1 / 26

Mõisted

Mõisted. rannik, rannanõlv, lainete kulutav ja kuhjav tegevus, rannavall , rannabarr , maasäär, fjordrannik, laguunrannik, skäärrannik, järsk- ja laugrannik. MÕISTED. RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU

tal
Download Presentation

Mõisted

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Mõisted • rannik, rannanõlv, lainete kulutav ja kuhjav tegevus, rannavall, rannabarr, maasäär, fjordrannik, laguunrannik, skäärrannik, järsk- ja laugrannik

  2. MÕISTED • RANNIK–ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND–ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON–PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE

  3. AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM

  4. AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM

  5. Mis on rannik? rannikuosad?tv.lk.58 ül.1

  6. Tuletame meelde rannikuga seotud mõisted ehk rannikuosad Rannajoon – maa ja vee piir (muutub pidevalt) RANNIK RAND – osa rannikust kõrge veetase (ajuvesi) keskmine veetase luited madal veetase (paguvesi) rannavall R A N N A N Õ L V leetseljakud Ajurand – kõrge veeseisu e ajuveega üleujutatav ala Pagurand – madala veeseisuga e paguveega kuivaks jääv ala

  7. Rannikut kujundavad teguridtv.lk.58 ül.3 • Lainetus (tormide sagedus, tugevus jmt) • Hoovused • Tuul • Merejää • Taimed, loomad • Jõed • Inimene

  8. Lainetuse tegevus rannas.Vt. RE materjalid: hüdrosfäär, p.25tv.lk.59 ül.7,8 Laugrannikutel: Ülekaalus kuhjav tegevus, kujunevad nn. kuhjerannikud: • Rannavallid • Rannabarrid • Maasääred (Läänemere lõunarannikul: n. Sõrve säär) • Rannajoone sirgenemine (õgvenemine) j.6.17

  9. Maasäärte ja luidetega laugrannik LUIDE LAGUUN (laguunrannik) MAASÄÄR PIKILAINETUSJA RANNIKUL LIIKUV HOOVUS KANNAVAD PUDEDAID JÕGEDE POOLT TOODUD VÕI POOLSAARTE TIPPUDEST ÄRAKANTUD SETTEID EDASI, KUJUNDADES PIKAD KITSAD POOLSAARED. LEEDUS, POOLAS, EESTIS HIIUMAAL JA SAAREMAAL.

  10. Järsakrannikutel (ka Eesti pankrannik kuulub siia): Ülekaalus kulutav (purustav) tegevus, kujunevad nn. kulutusrannad • Pank (pankrannik) • Rannaastang • võlvkaared • Rannajoone taganemine ja muutus, sirgenemine

  11. Aja jooksul muutub rannajoon sirgemaks Poolsaarte ja neemikute tippudes toimub intensiivne kulutus (lained painduvad). Kulutatud materjal kantakse lahesoppidesse, kus toimub settematerjali kuhjumine. Settematerjali kuhjumise tulemusena kujunevad ilusad liivarannad. Pika aja jooksul võib kulutuse ja setete kuhjumise tulemusena rannajoon küllaltki sirgeks muutuda. http://www.viewscenes.co.uk/image_pages/Dorset_Coast/2194DurdleDoorCoastPath.html

  12. Setete transport e setete ränne • Lisaks kulutusele transpordivad lained peenemat settematerjali. • Materjali liikumise suund sõltub sellest, mis nurga all lained randa jõuavad. • Setete kuhjumise tulemusena võivad kujuneda veealused rannikuga paralleelsed piklikud maasääred (või barrid). Maasäär tekib, kui laine jõuab randa teatud nurga all- siis hakkavad setted liikuma rannaga paralleelselt (setete pikiränne). Kohas , kus rannajoon muudab järsult suunda, tekibki seetõttu maasäär. • Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun. maasäär laguun Kura maasäär Läänemere (Leedu-Venemaa) rannikul Ekraanikoopia Google Earth’ist

  13. Lainete tegevus järsk- ja laugrannikul Veekogu muutub kiiresti sügavaks, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Veekogu muutub aeglaselt sügavaks, lained kaotavad suure osa energiast rannajoonele lähenedes. järskrannik laugrannik kõrge veetase keskmineveetase madal veetase Ülekaalus on lainete kulutav tegevus. Lained purustavad rannakaljut, kannavad setteid ära. Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Kujunevad rannajoonega paralleelsed rannavallid, maasääred jm pinnavormid

  14. MUUTUSED RANDADES LAINETUS UURISTAB RANNA-ASTANGU ALUMIST OSA JA ÜLEMINE OSA VARISEB. RANNAJOON TAGANEB LAINETUS KULUTAB NÕRGEMAID KIVIMEID. TEKIVADVÕLVKAARED

  15. MURRUTUSLAVA KULBAS LAINETUS UURISTAB JA KULUTAB RANNAASTANGU ALUMIST OSA, TEKIVAD KOOPADEHK KULBASED. ASTANGU ÜLEMINE OSA KAOTAB TOETUSPINNA JA VARISEB. TEKIB MURRUTUSLAVA.

  16. Kõikuvliikumiste mõju rannikutele • Kõikuvliikumised, need on kas maapinna aeglane vajumine ( n. Hollandi rannik) või kerkimine (n. Eesti rannik) • Tagajärjeks kerkimisel: uute saarte teke, saarte muutumine poolsaarteks, lahtede muutumine järvedeks. • Tagajärjed maapinna vajumisel vastupidised.

  17. Inimtegevuse mõju rannikutele Sadamate ehituskäigus takistatakse setete rännet. Vt. õpik lk.115 –Rannaprotsessid Lehtma sadamas Tv.lk.59 ül.9-11

  18. ENIM ON OHUSTATUD MERELE AVATUD RANNAD RANNAJOONELE LIIGA LÄHEDALE EHITATUD HOONED ON LISARASKUSEKS, MIS SOODUSTAB VARINGUID JA MAALIHKEID

  19. Rannikutüübid (5)fjordrannik laguunrannik skäärrannik järskrannik laugrannik

  20. LAUGRANNIK VÄIKESED MOREENKATTEGA SAARED, MIS TEKKINUD SEOSES MAAKOORE AEGLASE TÕUSULIIKUMISEGA PEALE JÄÄ-AJA LÕPPU. ERITI PALJU EESTI LÄÄNERANNIKUL VÄINAMERES

  21. JÄRSAKRANNIK (s.h.PANKRANNIK) BALTI KLINT • ON KAKS HARU: • ÖLAND - PÕHJA-EESTI – LAADOGA JÄRV. • ROOTSIS MADALAM, EESTIS KÕRGEM (ONTIKAL 56 M) • 2) GOTLAND – SAAREMAA – MUHU – LÕUNA-LÄÄNEMAA. • ROOTSIS KÕRGEM, EESTIS MADALAM

  22. Fjordrannik • Rannikutüüp, kuskõrgetkaljust randaliigestavadpikadkitsadkaugelemaismaasseulatuvadsügavadlahed ehk fjordid. • Iseloomulikpiirkondadele, kusmäedolidkunagiliustikegakaetud. Liikudeskulutasid liustikud pikadkitsadorud laiemaks, mishiljemjääsuladesmereveegaüleujutati. • Fjordrannikud on Norras, Lääne-Šotimaal, Põhja-Iirimaal, Tšiilis, Alaskal, Islandil,Gröönimaal, Uus-Meremaal (Lõunasaar)jaKanadas (Labradoripoolsaar). fjordid Ü. Liiberi foto

  23. FJORDRANNIK FJORD PIKAD, KITSAD, KÄÄNULISED JA SÜGAVAD LAHED. ENDISTE LIUSTIKE POOLT KULUTATUD. TEKKINUD MANDRIJÄÄTUMISTE AJAL. ESINEVAD NORRAS, ŠOTIMAAL, ISLANDIL, CANADAS, TŠIILIS, GRÖÖNIMAAL (TAANI)

  24. SKÄÄRRANNIK TURU SAARESTIK JA AHVENAMAA KALJUSAARED ehk skäärid MANDRIJÄÄTUMISE AJAL KANDSID LIUSTIKUD PEHMEMAD SETTEKIVIMID ÄRA JA LIHVISID GRANIITSET ALUSPINDA. ESINEVAD SOOMES, ROOTSIS

  25. Skäärrannik • Rannikutüüp, kus kerkivallaugrannikulpaiknevadskäärid – peamiseltkristalsetestkivimitestkoosnevadkaljusaared, paljudeljuhtudelüleveepinnaulatuvadsilekaljudvõisilekaljustikud. • Skäärrannik on iseloomulikSoome, Rootsi, Norra, KanadajaKarjalarannikule, samutiLaadogajärverannikule. http://wapedia.mobi/et/Pilt:Sch%C3%A4renTurku.jpg

  26. LAGUUNRANNIK Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun. Säärast rannikut nimetatakse laguunrannikuks Kura maasäär Läänemere rannikul (Leedu/Venemaa)

More Related