Ettevõtte t eadlikkuse ja efektiivsuse tõstmine: jäätmemajandus, heide vette

1. Ettevõtte teadlikkuse ja efektiivsuse tõstmine: jäätmemajandus, heide vette Juhan Ruut Infopäev metalli- ja masinatööstuse ettevõtetele Jõhvis 03.11.2011

2. Hendriksoni tegevussuunad • Keskkonnakorraldus • keskkonnamõju hindamine • tööstuse suunal keskkonnalubade taotlused (kompleksluba, jäätmed, vee erikasutus, õhusaaste) • parim võimalik tehnika, kemikaalikasutuse aspektid • Üldplaneeringud • Detailplaneeringud • GIS analüüs = Tööstuse jätkusuutlik kavandamine

3. Kogemus metallitööstusega • Harry Metall, RGR Metall: detailplaneering • Tartu Valumehhaanika: õhusaaste modelleerimine • Nasva Metall: õhusaasteloa taotlus • Sporrong : jäätme- ja õhusaaste alane koostöö 1999-2011 • Paldiski Tsingipada : keskkonnakompleksloa taotlus, ohtliku ettevõtte riskianalüüs • Galvest: keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalide täiendamine • Stainless Surface Technology: asukohavalikuga seotud juriidiline konsultatsioon Juhan Ruut: • Vasar: puhtama tootmise programm, keskkonnakompleksluba • Rauakoda: õhusaastekoormuse hindamine Keskkonna-inspektsioonile • Projekt “CleanTool” (2002-2004): metallpindade puhastusprotsesside optimeerimine

4. Metallitööstuse keskkonnakoormus • Keskmine Eesti metallitööstusettevõte on suhteliselt väikese keskkonnakoormusega: • metallide töötlemisel tekkivad metallijäätmed on reeglina taaskasutatavad, toimib kokkuostusüsteem • enamasti ei teki tootmises põhiprotsessidest tehnoloogilist heitvett (välja arvatud galvaanika) • õhusaastekoormus mehhaanilistest töötlusetappidest madal • Probleemid võivad tekkida: • lisategevustest nagu värvimine: välisõhu saasteluba nõutakse, kui lenduvate orgaaniliste ühendite heide ületab 0,1 t/a (kui kasutate lahustipõhiseid värve ~0,2 t/a …) • protsessis on vajalik metallpindade puhastamine: sõltuvalt puhastusviisist heitmed õhku, vette, tekivad jäätmed • jahutus jm. õlide-emulsioonide kasutamine: pinnase- ja veesaaste tekkimise võimalus nii ladustamisel, kasutamisel kui regenereerimisel

5. Probleemide algpõhjus • Kas olete kursis, milliseid aineid sisaldavad ettevõttes kasutatavad abimaterjalid? • Milline on kasutatava toorme ajalugu: kas tarnija või mõni muu eelnev käitleja on näiteks teinud korrosiooni-tõrjet? Millega? • Kui kasutate toormena teiste ettevõtete metallijäätmeid, milliseid jahutusõlisid jms abimaterjale on selles ettevõttes kasutatud? • … Kas ja kui palju on käitises erinevaid ohtlike kemikaale?

6. Ja kuidas see jäätmetega on seotud? Jäätmeseadus: • § 6. Ohtlikud jäätmed: jäätmed liigitatakse ohtlike jäätmete hulka, lähtudes nende päritolust, koostisest, ohtlike ainete kemikaaliseaduse mõttes sisaldusest ning kahjulikust toimest. • § 24. Tootja kohustused jäätmetekke vältimisel ja tekkivate jäätmete kogumisel • Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses:1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkivate jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena; • Toodetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, eelkõige taaskasutamise nõudeid tuleb arvesse võtta juba toodete kavandamisel ja projekteerimisel. • Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemise ja taaskasutamisega andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu ja nende asukoha kohta tootes

7. Ohtlikud ained - kuidas neid ära tunda?

8. Ohtlik / keskkonnaohtlik • Mõistet „ohtlik” kasutatakse tavaliselt kemikaaliga seotud “probleemidele” osutamiseks. Ohtlikkus võib olla tingitud aine füüsikalis-keemilistest omadustest või toksilisusest inimese tervisele ja keskkonnale (vee- või mullaorganismidele, mesilastele, floorale, faunale, võime tõttu lagundada osoonikihti või avaldada pikaajalist toimet keskkonnale jne). • Keskkonnale ohtlikest ainetest rääkimisel on olulised need omadused, mis kahjustavad ökosüsteemide toimimist: kahjulikud mõjud, mis ohustavad kogu mikroorganismide, taimede või loomade populatsiooni (nõrgestades immuunsüsteemi, takistades paljunemist, pärssides fotosünteesi). Näiteks DDT kasutamine ohustab kalatoiduliste kotkaste arvukust sellega, et muudab munakoore õhemaks.

9. Milles probleem? • Akuutset toksilisust üksikutele organismidele ei pea ELi keskkonnaõigus eriti oluliseks, kuna loodusel on võime taastuda. • Keskkonnale ega inimestele ei avalda pöördumatut mõju isegi kantserogeensed või mutageensed või paljunemistoksilised ained, kui nad ei ole püsivad ega bioakumuleeruvad ning lagunevad või lahjenevad enne nendeni jõudmist. • Eriti ohtlikud sellised ained, mis püsivad ja võivad bioakumuleeruda ning on ühtlasi toksilised. Neid aineid ei lagundata, nende kontsentratsioon keskkonnas aja jooksul suureneb, need ladestuvad loomade rasvkoes ning võivad siseneda inimese toiduahelasse, kutsudes esile suuri pöördumatuid muutusi ning kahjustades seejuures järglasi.

11. Meetmed • EL vee raamdirektiiv, REACH määrus ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv näevad peamise meetmena ette OHTLIKE AINETE ASENDAMISE

12. Näiteid • Kloororgaaniliste lahustitega pesu asendamine leeliselise pesuga • Tinaorgaanilised ühendid (tributüültina jt): keelustatud kasutada biotsiididena laevavärvides jm, mis võivad veega kokku puutuda • Perfluoroktaanhape ja –sulfonaadid: metallpindade puhastusvahendid, galvaaniliste protsesside lisaaine, trükiplaatide tootmine, korrosioonitõrje vahendid, värvid • Nonüülfenoolid ja -etoksülaadid: metallide töötlemisel kasutatavad vedelikud ja määrdeõlid, jootmine, metall-pindade puhastamine, värvide koostises • Lühi- ja keskahelalised kloroalkaanid (C10-13, C14-17): jahutus jm õlid ja emulsioonid (nii vee- kui õlipõhised)

13. Täpsem teave ohtlike ainete kohta • LIFE+ projekt “Balti riikide tegevused ohtlike ainete reostuse vähendamisel Läänemeres” • Infomaterjalid projekti veebilehel: • “Keskkonnale ohtlikud ained – mis need on?” http://baltacthaz.bef.ee/files/c15/c55/EST_FINAL.pdf • “Ohtlike ainete asendamine” http://baltacthaz.bef.ee/files/c15/c55/ohtlik_est_loppf_210x297+3.pdf • “Kemikaalide ja keskkonnaalase seadusandluse omavahelised seosed” http://baltacthaz.bef.ee/files/c15/c55/a4_reach_est.pdf • 09.11.2011 koostöös Kaubandus- ja Tööstuskojaga Tallinnas seminar ohtlike ainete asendamisest