.Holmström. Postoperative pain relief following intrathecal bupivacaine combined with intrathecal or oral clonidine. Acta Anaesthesiologica Scandinavica, Vol. 46 (7), August 2002, p. 806-814. 5.Valen G, Tähepõld P. Starkopf J, Ruusalepp A, Vaage J. Adaptation to ischemia by in vivo exposure to hyperoxia – signalling through mitogen activated protein kinases and nuclear factor kappa B. In: Signal transduction and cardiac hypertrophy. Eds: NS Dhalla, LV Hryshko, E Kardami, PK Singal.Kluwer Academic Publishers, Boston 2002 (in press). 6.P. Ilves, M. Lintrop, T. Metsvaht, U. Vaher, T. Talvik. Cerebral blood flow velocities in predicting outcome of asphyxiated newborn infants. Acta Paediatrica 2002 (submitted) 

  3. Teadustöö • Pulmonoloogilise intensiivravi osakonna remont • Palgaläbirääkimised • Finantsdistsipliin

  4. 2002. a. Struktuur, personal

  5. 29 operatsioonituba • 50 intensiivravi voodikohta (2001. a. 51) • 32 III astme • 15 II astme • 3 I astme voodikohta 2002.a. • AIPU L. Puusepa 8 • Õpperuum C225 L. Puusepa 8

  6. 2002. a. Erakorraline meditsiin

  7. Õigeaegse arstiabi kättesaadavus?

  8. 2000.a. 2001.a. 2002.a. Kokku haigeid 15810 18768 21891 Ambulat. 7652 9072 11149 Hospitaliseeriti 8158 9696 10742 Kuu keskmine 1318 1564 1842 Päeva keskmine 43 52 60 Jaanuar, veebruar 2003 – 64 haiget päevas

  9. 64 haiget x 4 tundi = 256 tundi ööpäevas • 11 voodit katab 264 tundi • Haigete voog 08.00 – 16.00 • Ruumipuudus!

  10. 2000.a. 2001.a. 2002.a. Erakorralised haiged 15 810 18 768 21 891 (Neist hospitaliseeriti) (8 158) (9 696) (10 742) Plaaniliselt hospitaliseeritud haiged 9 423 6 478 5 225 Kokku ravitud haigeid 25 233 25 246 27 116 (17 581) (16 174) (15 967) (Neist hospitaliseeriti)

  11. Erakorraliselt hospitaliseeritud haiged • Kirurgiakliinik 26.6 % • Kardioloogiakliinik 17.9 % • Närvikliinik 15.0 % • KVTK 10.3 % • Traumatol. – ortop. 9.3 % • Sisekliinik 9.2 % • Elustamisi võeti ette 13 korral

  12. UuringudEMOs (EEK) 2001.a. 2002.a. • Ühendlabor • Radioloogia 1 828 480 2 326 041 + 27% 1 374 835 2 326 041 + 72 % • Ravijuhised • Konsensus erakorralise meditsiini ja eriarstide vahel

  13. Erakorraline meditsiin – kokkuvõte • Aasta aastast kasvav töömaht • Ruumid • Personal • Statsionaar (01.12.2002 – 3 kohta)

  14. 2002. a. Valukliinik

  15. Vastuvõtt kahel päeval nädalas a 3 tundi • Külastuste arv • 1999.a. 335 • 2000.a. 397 (+ 16%) • 2001.a. 458 (+ 14 %) • 2002.a. 482 (+ 5 %) • Ursula Koorits: 4 artiklit, 1 patsiendi infoleht

  16. 2002. a. Anestesioloogiline teenistus

  17. 2000.a. 2001.a. 2002.a. Anesteesiate üldarv 18 128 19 150 19 596 20.6 % vabariigis teostatud anesteesiatest

  18. 2000.a. 2001.a. 2002.a. AIÜA 10 097 11 963 13 030 AINE 953 1 024 1 020 AINA 3 023 3 224 3 108 AION 1 300 1 376 1 253 AILA 697 672 AIÜI 642 513

  19. Töömahu kasv üldanestesioloogias (+ 1067 anesteesiat) • Ortopeedia • Kõrvakliinik • Regionaalblokaadid silmakirurgias • Erakorraline töö • Plaanilisi anesteesiaid 15 603 (+ 4 %) • Erakorralisi anesteesiaid 3 534 (+ 9 %)

  20. I/v Mask Endotr. Region. kõrimask SSE, CSE 171 357 695 820

  21. 4..7a. 8..14a. 15..60a. 61..70a. 71..80a. > 80a. ...1k. 1...12k. 1..3a.

  22. Anesteesia riisiko (ASA)

  23. Anesteesia aegsed probleemid • Raske intubatsioon 65 40 • Fiiberoptiline intubatsioon 23 15 Operatsioonilaual suri 11, operatsioonijärgse 24 tunni jooksul 12 haiget – 2001.a. samad näitajad. Ravimatu põhihaigus või eluga sobimatu trauma

  24. Tüsistused 60 a. meespatsiendil tekkis narkoosi induktsiooni ja trahhea intubatsiooni järgselt hüpoksia ning seejärel südameseiskus. Trahhea intubatsioonil oli häälepaelete tagumine osa nähtav, intubatsiooniraskusi ei olnud. Kapnograaf lülitati sisse peale narkoosi induktsiooni, hilisemat CO2 puudumist interpreteeriti ebaadekvaatselt. Intubatsioonitoru asendit kontrolliti auskulteerimisega. Reanimatsioon oli efektita. Kopsuarteri trombemboolia kahtlusel rakendati ka kunstlikku vereringet. Lahatud. Kliinilist pilti, analüüside andmeid, postmortaalset bronhoskoopiat (intubatsioontoru asend söögitorus) ja rö-graafiat arvesse võttes oli tegemist intubatsiooniga söögitorusse. Sellele järgnenud hüpoksia põhjustas südameseiskuse.

  25. Anesteesia – uute meetodite juurutamine • Madala pealevoolu anesteesia (prof. Lin, USA) • Bronhoskoopia • Spinaalanesteesia imikutel

  26. Probleemid • Anestesioloogi ambulatoorne vastuvõtt • Aparatuuri remondikulud • Kaasaegsed ravimid (tänane standard!) vs. haigekassa hinnakiri • Operatsiooniblokk L. Puusepa 8 • Sanitaarolukord • Ärkamisruumi kohad

  27. Anestesioloogiline teenistus - kokkuvõte • Kasvanud töömaht, sama personal • Edukas uute ravimeetodite kasutamine • Edasine areng – investeeringud!

  28. 2002. a. Intensiivravi - täiskasvanud

  29. 2000 38 1713 9609 5,8 69,0 244 220 12,8 2001 37,67 1729 9257 582 2715 5893 5,6 67,9 248 205 11,8 2002 36 1609 9281 533 2628 6120 5,8 70,6 257 234 14,5 Voodite arv Ravitud haigeid Voodipäevi, sh: I aste II aste III aste Keskmine ravikestvus (päevi) Voodihõive (%) Voodi kasutamine aastas (päevi) Suri Letaalsus (%) AIÜI AINE AIPU AION

  30. AIÜI AINE AIPU AION 2001 487 2170 5,3 60,7 2002 489 2634 5,2 69,9 2001 429 2306 5,4 76,8 2002 412 2180 5,3 74,6 2001 288 2235 7,8 61,6 2002 206 2249 11,1 73,0 2001 525 2132 4,1 73,0 2002 502 2218 4,4 76 Ravitud haigeid Voodipäevi Keskmine ravikestvus (päevi) Voodihõive (%)

  31. Suri Letaalsus 2000.a. 2001.a 2002.a 2000.a. 2001.a. 2002.a. 28,0 23,8 27,6 AIÜI 116 116 135 15,2 11,1 14,2 AINE 61 48 59 9,7 12,1 13,8 AIPU 34 35 28 1,6 1,1 2,4 AION 9 6 12 KOKKU 220 205 234 12,8 11,8 14,5

  32. Analüüs • Milline on kriitiline haigete rühm, kes potentsiaalselt päästetavad? • Võimalikult varane, võimalikult agressiivne ravi. Erialade koostöö. • Prognoos. Ravi lõpetamine. Konsiiliumid.

  33. Haigete kontingent AIÜI • Aastate lõikes sarnane. 57 % kirurgiline ja traumatol. profiil, 71 haiget (15%) eelnevalt elustatud • Traumade hulk. 85 patsienti • 18 haiget kaelapiirkonna abstsessi või flegmooniga AINE • Aastate lõikes sarnane. 187 traumahaiget, 101 vaskulaarset patoloogiat AIPU • Pneumoonia, bronhiaalastma, empüeem AION • Üldkirurgiline profiil. Tüsistused: sepsis 20 haigel, kordusoperatsioon 30 haigel.

  34. Taaselustamisi • Võeti ette kokku 71 korral (2001 aastal 58), neist 20 haigla palatiosakondades. • Läbi viidud elustamiskatsetest oli jääva efektiga 15, ajutise efektiga 35 ja efektita 21. • Ettevõetud elustamiskatsete arv on mõnevõrra tõusnud; efektiivsus püsib möödunud aastate tasemel.

  35. Protseduurid • 839 tsentraalveeni kanüleerimist • 188 trahheostoomiat, neist 115 punktsioonmeetodiga • 680 arteri kanüleerimist • 158 päeva – pikim kopsude juhitav ventilatsioon • 129 bronhoskoopiat • 19 kopsuarteri kateetrit • Hemodialüüs 52 haiget 273 seanssi (+95 seanssi) • CVVHD 24 haiget 56 päeva (+ 9 haiget) 9 aastane laps; flolaan • Terapeutiline plasmavahetus 6 haigel

  36. Tüsistused AIÜI:2001.a. 2002.a. Veenide kanüleerimisest 14 21 Trahhea intubatsioonist, trahheostoomiast 1 2 AINE:Pneumotooraks 3-l haigel ja arteri punktsioon hematoomiga 1-l haigel. Trahheostoomial kolmel haigel õhkemfüseem, ühel haigel perifeerse bronhi topistumine trahhea rõnga fragmendist ja atelektaas. AIPU: Tsentraalveenide kanüleerimisel arteri punktsioon 4 korral ja õhkrind 2 haigel. AION: 5 haigel õhkrind peale tsentraalveeni kanüleerimist. Varajased tüsistused tsentraalveeni kanüleerimisel – 4,3 %

  37. Voodipäeva maksumus 2000.a. 2001.a. 2001.a. 7056 7406 7660 5286 4277 6874 2985 3304 3556 3004 3302 3170 4583 4572 5315 Haige maksumus 2000.a. 2001.a. 2002.a. AIÜI 45 640 39 296 41 260 AINE 27 934 28 784 36 287 20 869 25 643 38 836 AIPU AION 12 849 13 410 14 006 Keskmine 26 823 26 783 32 597

  38. 489 haiget 1332 seanssi Üldintensiivravi osakonna saal Baroteraapia Hemafereesi kabinet

  39. AINA • 3 intensiivravi voodikohta (üks I astme ja kaks II astme voodit) ning 3 ärkamisruumi kohta. • 2002. aastal raviti 3 intensiivravi voodil kokku 785 patsienti. Intensiivravi voodipäevi kodeeriti kokku 738, neist enamus II astme voodipäevad. • Voodihõive 67.4 % ja voodikoormus 246 päeva. • Enamus haigetest on operatsioonijärgsed patsiendid. Kõiki kuut voodit teenindab üks õde ja üks hooldaja, seetõttu päevane töö on äärmiselt intensiivne.

  40. Täiskasvanute intensiivravi - kokkuvõte • Haigete arv, voodipäevade arv oluliste muutusteta • Pulmonoloogilise intensiivravi kolimine L. Puusepa 8 avab uued perspektiivid osakonna potentsiaali rakendamiseks kaasaegse intensiivravi läbiviimiseks • Uute ravimetoodikate (hemodialüüsi metoodikad, muutused antibakteriaalse ravi kasutamises, mitteinvasiivse ventilatsiooni rakendamine, juhitava ventilatsiooni režiimid, jt) laialdasem kasutuselevõtt, nende mõju ravitulemustele • Kirurgilised tüsistused onkoloogilise anestesioloogia osakonnas • Eelmisel aastal aset leidnud letaalsuse langus 2002. aastal ei jätkunud

  41. 2002. a. Lasteintensiivravi

  42. 2000.a. 2001.a. 2002.a. Voodite arv Ravitud haigeid Voodipäevi Keskm. ravi kestvus (päeva) Voodihõive (%) Suri Letaalsus (%) 9 231 2414 11,3 80,4 20 8,6 9 254 2636 10,8 83,6 28 10,9 9 236 2143 9,1 65,2 18 7,6

  43. Analüüs • Haigete üldarv on vähenenud, seda peamiselt ajaliste vastsündinute arvel. Lühenenud on ka keskmine raviaeg, mille tulemusena on voodihõive, mis eelnevatel aastatel oli liiga suur, normaliseerumas. • Kõige probleemsemaks haigete kontingendiks on enneaegsed vastsündinud. Vastsündinuid gestatsioonivanuses 27 ja enam nädalat (12 haiget) õnnestus ravida ilma letaalsuseta, mida tuleb pidada heaks saavutuseks. 2001. aastal suri selles vanusegrupis 22-st haigest kuus, 2000. aastal 11-st 2 haiget. Just selles vanusegrupis oli 2001. aastal oluliseks surmapõhjuseks nosokomiaalne sepsis. Tänu aktiivsele koostööle infektsioonikontrolli komitee ning osakonna töötajate ühistele jõupingutustele on hospitaalinfektsiooni vallas olukord paranenud.

  44. Enneaegsed vastsündinud vanuses 25...26 nädalat. Meil suri 3 haiget viiest. Viimaste aastate lõikes on letaalsus 33 %. Võrreldes muu maailmaga on see kõrge, ehk see on haigetegrupp, kus oleks võimalik lapsi päästa. Paremate tulemuste saavutamine olemasolevates tingimustes on aga tõsiselt kaheldav. Tulemused saavutatavad vaid tõsiste investeeringute (ruumidesse, aparatuuri ja koolitusse) olemasolul. • Aktiivse ravi otstarbekusest gestatsioonivanuses kuni 24 rasedusnädalat k.a. Viimasel neljal aastal suri 16 haiget 20-st. • Tunduvalt on lühenenud sügavalt enneaegsete vastsündinute ravil viibimise ja juhitava ventilatsiooni kestvus. Kindlasti mängib siin olulist rolli personali paranenud kvalifikatsioon, uued teadmised.

  45. 2000.a. 2001.a. 2002.a. Haige maksumus 42 535 44 034 39 007 Voodipäeva maksumus 3 757 4 243 4 296

  46. Laste intensiivravi - kokkuvõte • Haigete arvu mõningane vähenemine • Positiivsed nihked ravitulemustes (letaalsus, hospitaalinfektsioon, kopsude juhitav ventilatsioon) • Vajadus olulisteks investeeringuteks

  47. 2002. a. Raha

  48. (milj. EEK) 2000.a. 2001.a. 2002.a. 82,2 82,1 88,3 90,4 97,8 95,8 TULUD KULUD Tööjõukulud Ravimid Meditsiinilised materjalid Põhivara remont 27,7 10,6 7,2 1,33 31,1 10,9 8,8 1,25 35,6 11,2 9,4 1,52

  49. Investeeringud Et olla jätkusuutlik, peaks kliinik pidevalt välja vahetama amortiseerunud põhivara. Raamatupidamise andmetel on kliinikul arvel põhivara soetusmaksumusega 23 602 902 krooni, jääkmaksumusega 11 362 861 krooni. Kuna põhivara amortiseerub u. 5 aastaga, oleks selleks, et tagada sujuv ja probleemideta aparatuuri uuendamine, vajalik investeerida umbes 5 ... 6 miljonit krooni aastas.

More Related