Looduskaitse haridustöö kogemusi Eesti Looduskaitse Seltsis

1. Looduskaitse haridustöö kogemusi Eesti Looduskaitse Seltsis ARVO IITAL arvoital@edu.ttu.ee

2. Õpetajate looduse suvekoolid • Alates 1968. aastast igal aastal • Vigalas, Jänedal. Kose-Uuemõisas, Loksal • Koostöös haridusministeeriumiga • Mitte ainult bioloogia-geograafiaõpetajad, ka näiteks koolijuhid. • Kokku ca 1600 pedagoogi.

3. Õpetajate looduse suvekoolid • Lähtepunkt: arukas looduskaitse vajab teadmistega inimesi, kes loodust tunnevad. • Kahenädalased, rühmade kaupa. • Tasemel juhendajad (H. Mürk, E. Loigu, S. Eilart, H. Relve, J. Eilart jt.)

4. Õpetajate looduse suvekoolid •  Õppus otse looduses – valdavalt mitte siseruumides loengutele tuginev • Omal ajal täiesti uudne • Suhteliselt vähem osavõtjaid linnadest, eriti Tallinnast

5. Maastikuhoolduse alane haridustöö • Sellealane haridus praegu praktiliselt olematu • Aetakse segi kodukaunistamisega • Juba 1967.aastal toimus Ilmatsalus esimene ülevabariigiline põllumajandusliku maastikuhoolduse konverents

6. Maastikuhoolduse alane haridustöö • Esimesed maastikuhoolduse kaugõppekursused majandite esindajaile said teoks 1973.aastal (60 osavõtjat). • Tallinnas käsitleti Eesti maastike liigestust ja paikset eripära (Endel Varep) ning maastikuhoolduse ökoloogilisi (Jaan Eilart) ja esteetilis-kujunduslikke aluseid (Ethel Brafmann, Toivo Jürgens).

7. Maastikuhoolduse alane haridustöö • Järgnevatel õppekogunemistel tehti praktilisi töid Järvseljal ja Räpinas, läbiti õppeekskursioonina kogu Eesti, et tutvuda maastikuhooldusliku projekteerimise ja kujundamisega maa-asulates, farmide ümbruses maaparandusobjektidel jne.

8. Maastikuhoolduse alane haridustöö • Kursuslased koostasid ka iseseisva töö, mida seminaril analüüsiti • Kuna sellised suure õppemahuga kursused olid esimesed sellelaadsed, koostati nende jaoks ka vastav katseline õppeprogramm

9. Maastikuhoolduse alane haridustöö • Talude taastekkega töötati 1992. aastal välja maastikuhooldusliku kodukaunistuse põhimõtted (Arnold Erm ja Jaan Eilart)  

10. Sügisesed metsa- ehk maastikuhoolduse päevad • Evitati 1970. aastast seltsi osakondades • Põhitaotlus oli asulalähiste maastike korrastamine enne talve tulekut • Eelkõige rekreatiivse koormuse all olevate puhke- ja kaitsemetsade ning muu haljasvööndi korrastamine. • Ka hariv aspekt oluline

11. Koolimetskonnad • Esimene tegevusjuhend töötati välja 1973 (Vello Denks) • Laste metsa alaste teadmiste parandamine ja metsahooldustööd

12. Looduse õpperajad. • Eesti esimene õpperada Tilleorus 1962. aastal (kavandaja geograafia-diplomand K. Toomingas-Saare) • Rajast ilmus prospektilaadne kirjeldus 1963.a. (esimene omalaadne Eestis)

13. Looduse õpperajad. • Järgnevail aastail tegelebki metoodikaga ja radade projekteerimisega Tartu Üliõpilaste Looduskaitse Ring ning asutamisest alates ka Looduskaitse Selts. • Eesti kogemusele tuginedes valmib 1977.a. ka esimene rada Soomes Ahvenisto oosidel. • Seltsi kokkutulekutel oli traditsiooniks uue õpperaja mahamärkimine

14. Looduskaitse õppekeskused • Pähnis, Tuhalas, Tallinnas, Orissaares

15. Loodus ja kultuur • 1983. aastal toimus Tallinnas sümpoosion “Kujutav kunst ja fotograafia looduskaitsehariduse vahendina” • Sümpoosioni tulemusena võeti vastu “Tallinna deklaratsioon”

16. Loodus ja kultuur • Kutsuti üles enam kasutama esteetilisi vahendeid loodustunnetlikus kasvatus- ja haridustöös, kunsti kaudu inimese loodussoodumuste arendamist. • kujutav kunst, muusika, teater, poeesia, kino jne

17. Loodus ja kultuur • Seltsi omaaegsed õppesõidud sellest paljuski lähtunud • Ka Looduse Omnibussi korraldajad

18. Tammelehe viktoriin • Eesti Televisioonis 1967-68

19. Tänan