Innopolis Konsultatsioonid AS Õie-Liisi Lipmaa

1. Ülevaade haridusvaldkonna kodutöödest: hariduse kättesaadavus ja kvaliteet LäänemaalValdkondlik seminar 30.01.2013 Innopolis Konsultatsioonid AS Õie-Liisi Lipmaa

2. Ettekande lähtekoht • Ülevaade haridusvaldkonna kodutöödest • 2) Sisend rühmatöödele: • Lääne maakonna koolivõrk ja selle kujundamine • Ühinenud Läänemaa haridusosakonna struktuur • Haridusvaldkond omavalitsuste ühinemislepingus

3. Küsitluse metoodika • Küsitlusankeet saadeti välja 12-le Läänemaa omavalitsusele. Omavalitsustel paluti hinnata: • Teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti • Millisena näete koolivõrkuühinenud Läänemaal? • Võimalikud koostöömudelid ja koostöös arendatavad teenused hariduse valdkonnas • Vastused saadi 9 omavalitsusest

4. Teenuste kättesaadavus

5. Teenuste kvaliteet

6. Alusharidus • Väga suur rahulolu alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteediga • Kättesaadavust hinnatakse kas väga heaks või heaks • Kvaliteediga on väga rahul 75% vastanutest • Vähemalt 1 alusharidust pakkuv asutus igas Läänemaa vallas

7. Põhiharidus • Kõige suurem rahulolu põhihariduse kättesaadavuse ja kvaliteediga: • Kvaliteeti hinnatakse kas väga heaks või heaks • Kättesaadavusega on rahul 100% vastanutest • Vähemalt 1 põhikool asub igas Läänemaa omavalitsuses • Klassi keskmiseks täituvuseks põhikooliastmes õppeaastal 2011/2012 oli 12 õpilast.

8. Gümnaasiumiharidus • Rahulolu kättesaadavuse ja kvaliteediga • Kättesaadavuse ja kvaliteediga on väga rahul või rahul ca 60% vastanutest • Kättesaadavuse osas ei oska 25% hinnangut anda, kvaliteedi osas 37,5%. • Õppeaastal 2011/2012 on Läänemaal kokku 7 gümnaasiumi, neist 1 riigigümnaasium • Gümnaasiumiklassi keskmine täituvus õppeaastal 2011/2012 oli 24 õpilast

9. Klassi täitumus 2000-2011

10. Üldhariduskoolide õpetajad • Haapsalu koolide õpetajate kvalifikatsioon ametikohtade nõudmistega võrreldes kõrge • Taebla Gümnaasiumis on gümnaasiumiastmes õpetajate kvalifikatsioonile vastavus 100% (kvalifikatsioonile vastavate õpetajate poolt täidetud ametikohtade arv) • III kooliastmes kvalifikatsioonile vastavus alla 50% Vormsi Koolis, Martna Põhikoolis ja Virtsu Koolis (õppeaasta 2011/2012) • Pedagoogige vanus: vähe noori (alla 29- aastaseid õpetajaid), paljud pedagoogid üle 50-aastased

11. Huviharidus ja HEV haridus • Huvihariduse kättesaadavusega rahul 50% vastanutest, kvaliteediga 75% • Huvikoolid koondunud Haapsallu ja Lihulasse, osaliselt kompenseerivad seda üldhariduskoolide juures tegutsevad huviringid (sh pilliõpetus ja spordiringid) • HEV õpilaste hariduse kättesaadavusega on rahul 50% vastanutest, kvaliteediga 62,5%. • Üldhariduskoolide õpilastest 20% haridusliku erivajadusega (2006. aasta andmed) , Eesti keskmine 9,25 % (2009/2010 aasta andmed).

12. Tugiteenused koolides • Kättesaadavusega on rahul 37,5% vastanutest, kvaliteediga 50% • Enamik üldhariduskoole pakub vähemalt ühte tugiteenust. Suuremates koolides on tugiteenuste valik reeglina suurem. • Üldhariduskoolide hulgas on ka selliseid, kus ei pakuta ühtegi tugiteenust (3 kooli). • Osa koole kasutab vajadusel Läänemaa Õppenõustamiskeskuse teenuseid, väiksemates koolides rakendatakse koolide sõnul sageli individuaalset lähenemist probleemsetele õpilastele

13. LÄÄNEMAA ÜleHARIDUSKOOLIDE ÕPETAJATE VANUS, EHIS

14. Eesti ja Läänemaa rahvaarvu dünaamika (2002-2012), Statistikaamet

15. RAHVASTIKU VANUSELINE JAOTUS (2012), Statistikaamet

16. Koolivõrk on üles ehitatud ajale, kui sündivus oli 22 000-25 000 last aastas

17. Koolivõrk Eestis • Aastatel 1995-2011 on Eestis suletud 202 kooli • 12 gümnaasiumi • 190 põhikooli • Lähema nelja aastaga väheneb õpilaste arv gümnaasiumiastmes veel 14-15%.

18. Võimalikud koostööpunktid • Sotsiaalpedagoogi teenuse parem kättesaadavus • Logopeedi teenuse parem kättesaadavus • Psühholoogi ja laste psühhiaatri teenuse kättesaadavus • Erivajadusega lapse isikliku abistaja või tugiisiku teenus • Karjäärinõustamisteenuse kättesaadavus • Ühine õppevahendite (IT-vahendite) hankimine • Hariduse koordinaator (ühisametnik) – ülesandeks info haldamine õppevahendite, õpetajate, tugiteenuste jm kohta. Spetsialisti olemasolu aitaks koolidel koostööd teha ja olemasolevaid probleeme lahendada. • Asendusõpetaja teenus – õpetaja liigub koolide vahel ja saab vajadusel kiiresti kutsuda

19. Võimalikud koostöömudelid • Teenuste ühine sisseostmine spetsiaalselt loodud mittetulundusühingult või sihtasutuselt (tugiteenused, huviharidus) • Teenuste ühine hankimine (koolitused) • Ühise spetsialisti palkamine mitme omavalitsuse peale (tugiteenused, hariduse koordinaator, huvihariduse korraldamine ja kättesaadavuse parandamine) • Ühise spetsialisti palkamine mitme kooli peale (tugiteenused, õpilastranspordi korraldamine, huvihariduse korraldamine ja kättesaadavuse parandamine, asendusõpetaja) • Teenuse üleandmine teisele KOV-le (koolitransport, tugiteenused) • Omavalitsuste ühinemine

20. Koolivõrk ühinenud Läänemaal (1) • Koolivõrgu planeerimisel tuleb lähtuda: • õpilaste arv • õpilaskodude olemasolu • õpilaste transpordi korraldamine • põhikool peaks olema igas (praeguses) vallas • algkool mitte kaugemal kui 10 km • põhikool mitte kaugemal kui 10 km / 20 km • gümnaasium mitte kaugemal kui 50 km

21. Koolivõrk ühinenud Läänemaal (2) • Reaalsus 2013: 6 algkooli, 10 põhikooli, 6 gümnaasiumi (I aste 20; II aste 20; III aste 16, gümnaasiumiaste 6). Õpilasi kokku ca 2600. • Pakutud variandid: • 8 algkooli, 12 põhikooli ja 2 gümnaasiumi • 7 algkooli, 12 põhikooli ja 2 gümnaasiumi • 3 algkooli, 9 põhikooli ja 1 gümnaasium • I aste 3; I-II aste 4, I-III aste 12 ja 2 gümnaasiumi • Korrastamist vajab gümnaasiumivõrk, muu optimaalne

22. Rühmatöö (1) • Mitu algkooli (I ja II ka), põhikooli (I-III ka) ja gümnaasiumi peaks ühinenud Läänemaal olema? • Milliste kriteeriumite alusel koolivõrku kujundada? • Milliste juhtudel kaaluda koolide sulgemist/ühendamist?

23. Rühmatöö (2) • Milline peaks olema ühinenud Lääne maakonna haridusosakonna struktuur? (sh allasutused ja tugistruktuurid) • Mis oleksid punktid, mis võiksid kajastuda võimalikus ühinemislepingus seoses haridusvaldkonnaga?

24. Tänud kuulamast!!