SUUR KRIIS ja AUTORITAARNE EESTI

1. SUUR KRIIS jaAUTORITAARNE EESTI

2. Iseloomustage 1920. aastate majandustõusu • Kuidas tekkis Eesti külla asunike kiht? • Miks võib 1920. aastate maareformi pidada revolutsiooniliseks? • Võrle Eesti majanduspoliitikat enne 1924. aastat Uue majanduspoliitikaga. Too välja peamised erinevused.

3. Suur majanduskriis • Üle Euroopa kasvas rahulolematus liberaaldemokraatliku riigikorraga • 1929. aasta ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed Eestis • Kriis tabas rängalt põllumajandust • Välis- ja siseturu kokkukuivamine • Naelsterlingi devalveerimine mõjus rängalt • Eesti Kroon oli seotud naelsterlinguga • Tööpuuduse kasv • Riiklikud hädaabitööd • 1933 devalveeriti Tõnissoni valitsuse poolt lõpuks ka kroon – kriis hakkas taanduma

4. Sisepoliitiline kriis • Erakondade ühinemised • Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei • Rahulolematus riigivõimuga järjest kasvas • Riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine riigist • Parteide lagunemine – parlamendi killustatus • Vabadussõjalased ehk vapsid • Poliitikute süüdistamine

5. Rahva meeleoludele kaasa õhutamine ja pidev süüdistamine, lõplik politiseerumine • Andres Larka ja Artur Sirk

6. Põhiseaduse kriis • Nõuti põhiseaduse muutmist, et kriisist väljuda • Riigikogu võimu vähendamine ja presidendi ameti rajamine • Üleloomuliku jõuga riigiisa figuur • Esimene rahvahääletus kukkus napilt läbi • (50,8%) – liiga leebe vapside arvates • Teise rahvahääletuse läbikukkumine • (67,3%) • Sõjaväeliste rühmade moodustamine erakondade poolt • Kokkupõrked rahvakoosolekutel • 1933 kehtestatab Tõnisson riigipöörde kartuses üleriigilise kaitseseisukorra • Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suleti • Piirati sõna ja trükivabadust

7. Põhiseaduse kriis • Vapside põhiseaduseelnõu läks 3. rahvahääletusel läbi (72,7%) • Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks autoritaarsele riigikorrale • Riigivanem – rahva poolt valitud riigipea • Seaduste väljaandamis -ja vetoõigus • Valitsuse nimetamise ja tagandamise õigus • 50 Riigikogu saadikut • Tõnissoni valitsus astub tagasi • Vapsid võivad jälle tegutseda • Moodustatakse üleminekuvalitus – eesotsas Päts • Ajavaod – Artur Sirk

8. Rahvahääletusest riigipöördeni • Tõnissoni valitsuse tagasiastumine • Sõltumatutest ekspertidest koosnev üleminekuaja valitsus – eesotsas Päts • Taastus vapside tegevus • Riigivanema kandidaat Larka • Laidoner, Päts ja Rei olid vastaskandidaadid • 1934. aasta aprillis pidid toimuma riigikogu valimised uue põhiseaduse järgi • Neid valimisi kunagi ei toimunud

9. 1934. aasta riigipööre • 12. märts 1934 korraldasid Laidoner ja Päts riigipöörde • Kehtestati poole aastane kaitseseisukord • Keelustati poliitilised meeleavaldused • Vapside arreteerimised • Valimised lükati edasi • Puhastustöö riigiametites • Parlament saadeti suvevaheajale • Päts põhjendas oma tegu vapside mässukavaga ja eestlaste poliitilise manipuleeritavusega • Eestlased on haigeks jäänud

10. Võimu kinnistamine • Kaitseseisukorra pikendamine ja valimiste edasi lükkamine • Peaministriks määrati Karl Einbund (Eenpalu) • Oktoobris sunniti parlament nn vaikivasse olekusse ja ei lubatud enam kokku tulla • Sõnavabaduse piiramine esialgu ajakirjanduses hiljem ka teistel elualadel • Kirjandus; kunst; kõrgkoolid; ametiühingud jms • Riiklik Propaganda Talitus • Nimede eestistamine, kodukaunistamine • 1935. märts – erakondade keelustamine • Isamaaliit (nn kultuuriline apoliitiline ühendus)

11. Uus (3) põhiseadus • Vapsideputšikatse ennetamine ja nende süüdimõistmine • Ainsaks vastuvõimuks jäi nn Tartu vaim • 1937 kutsus Päts kokku Rahvuskogu, et oma režiim legaliseerida • Uus põhiseadus • Presidendi ametikoht • Kahekojaline parlament kinnitas 1938 presidendiks Konstantin Pätsi

12. Eesti Vabariik 20 • Filmikatked 1918-1940 • Tallinn enne ja nüüd • Esimese Eesti vabariigi lõpp 1939-1940