1 / 17

Inimene

Inimene. Koostanud: Anett Lillemaa. Inimese keha üldehitus.

tanner
Download Presentation

Inimene

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Inimene Koostanud: Anett Lillemaa

  2. Inimese keha üldehitus Iga inimene koosneb rakkudest, mis moodustavad koed, mis omakorda moodustavad organid, Sealt edasi tuleb juba elundkond ja organism. Inimese kehas on palju elundkondi (elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid) ja nendest edaspidid juttu tulebki.

  3. Vereringielundkond Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringeelundkond transpordibterves kehas vajalikke aineid ja jääkaineid. Verering: • Kindlustab pideva ainevahetuse • Kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku • Eemaldab jääkained • Aitab ühtlustda keha temperatuuri • Ühendab tervikuks kõik keha osad

  4. Süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Südame ülesanne on vere liikuma panemine. Veresoonte liigid: • Arterid-veresooned, mis viivad vere südamest kudedesse • Kapillaarid-juuspeened veresooned, mis ühendavad artereid veenidega • Veenid- veresooned, mis viivad vere kudedest südamesse Vereringeelundkonda kuulub suur ja väike vereringe koos südamega.

  5. Suure vereringe ülesanne on varustada kudesid toitainete ja hapnikuga ning viib ära jääkained. • Väikese vereringi ülesanne on varustada veri hapnikuga. • Vere ühesuunalise liikumise veresoontes tagavad lihastre(südame ja keha) kokkutõmbed, klapid (südames ja veenides) ning vererõhu erinevus-veri liigub suurema rõhuga soontest madalama rõhu suunas

  6. Hingamiselundkond • Hingamineks nimetatakse gaasivahetust organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakkudes olevad toitained lõhustatakse hapniku abil, mille tulemusel tekib elutegevuseks vajalik energia. See on rakuhingamine. • Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine (limaskest) • Neel-seal ristuvad toidu ja õhu liikumisteed • Kõri-tekitab häält • Hingetoru-tolmuosakeste ja mikroobide välja tõrjumine ja ka õhu soojendamine • Kopsutoru-suunavad õhu kopsudesse • Kopsud-toimub gaasivahetus

  7. Hingamist juhib peaajus olev hingamiskeskus. Ta juhib lihaste tööd ja hingamissagedust.

  8. Sisenäärmed

  9. Närvisüsteem

  10. Peaaju koosneb suurajust, väikeajust, keskajust, vaheajust, pikliajust. Peaaju-juhib kogu organismi tegevust kaasa arvatud kogu närvisüsteem. Seljaaju-vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi e. tingimatuid reflekse. Piirdenärvisüsteem jagatakse talituse põhjal kaheks: • Somaatiline närvisüsteem-juhib tahtele alluvate organite tööd(nt. skeletilihaste tööd) • Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatute organite tööd(nt. Sisenäärmed)

  11. Närvisüsteemi töö pühineb refleksidel. Refleks-kohanemis-reaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärine-nud ärritusele. Refleksid on kaasasündinud või omandatud elu jooksul.

  12. Silm • Pimetähn-koht võrkkestal, kust algab nägemisnärv, seal ei ole valgustundlikke rakke • Kollatähn-piirkond võrkkestal, mis asub otse pupilli vastas • Ripslihas-lihas mis pingutab läätse et hästi näha • Sarvkest-kaitseb silma • Lääts-et näha esemeid lähedal ja kaugel • Vesivedelik-läbipaistev vedelik, mis täidab silma • Vikerkest-annab silmale värvi • Võrkkest-sinna tekib ümberpööratud kujutis

  13. Kõrv • Kõrvas asub ka tasakaaluelund. See on kolm poolringkanalit.

  14. Seedeelundkond • Suuõõs-algab seedimine, peenestatakse toit • Neel-toidu neelamine • Söögitoru-juhib toidu makku • Magu-toidu seedimine, toidu mahutamine • Kaksteistsõrmiksool-toimub põhiline toidu seedimine • Peensool-toit seeditakse lõplikult • Jämesool-kogunevad seedimatud toidujäägid

  15. Suguelundkond • MEES Välised suguelundid • Suguti • Munandikott Sisemised suguelundid • Munandid-seal valmivad meessugurakud • Munandimanused-seemnerakkude kogumine ja säilitamine • Seemnejuhad-seemnerakkude ja seemnevedeliku juhtimine sugutisse • Seemnepõiekesed/eesnääre-vedeliku tootmine, milles seemnerakud liikuda saavad Hakkab talitlema murdeeas(12-15 aastaselt)

  16. NAINE Välised suguelundid • Häbememokad • Kiitor Sisemised suguelundid • Munasarjad-seal valmivad naissugurakud • Munajuhad-seal toimub munaraku ja seemneraku ühinemine • Emakas-loote areng • Tupp-seemnerakkude vastuvõtmine ja loote väljutamine Hakkab talitlema murdeeas(11-14 aastaselt).

  17. Tänan vaatamast! Koostas Anett Lillemaa

More Related