Planeeringute menetlemine seoses kaitsealuste objektidega, KMH-d ja KSH

1. Ivo Ojamäe Keskkonnaamet Jõgeva-Tartu regioon Keskkonnakorralduse spetsialist Planeeringute menetlemine seoses kaitsealuste objektidega, KMH-d ja KSH

2. Millest juttu tuleb • Planeeringud ja looduskaitse • Natura 2000 võrgustiku ala erisused • Erandid jt looduskaitse probleemid • KMH/KSH • Muud küsimused, mis uut keskkonnakorralduses

3. Kogemus • Alates 2002 aastast läbi vaadatud 748 detailplaneeringut. • 2005 aastast 51 KMH-d • 2005 aastast 35 KSH-d

4. Detailplaneeringud, KMH/KSH

5. Planeeringute kooskõlastamine Keskkonnaamet kooskõlastab planeeringuid • Planeerimisseadus § 17 lg 2 p 2 – üldplaneeringu • Planeerimisseadus § 17 lg 2 p 3 – detailplaneeringu kui jääb kaitseala või kaitsevöönd või tehakse planeeringuga ettepanek või KMH objekt • ÜP ja DP mis muudab kehtestatud ÜP-d, ÜP puudub – kooskõlastamise vajaduse määrab Maavanem • DP, mis kooskõlas ÜP-ga – määrab KOV • Maardla puhul Keskkonnaministeerium

6. Koostöö planeeringu koostamisel • Kui eeldatakse olulist keskkonnamõju (KSH) • Koostööd seaduse kohaselt ei eeldata, kui tegu on kaitstava loodusobjektiga (erinevalt muinsuskaitsest)

7. Kooskõlastamise põhimõtted • Looduskaitseseadus • Kaitsealadel kaitse-eeskiri • Natura 2000 erisus • KMH/KSH vajaduse selgitamine • Muud seadused • Muud õigusaktidest tulenevad nõuded (kujad jne) • Senine praktika ja kohtulahendid

8. Kaitstav loodusobjekt • Planeeringu saab kehtestada kaitstava ala osas vaid kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul (LKS § 14 lg 1 p 5). • Valitseja võib seada tingimusi või jätta tegevus kooskõlastamata, kui see kahjustab kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Mõju hindamise järelevalvaja võib seada keskkonnatingimusi (LKS § 14 lg 2 ja 5).

9. Kaitse-eeskiri Kui kaitse-eekirjaga teisiti ei sätestata on piiranguvööndis ja sihtkaitsevööndis paljud tegevused keelatud nt uute ehitiste püstitamine. Lisaks toob looduskaitseseadus mitmeid kitsendusi, mis kehtivad juhul, kui kaitse-eeskiri teisiti ei ütle. (LKS § 30 ja 31)

10. Hoiuala ehk Natura 2000 ala • Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. (LKS § 32 lg 2) • Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või hoiuala teatise menetlemisel. (LKS § 32 lg 5)

11. Natura KMH kooskõlastus • Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstava liigi elupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga. (KeHJS § 11 lg 10)

12. Natura erisus • Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala peab keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse-eesmärki. • Kui mõju on oluline, aga alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Hüvitusmeetmed kohustuslikud, teavitatakse EK, tegevus pärast hüvitusmeetmete rakendamist (KeHJS § 29 lg 3)

13. Euroopa komisjoni arvamuse küsimine • Kui kavandatav tegevus eeldatavalt mõjutab esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. • Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate põhjuste korral võib loa anda ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. (KeHJS § 29 lg 4)

14. Ehituskeeluvööndi vähendamine • Erand!!! • Põhimõtteliselt peaks vähendamine olema eelkõige üldplaneeringu küsimus. KSH on toetav, kuid mitte vältimatult vajalik (oluline keskkonnamõju). • KOV peab olema planeeringu vastu võtnud (otsus lisatud), esitatud KOV põhjendus, miks on vähendamine vältimatult vajalik. • Otsustajaks KKA peadirektor (regiooni planeeringu kooskõlastus ei anna eeldust) • Menetlus tavaliselt 2-3 kuud

15. Ehituskeeluvöönd • LKS § 38 lg 5 – erandid , aga ainult DP või ÜP alusel. • Avalik tee vs eratee • Tehnovõrk ja rajatis (uus vs rekonstrueerimine 1/3 mahus, ÜP aluskaart) • Metsamaa kõlvik – metsaseadus § 3 lg 2 p 1 ja 2 • on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse; • on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti

16. Põhikaardi lähtejoon

17. Kaitsealused liigid • Planeeringu kooskõlastamise käigus alles võib ilmneda (I ja II kategooria pole avalikud), ÜP käigus saadud info võib olla vananenud • Isendi kaitse • KKA looduskaitse bioloog • Liigieksperdid • Eesti Loodusuurijate Selts • Kaitseala või püsielupaiga loomine aeganõudev protsess mis probleemiks planeeringute menetlusel

18. Kooskõlastamine tingimustega • Efektiivsemaks läbivaatamiseks ei kutsu alati tagasi (väheolulised vead või vead, mis ei puuduta otseselt keskkonnaametit). • Kui tegu on märkusega, mis ei põhine seadusandlikul aktil, vaid on soovituslik. • Eeldame, et enne vastuvõtmist omavalitsus kontrollib, kas märkustega on arvestatud.

19. KMH/KSH • Mõju hindamise algatamine on kohustuslik, kui kavandatav tegevus toob kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju (KeHJS § 6 lg 1) või kui tegevus võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. (KeHJS § 3 ja § 33 lg 1) • Eelhindamine - Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 nr 224. Eelhindamise teeb otsustaja (keelatud ei ole kaasata eksperte). Selle alusel otsus algatamise või algatamata jätmise kohta. • Juhis Keskkonnaameti kodulehel.

20. KSH algatamisel koostöö • Küsida seisukohti enne algatamise/algatamata jätmise otsustamist (lisada planeeringu eskiis ja muud olemasolevad materjalid). Ministeeriumitesse saatmine ei ole alati tõhus. • Algatamisel küsida seisukoht programmile enne avalikustamist samadelt asutustelt • KSH algatada vaid olulise keskkonnamõju korral (avalikkuse surve vmt ei taga head tulemust) • Kaasata huvitatud isikuna ka Keskkonnaühenduste Koda

21. KSH järelevalvaja • KSH järelevalvaja ülesandeks on menetluse õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine; Programmi kontrollimine ja heakskiitmine; aruande programmile ja õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine; eksperdi nõuetele vastavuse kontrollimine; aruande heakskiitmine ja seiremeetmete kinnitamine. (KeHJS § 32 lg 2) • Sisuline pool Otsustaja poolt

22. Muud probleemid • Maavaradega maal planeerimine • Kanalisatsiooniehitiste kujad • Saasteluba nõudvate objektide rajamine • Puurkaevude rajamine (planeeringu nõude kadumine tiheasustusaladel)

23. Maapõueseadus • § 63 lg 4 - Kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering või detailplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või keskkonnaministri volitatud isikuga. • § 60 lg 3 - Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolek loetakse antuks, kui sellest on eelnevalt kirjalikult teavitatud Keskkonnaametit ning viimane ei ole kahe nädala jooksul teate saamisest arvates nõusoleku andmisest keeldunud. Kui Keskkonnaamet vajab teate esitajalt täiendavaid andmeid, pikeneb nõusoleku andmisest keeldumise tähtaeg andmete saamiseks kulunud aja võrra. Teates tuleb kirjeldada võõrandatava või väljaspool kinnisasja kasutatava kaevise kogust ja kvaliteeti, kui see on teada, ning kaevise kasutamise asukohta, kui kaevist kavatsetakse kasutada väljaspool kinnisasja.

24. Kanalisatsiooniehitiste kujad • Kuja ulatust arvestatakse kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast, seadme külgmisest välispinnast või reoveesette tahendus- või kompostimisväljaku, biotiigi või tehis- ja avaveelise märgala, pinnasfiltersüsteemi või taimestikpuhasti välispiirjoonest • Kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitiste teenindamiseks vajalikud hooned ning muud tööstus-, lao-, transpordi- ja sidehooned hoone omaniku ja vee-ettevõtja omavahelise kirjaliku kokkuleppe korral

25. Kuja ulatus • Omapuhasti ehk kohtpuhasti, mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 ie - 10 m. • Imbsüsteemi ja salvkaevu vahe sõltubsuubla pinnasest ja selle omadustest ning maapinna langusest 20 – 50 m. • Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja. Kui vooluhulk on kuni 10 m3/d - 10 meetrit; kui vooluhulk on üle 10 m3/d - 20 meetrit. Kui ei ole võimalik täita lõikes 1 kuja kohta esitatud nõudeid, võib kuja piiresse jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone omanikult saanud sellekohase kirjaliku nõusoleku • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171

26. Välisõhu kaitse seadus • § 148. Uue paikse saasteallika ehitusloa taotlemine • Kui uue paikse saasteallika ehitusluba taotletakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, tuleb enne ehitusloa taotlemist taotleda saasteluba, keskkonnakompleksluba või jäätmepõletamist käsitlev jäätmeluba.

27. Puurkaevu rajamine Veeseadus § 30 – 306 • Ehitusluba KOV-st, kui alla 50 i või alla 10 m³/d – kirjalik nõusolek. • Asukoht kooskõlastada KOV-iga (10 d). • Enne ehitusloa andmist kooskõlastada Keskkonnaametiga (10 d) • Puurija esitab andmed Keskkonnaametile pärast rajamist, kes esitab Keskkonnaregistrisse • KOV annab kasutusloa (vorm)

28. Infoallikad • Maaameti avalik või WMS teenus http://geoportaal.maaamet.ee/ • Keskkonnaregistri avalik teenus http://register.keskkonnainfo.ee/ • Keskkonnalubade infosüsteem http://klis.envir.ee/klis • Keskkonnaamet http://www.keskkonnaamet.ee

29. Tänan kuulamast!