1 / 41

ANALÜÜSIMEETODID

ANALÜÜSIMEETODID. Tartu Kutsehariduskeskus 2012/2013. Muutuste e hälbeanalüüs-horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs.

sunila
Download Presentation

ANALÜÜSIMEETODID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ANALÜÜSIMEETODID Tartu Kutsehariduskeskus 2012/2013

  2. Muutuste e hälbeanalüüs-horisontaalanalüüs, vertikaalanalüüs • Horisontaalanalüüs-jälgib muutusi aastast aastasse, ehk võrreldakse kahe järjestikuse aasta aruandeid. Tavaliselt kajastatakse muutusi nii rahas kui protsentides ning püütakse selgitada, miks mõni näiaja on muutunud. • Kui vaatluse alla võetakse enama kui kahe järjestikuse aasta aruanded, on tegmst juba trendianalüüsiga, kus on võimalik jälgida näitajate dünaamikat, trende. • Vertikaalanalüüs- keskendutakse ühele konkreetsele finantsaruandele ning uuritakse selle erinevaid finantsnäitajatevahelisi seoseid.

  3. Horisontaalne võrdlev analüüs • Horisontaalne võrdlev analüüs (comparative financial statements) näitab muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel. • Rahvusvaheliselt tunnustatud aruandluse printsiipide kohaselt esitatakse aruannetes võrreldavuse tagamiseks aruandeaasta ja möödunud aasta finantsnäitajad. • Võrdluse aluseks võivad olla nii absoluutnäitajad kui ka protsentuaalsed muutused. Absoluutmuutuste kaudu selgitatakse välja finantsseisundit mõjutavad võtmetegurid, protsentuaalkuju aitab analüütikul tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra konkreetse näitaja seisukohalt.

  4. Horisontaalne võrdlev analüüs Kasumiaruanne , skeem 2 2012 2011 rahaühik hälve % Müügitulu 858 803 55 6,8 Real toodete kulu 513 509 4 0,8 Brutokasum 345 294 51 17,3 Turustuskulu 126 114 12 10,5 Üldhaldusk 118 123 -5 -4,1 Kokku tegevuskulud 244 237 7 3 Ärikasum 101 57 44 77,2 Finantstulud 4 0 4 0 Finantskulud 24 14 10 71,4 Kasum enne tulumaksustamist 81 43 38 88,4

  5. Vertikaalne võrdlev analüüs • Vertikaalne võrdlev analüüs (common-size financial statements) uurib finantsaruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat (structural analysis). • Bilansis võetakse baasnäitajaks vastavalt vara või kapitali kogusumma, kasumiaruandes netokäive (müügitulu) ning rahavoogude aruandes kasutatakse baasnäitajana põhitegevuse rahavoogusid.

  6. Vertikaalne võrdlev analüüs • Vertikaalne analüüs - Baassuuruseks võetakase tavaliselt suurim summa aruandes: • bilansikirjete suhe bilansimahtu • kasumiaruande kirjete suhe müügituludesse Ettevõtte kasumiaruanne , skeem 2: Kirjed 2011 a Osatähtsus 2012 a Osatähtsus Müügitulu 10 000 100 % 16 000 100 % Müüdud t.kulu 6 000 60 % 9 800 61,25 % Brutokasum ............ ........... ............ ......... Turustuskulu 2 000 ........... 3 000 ......... Üldhaldusk 900 ........... 1 500 ......... Ärikasum ............. ........... ............ ......... Finantskulud 100 ........... 90 ......... Puhaskasum ............. ............ ............ .........

  7. Trendianalüüs • Trendianalüüs (index-number trend analysis) iseloomustab järgnevate aastate näitajate dünaamikat baasaasta näitajate suhtes. Trendianalüüsil kasutatakse indeksnäitajaid, kus muutused baasaasta suhtes leitakse vastavalt valemile: Indekseeritava aasta näitaja Indeks = ............................................ *100 Baasaasta näitaja

  8. Trendianalüüs • Trendianalüüsi teostamiseks vajatakse mitme aasta finantsaruandeid. • Trendianalüüsi käiguskasutatakse muutumis- ehk dünaamikanäitarve (absoluuthälbed, kasvutempod ja –indeksid, juurdekasvutempod ja –indeksid). • Trendide esitamise üheks enamlevinud viisiks on tulpdiagrammid või mitmesugused joongraafikud.

  9. Suhtarvuanalüüs • Suhtarvuanalüüs(ratio analysis) on finantsanalüüsi peamine instrument, võimaldades välja tuua analüüsitavate finantsnäitajate seoseid ning võrrelda omavahel erinevaid ettevõtteid. • Analüüsi käigus võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega. • Suhtarvudeks nimetatakse suhteliste suuruste arvväärtusi.

  10. Suhtarvuanalüüs • Suhtarvumeetod on majanduslike nähtuste koostise, eri nähtuste vaheliste proportsioonide ja varjatud seoste uurimise lihtsamaid ja enamkasutatavamaid mooduseid. Suhtarvude kaudu võib algselt mittevõrreldavatest absoluutarvudest tuletada mitmesuguse sisuga võrreldavaid suhtarve. • Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate seoseid ning teostada võrdlevat analüüsi eri tasemetel (võrrelda erinevaid tegevusharusid, ettevõtteid, ajaperioode jne). Suhtarvuanalüüs on küllaltki keeruline tegevus, mis nõuab vastavaid teadmisi ja analüütilisi võimeid.

  11. Suhtarvuanalüüs • Suhtarvude kombineerimisel on piiravaks nõudeks, et suhtarvu konstrueerimisel kasutatavad arvnäitajad peavad omama loogilist sõltuvust. Kuid üksnes suhtarvude väljaarvutamine ei anna veel erilist ettekujutist ettevõtte finantsseisundist. • Suhtarvude analüüs eeldab võrdlemist. • Suhtarvul ei ole mõtet, kui sellega ei kaasne analüüsija hinnangut. Seega suhtarvude analüüs on eelkõige võrdlev analüüs.

  12. Suhtarvuanalüüs • PUHAS KÄIBEKAPITAL , näitajat nimetatakse ka töökapital Käibevara - lühiajalised kohustused •  Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaadates seoseseid firma varade ja kohustuste komponentide vahel. • Peab olema positiivne näitaja ja peaks suurenema koos ettevõtte tootmisvõimsuse suurenemisega.

  13. Suhtarvuanalüüs • PUHAS KÄIBEKAPITAL , näitajat nimetatakse ka töökapital Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapitali. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks

  14. Suhtarvuanalüüs • LIKVIIDSUSE e MAKSEVÕIME VALEMID 1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevara =....................................................... lühiajalised kohustused Näitab mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajalistest kohustustest ehk näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaradega. Kui kattekordaja on suurem kui 1,6 siis finantsolukord on hea; kui 1,2 kuni 1,59 siis rahuldav, kui 0,90 kuni 1,19 siis mitterahuldav.

  15. Suhtarvuanalüüs • LIKVIIDSUSE e MAKSEVÕIME VALEMID 2. Kiire maksevalmiduse kordaja e likviidsuskordaja e. happetest = käibevara – varud – ettemaksed =....................................................... lühiajalised kohustused • Likviidsuskordaja-näitab, mitu korda likviidse käibevara maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat, st käibevarast on lahutatud maha väiksema likvids käibevarad.

  16. Suhtarvuanalüüs • LIKVIIDSUSE e MAKSEVÕIME VALEMID 2. Kiire maksevalmiduse kordaja e likviidsuskordaja e. happetest = käibevara – varud – ettemaksed =....................................................... lühiajalised kohustused • Antud suhtarvukasutamisel tuleb teadvustada ka ohtu,et kõik bilansis kajastatuld lühiajalised nõuded ei pruugi laekuda. • Kui kattekordaja on suurem kui 0,9 siis finantsolukord on hea; kui 0,6 kuni 0,89 siis rahuldav, kui 0,3 kuni 0,59 siis mitterahuldav.

  17. Suhtarvuanalüüs • LIKVIIDSUSE e MAKSEVÕIME VALEMID 3. Maksevalmiduse kordaja = raha + väärtpaberid =....................................................... lühiajalised kohustused Näitab, kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. Kui kordaja on suurem kui 1 siis ettevõte ei kasuta oma raha efektiivselt Hindamisskaala võib olla järgmine: hea üle 0,9; rahuldav 0,3-0,5; mitterahuldav alla 0,3

  18. Suhtarvuanalüüs • LIKVIIDSUSE e MAKSEVÕIME VALEMID 3. Maksevalmiduse kordaja = raha + väärtpaberid =....................................................... lühiajalised kohustused Arenenud riikide praktika kohaselt on piisav, kui raha ja rahalähendite kogusumma moodustab 5 - I 0% koguvarast.

  19. Suhtarvuanalüüs • LIKVIIDSUSE e MAKSEVÕIME VALEMID 4. Võlakordaja = Kohustused*100% =....................................................... kogukapital • Näitab, kui suurel määral on ettevõtte vara finantseeritud võõrkapitaliga Ei tohiks olla suurem kui 60-70%.

  20. Suhtarvuanalüüs • LIKVIIDSUSE e MAKSEVÕIME VALEMID 5. Soliidsuskordaja = Omakapital*100% =....................................................... Kogukapital • Näitab, kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Peaks olema vähemalt30-40%.

  21. Suhtarvuanalüüs • LIKVIIDSUSE e MAKSEVÕIME VALEMID 6. Kohustuste ja omakapitali suhe = Kohustused =....................................................... Omakapital

  22. Suhtarvuanalüüs • LIKVIIDSUSE e MAKSEVÕIME VALEMID 7. Kapitaliseerituse kordaja = Pikaajalised kohustused =....................................................... Pikaajalised kohustused + omakapital Näitab ,kui suurel määral finantseeritakse pangalaenudest,mitte suurem kui 0,6 ja mitte eriti vähem kui 0,5.

  23. Suhtarvuanalüüs • LIKVIIDSUSE e MAKSEVÕIME VALEMID 8. Intresside kattekordaja = ärikasum + finantstulud =....................................................... Intressikulud Arvväärtus peaks olema võimalikult suur. Kui on suurem kui 2 siis on väga hea

  24. Suhtarvuanalüüs • EFEKTIIVSUSE VALEMID • Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügitulu =............................................... Keskm debitoorne võlgnevus (nõue) Ehk debitoorse võlgnevuse käibesagedus, näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste võlgnevuste tasumine aruandeperioodil.Mida suurem seda parem

  25. Suhtarvuanalüüs • EFEKTIIVSUSE VALEMID 2. Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360 =............................................... debitoorse võlgnevuse käibesagedus Keskmine nõuete laekumise aeg päevades. Mida lühem seda parem.võib ka nii (debit.võlg-ostj.ettemaks)/(müügitulu/360)

  26. Suhtarvuanalüüs • EFEKTIIVSUSE VALEMID 3. Lühiajaliste kohustuste käibekordaja = müüdud kaupade kulu =............................................... keskmine kreditoorne võlgnevus Näitab mitu korda keskmiselt toimub lüh.ajal. kohustuste tasumine.(võlad tarnijatele, viitvõlad, maksuvõlad, ettemaksed)

  27. Suhtarvuanalüüs • EFEKTIIVSUSE VALEMID 4. Lühiajaliste kohustuste käibevälde = 360 =............................................... lühiajaliste kohustuste käibekordaja Näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega päevades.Mida pikkem seda parem.

  28. Suhtarvuanalüüs • EFEKTIIVSUSE VALEMID 5.Varade käibekordaja = müügitulu =............................................... varade keskmine maksumus e. käibesiduvus, e. tootlus näitab kui intensiivselt kasutati koguvara müügitulu genereerimisel. Mida kõrgem seda parem.

  29. Suhtarvuanalüüs • EFEKTIIVSUSE VALEMID 6.Põhivarade käibekordaja = müügitulu =............................................... põhivarade keskmine maksumus Näitab kui efektiivselt kasutati põhivara müügitul genereerimisel.mida kõrgem seda parem.

  30. Suhtarvuanalüüs • EFEKTIIVSUSE VALEMID 7.Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu(MT) =............................................... varude keskmine maksumus Näitab, mitu korda perioodi jooksul on firma varud keskmiselt ära müüdud.keskmine 6-7

  31. Suhtarvuanalüüs • EFEKTIIVSUSE VALEMID 8. Varude käibevälde = 360 =............................................... varude käibekordaja Näitab varude käibekiirust päevades ehk kui pika aja jooksul realiseeritakse varud. Arvu õige suurus sõltub müüdava kauba iseloomust.Toidukauplustes on normaalne varude käibevälde 12-15 päeva, teatud sesoonkaupadel võib see olla ka 120 päeva.

  32. Suhtarvuanalüüs • EFEKTIIVSUSE VALEMID 9. Talitustsükkel = debitoorse võlgnevuse käibevälde + varude käibevälde Ajaperiood, mil vastavad tootmisvarud konventeeritakse valmiskaupadeks ja need edasi nõueteks.Mida kiirem seda parem.

  33. Suhtarvuanalüüs • EFEKTIIVSUSE VALEMID 10. Finantseerimistsükkel = talitustsükkel – lühiajaliste kohustuste käibevälde Päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab ettevõte otsima täiendavadi rahalisi vahendeid.

  34. Suhtarvuanalüüs • EFEKTIIVSUSE VALEMID 11. Käibekapitali jagub= keskmine käibekapital =............................................... müüdud kaupade kulu päevas

  35. Suhtarvuanalüüs • TASUVUSE VALEMID (RENTAABLUS) 1. ROA= puhaskasum =............................................... *100 % keskmine koguvara Koguvarade tulutase (ROA) hindab seda, kui hästi firma varasid on kasutatud

  36. Suhtarvuanalüüs • TASUVUSE VALEMID (RENTAABLUS) 2. ROI= ärikasum e EBIT =............................................... *100 % keskmine koguvara ROI võeti kasutusele ehk töötati välja DuPoint Powder Company poolt 1900 aastate alguses, et aidata juhtida vertikaalselt integreeritud ettevõtet. Suhtarvu ülesandeks on hinnata ettevõtte või selle divisjoni (osakonna) edukust võrreldes tema tegevusest saadud sissetulekut investeeritud kapitaliga

  37. Suhtarvuanalüüs • TASUVUSE VALEMID (RENTAABLUS) 3. ROE= puhaskasum =............................................... *100 % keskmine omakapital Omakapitali tulutase (ROE) on mõõduks, kuidas ettevõte toob tulu oma aktsionäridele. Näitab kasumit lihtaktsionäride investeeritud kapitali 1 euro kohta.

  38. Suhtarvuanalüüs • TASUVUSE VALEMID (RENTAABLUS) 5. Müügitulu ärirentaablus = ärikasum (EBIT) =............................................... *100 % müügitulu Näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale müüdud toodete kulu ning turustus- ja üldhalduskulude mahaarvamist.

  39. Suhtarvuanalüüs • TASUVUSE VALEMID (RENTAABLUS) 6. Müügitulu puhasrentaablus = puhaskasum =............................................... *100 % müügitulu Müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. võiks olla 7-10%

  40. ÜLESANNE 1 1. Koostage ettevõtte bilansi ja kasumiaruande horisontaalne (absoluutarvudes ja %-des) ja vertikaalne analüüs 2. Kommenteerige ja esitage oma järeldused ettevõtte arengu kohta

  41. ÜLESANNE 2 • Leia kokkulepitud suhtarvude väärtused etteantud aastal (neti-st). 2. Andmed analüüsiks leida Statistikaameti andmebaasist. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/04Ettevetete_suhtarvud/02Aastastatistika/EM_024.htm

More Related