“Kosmoselaev”, inimene ja eetika. Mõtteainet keskkonnateemadest huvitatutele. Merike Lippmaa Veebruar 2009

1. “Kosmoselaev”, inimene ja eetika. Mõtteainet keskkonnateemadest huvitatutele. Merike Lippmaa Veebruar 2009

2. Sõna “keskkond” varem ei teatud • Sõna “loodus” on eesti keeles vana sõna, “keskkond” hoopis uuem - • otsekui oleks alles XX sajandi teisel poolel inimeste teadvusse jõudnud, et iga elusolevus vajab mingit kindlat ümbrust, väljaspool mida ta elada ei saa. • Seal, kus nüüd räägime keskkonnast, keskkonnakaitsest, keskkonna saastamisest jms, räägiti siis loodusest, looduskaitsest, looduse saastamisest • “looduse” asendamine “keskkonnaga” on märk viimase poolesaja aastaga toimunud meelelaadi muutusest meil ja mujal. • Loodus on midagi, mis pole inimese tehtud, on loodud, tekkinud meieta. Nii on maa ja metsa, jõgede ja järvede, loomade ja lindudega, nii on aga ka inimese endaga.

3. Keskkonna keskpunkt • on see elusolevus, kelle keskkonnast me räägime. • Mida enam räägime looduse asemel keskkonnast, seda enam rõhutame, et oleme ise selle keskkonna keskpunktis. • Selline rõhutamine aga ei aita meil järele mõelda, mis koht meil looduse suures süsteemis on. • Loodusel ei ole keskpunkti.

4. Kas leiad kiiresti? Näide: portaali www.neti.ee põhjal: mille alt leiad LOODUSE? mille alt leiad KESKKONNA? Äri – keskkond Riik ja Ühiskond - loodus Ülesanne:uuri lähemalt kuidas on “keskkond” äri? Mida hõlmab “loodus”?

5. KESKKONNA DEFINITSIOON Keskkond ehk miljöö (inglise keeles environment, saksa keeles Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhetesüsteem. Keskkond võib hõlmata kogu maailma selle mitmekesisuses, kuid keskkond võib olla ka näiteks looduslik (ökoloogiline, bioloogiline), majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline vms. Kõigele sellele lisaks oled praegu ka veel e-õppekeskkonnas. Kuidas tundub, kas keskkond on palju põnevam kui lihtsalt loodus  ?

6. Inimese ökoloogiline jalajälg looduses.... • Enesekesksus, liigiegoism on suures looduses tavaline, on ka meie looduses-loomuses. Kiskja ei hooli saakloomast, rohusööja linnupesast, mille ta rohumaal puruks tallab. • Kuid erinevalt meist ei suuda teised loomad suurt loodust eriti palju muuta. Seda suudame nüüd aga meie, väidetavalt mõistusega inimesed. Meie keskkond on laienenud ja paisunud, nüüd on selleks juba peaaegu terve suur loodus siin planeedil. • Inimese “ökoloogiline jalajälg” on kasvanud suuremaks • kui jalaruumi on.

7. ... ja keskkonnas? • Kui vaatame hävivat loodusena, mille juurde me ise kuulume, teeb see meid kurvaks ja ärevaks. Kui aga vaatame seda keskkonnana, ei tundu häving võibolla nii oluline. Keskkond onnagu sõõr meie ümber, sõõr, mille keskel me ise asume.Või nagu masin, mis toodab meile vajalikku ja meeldivat:hapnikku, vett, toitu, materjale, meelelahutust, mänguasju… Keskkond on riided meie seljas, tuba, kus elame, restoran, kus sööme, auto, milles sõidame, pood, kust teeme ostud. • On loomulik arutleda, missugune keskkond (riided, toad, autod) • meile rohkem sobib või meeldib. Keskkond on minu määrata, teen sellega mida tahan, ei pea kelleltki luba küsima. • Loodus on... lihtsalt .... loodus. Igav?

8. Keskkonnavahetus? • Harjumearvama, et võimekeskkondavahetada, ostauuedriided, uue auto, rajadauueaia. • Loodusteisaauuevastuvahetada, loodusteisaaäravisata. Meieei ole loodusekeskpunkt, loodusei ole olemasmeiejaoks. Me peametemagaarvestama, temaselama, • hakkamasaama, sestilmatematajatemavastu me eladajahakkamasaadaeisaa. • Ei saa, ei saa, me teame seda ju niigi. • Meiekeskkond on nüüdkeskpunktitaloodus. • Oleksvägavajakasutadamõistustselleks, et see tõdeendaleselgeksteha... • Inimesevõimuses pole hukutadaeluMaal – elujõud on määratultsuur. • Ainus, midainimkond on suutelinehullusjapiiridetatarbimisestegema, • on – hävitamaendalesobivaelukeskkonna. • Endale sobivat elukeskkonda inimene vahetada ei saa.

9. Eesti-nimelinekajutMaa-nimeliseskosmoselaevas Olgu planeet Maa nagu isemajandav ja -taastuv kosmosealus ja Eesti üks kajut selles. Aluse (nagu ka Maa) ressursid on piiratud, päikesepatareidest jätkub energiat ainult teatud kindlale hulgale aluse asukatele, jäätmekäitlus on võimeline ümber töötlema ainult teatud hulga asukate tekitatud saasta. Elu jätkumine ja asukate heaolu alusel on tagatud seniks, kuni asukate arv ei ületa kriitilist piiri, kemikaalide kasutamine ei ole rikkunud looduslike protsesside tasakaalu, aluse kliima ei soojene liiga kiiresti liiga lühikese aja jooksul, nii et aluse poolustel olevad jäätunud mageveevarud sulades alust uputama hakkavad jne. Kosmoselaevas on aga palju probleeme!

10. Ökoloogilise innovatsiooni vajadus. Probleem ei ole mitte niivõrd tarbimises, kui tarbitava olemuses. Nimelt on enamus kaupu niivõrd energia- ja materjalimahukalt valmistatud, et see meid hukutabki. Ega nii edasi ei saagi. Meie edaspidine käekäik on määratud meie suutlikkusega ökosüsteemiga koos toimida. On selge vajadus ökoloogilise innovatsiooni järele. Edasi? Edasi tuleks pühenduda sellele, et muuta majandamise aluseid. Vaid rahas mõõdetav ja kaalutav kapitali- ja kasumiarvestus on selgelt puudulik ja tekitab moonutatud pildi maailmast. Millest siis ikkagi lähtuda, inimkond ju areneb pidevalt?

11. Uus keskkondlik paradigma * • • Inimkond läheneb oma arvukuselt Maa taluvusvõime piirile. • • Looduse tasakaal on väga kergesti haavatav/tundlik. • • Inimeste sekkumine loodusprotsessidesse on sageli ohtlike tagajärgedega. • • Terve/normaalne majandus eeldab tasakaalustatust ja majandusliku arengu kontrolli all hoidmist. • • Inimesed peavad elama loodusega kooskõlas, et ise püsima jääda. • • Maa on nagu piiratud ruumi ja ressurssidega kosmoselaev. • • Meie industriaalse ühiskonna kasvul/laienemisel on paratamatud piirid. • • Inimkond käitub loodusega murettekitavalt halvasti. • Inimkeskne paradigma • • Inimestel on õigus looduskeskkonda oma vajaduste järgi ümber kujundada. • • Taimed ja loomad on eelkõige inimvajaduste rahuldamiseks. • • Inimesed ei pea looduskeskkonnaga kohanema, kui nad on võimelised seda vastavalt oma vajadustele ümber tegema. • • Inimkond on loodud ülejäänud looduse üle valitsema. • *Mõtteraamistik või asjade tegemise viis • mis tahes valdkonnas. Kusagilt läheb piir

12. Kuni viimase ajani ei ole inimesed pööranud keskkonnakaitsele tähelepanu: järelikult ei ole see iseenesestmõistetav. Inimese evolutsiooniga ei ole tulnud kaasa respekti looduse vastu, sest muidu ei oleks seletatav industrialiseerimine ja tänased keskkonnaprobleemid. Mõistmise piiratus on takistanud üldiselt keskkonda eetika objektiks pidamast. Kuni ei ole suudetud end rebida lahti arusaamast inimese ja keskkonna vastandlikust suhtest, ei saa rääkida praktilisest keskkonneetikast. Tõenäoliselt ei ole keskkonnaeetika tekkimiseks teist teed peale mõistmise avardumise. Indiviidid peaksid jõudma tõdemuseni, et inimene ei ole keskkonnast eraldatav, vaid on selle osa, ilma keskkonda arvestamata ei ole tal võimalik väärikalt eksisteerida. See printsiip ei vaja pikka tõestust. - hetkel pole Maa ja Päikesesüsteemi asemel teada inimese jaoks ühtki alternatiivset elamispaika( kosmoselaeva näide). Niisiis – kerkib vajadus keskkonnaeetika järele.

13. Saame järeldada, et... ..inimese keskkond sõltub looduskeskkonnast, millest omakorda tuleneb, et looduskeskkonna seisundist sõltub inimese heaolu: mida tervem on looduskeskkond, seda väärtuslikum on inimese elu nii otseses kui kaudses mõttes. Seda mõistes võib loota, et looduskeskkonda väärtustatakse kaugemal oma õuemaast ning nähakse vajadust seda kaitsta. Aga looduskaitse meil ju on!?

14. Looduskaitse? Ei. Inimesekaitse! • Looduskaitse on seadnud endale eesmärgiks säilitada praegune keskkond ja selle tagamiseks vajalik looduslik mitmekesisus, looduslikud kooslused. Suures osas on selle ajendiks, olgu või teadvustamatult, inimesele sobivate keskkonnatingimuste tagamine, et säilitada endale ja oma järglastele elamisväärsed olud. • Näiteid • Maanteeameti kodulehelt: Keskkonnakaitse lähtub vajadusest kaitsta meid ümbritsevat ning teiste hulgas tuleb kindlasti keskkonnaaspekte arvestada ka transpordivõrgustiku planeerimisel. • Kehtivatele normidele ja liiklusohutusnõuetele vastavad teed on keskkonnasõbralikumad • õhku paisatavate, veekogudesse ja pinnasesse jäävate liiklusest põhjustatud saasteainete kontsentratsioon ei tohi kavandatud lahenduse puhul ületada lubatud piirkontsentratsiooni • Keskkonnainspektsiooni kodulehelt: Meie missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele.

15. Mis on siis looduskaitse? Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Looduskaitsepiiride hägustumise ja mitmepalgelisuse tõttu on sageli eraldi määratletud nõndanimetatud klassikaline looduskaitse, mis keskendus üldjuhul regionaalsete loodusobjektide kaitsele (nt loodusharuldused, liigid ja maastikud) kaitsealade abil (looduskaitsealad, maastikukaitsealad jms).

16. Looduse tasakaal ehk kuidas süsteem toimib Maa keskkond on kujunenud eluta ja elusate osade vaheliste pikaajaliste vastasmõjude tulemusena. Vaid tänu keerukale tagasisidele aineringes püsib süsteem suhtelises tasakaalus. Tasakaalustusmehhanismides osaleb kogu elustik. Üksteise arvukust ja aktiivsust vastastikku mõjutades ja sellest sõltudes, ressursse tarbides ja jääke eritades kujundavad kõik liigid üheskoos mikrokliima, kooslused omakorda mesokliima ja kõik see koos globaalse kliima, globaalse aineringe. Inimene on oma tegevusega Maa kliimat ja aineringet drastiliselt mõjutanud. Üleüldisest kliima soojenemisest on kuulnud vist küll igaüks. Peale selle paistab inimene silma suure ühtlustajana. Looduslikud kooslused asendatakse põllumaaga, mitmekesised metsad puupõldudega, jõed kanalitega, üle kogu ilma kasvatatakse samu põllukultuure ja loomi, isegi samu sorte ja tõugusid. Tagatipuks asendub kohalik kultuur, sealhulgas tavapärane maakasutusviis, ühe suure maailmakultuuriga. Kuid ühtlustatud ja ühetaoline süsteem ei pruugi Maa kliima ja keskkonna reguleerimise ning stabiliseerimisega toime tulla. Globaalne süsteem vajab erinevaid koostisosi, teatud keerukuse astet, et säilitada oma toimimine. Homogeensete süsteemide tasakaaluolek ja selle tingimused on õrnad ning selline süsteem kergesti tasakaalust nihutatav.

17. Maa aineringes on loendamatu hulk otseseid ja kaudseid seoseid süsteemi eri osade vahel, mis võivad põhjustada nii stabiliseerivat kui ka destabiliseerivat tagasimõju ja pöördumatuid muutusi. Suur hulk koostisosi ja tagasisidemehhanismide omavaheline põimuminepõhjustavad süsteemi mittelineaarse dünaamika ning ühe selle omapära: mitme tasakaalupiirkonna ja koondumispunkti olemasolu. Ühtlustades, süsteemi lihtsustades ning samal ajal ainevoogusid globaalses süsteemis suures mahus muutes on inimene võtnud suure riski. Riski lükata Maa kliima mõnda sellisesse arenguritta, kus praegune seisund enam ei taastu. Süsteem võib stabiliseeruda mõnes uues olekus, kus praegu domineerivad eluvormid ja liigid muutuvad marginaalseiks või kaovad üldse. See poleks Maa arengus esimene kord.Tõenäosus, et elu elab üle ka järgmise, inimese põhjustatud globaalse kliimakatastroofi, on üsna suur. Küllap ajapikku tekivad jälle uued domineerivad liigid ja ökosüsteemid, mis suudavad uut keskkonnatingimuste kompleksi stabiliseerida ja kujundavad uue kliima. Ent tõenäosus, et inimene sellesse uude olekusse ei sobi, on samavõrra suur. Me oleme küll liigina võimekad, kuid oma võimekuses hävitame enda säilimiseks vajalikke tugisüsteeme, alates puhast joogivett tagavatest märgaladest ja lõpetades kultuuri aluseks olevate energiaallikatega.No aga areneme siis säästvalt, kas sellest ei piisa? Milles probleem? KUI võimekas liik me oleme?

18. Looduskeskne seisukoht versus inimkeskne seisukoht Nende kahe peamise, kuid paljuski erineva keskkonnaeetilise seisukoha – inimkeskse ja looduskeskse – põhjal saab tõstatada küsimuse säästva arengutee eetilisuse seisukohast: kas me peaksime valima säästva arengutee seetõttu, et säilitada elamiskõlblikku elukeskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele (inimkeskne seisukoht) või on elukeskkond iseenesest väärt säilitamist (looduskeskne seisukoht) ?

19. Mis on säästev (inim)areng? Säästev areng ( lüh. S.a.) definitsioon: sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja keskkonna taluvusvõimega. (majandusareng, mis ei ületa looduskeskkonna iseregulatsiooni säilimise piire ja säästab taastumatuid ressursse). Ülesanne: arutle teemal: ekspluateerime/ muudame loodust tema taluvusvõime piirini? S. a. taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. S. a. kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, sidusat juhtimiskorraldust, täiustuvat seadusandlust, samuti s. a-le orienteeritud majandushoobade, näiteks ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. Märksõnu:Vt ka Brundtlandi aruanne, jätkusuutlik ettevõtlus, jätkusuutlikkuse teadus, säästev eluviis, säästev energeetika, säästev inimareng, säästev kalandus, säästev kasutus, säästev linnaplaneerimine, säästev metsandus, säästev põllumajandus, säästev transport, säästev turism, säästev tööstus, säästva arengu indikaator, üleminekujuhtimine.

20. Probleem: kui säästev on piisav, et jätkusuutlikkus toimiks? Inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi. Maailmamajandus peab olema kavandatud nii, et keskkond suudaks arengut kanda. Seega tähendab mõiste sustainable jätkusuutlik, iseennast toetav; areng, mis ei õõnesta iseenda toimimise tingimusi; areng, mis ammutab jõudu iseendast;teisiti öeldes on see eneseküllane areng. Keskkonna ja loodusvarade jätkusuutlik haldamine nõuab valdkondadevahelisi ja integreeritud teaduslikke uuringuid, et meie teadmised kliima, biosfääri, ökosüsteemide ja inimtegevuse vaheliste suhete kohta võiksid laieneda. See aitab meil arendada uusi keskkonnatehnoloogiaid, -vahendeid ja -teenuseid.

21. Jätkusuutliku arengu põhimõtete määratlemise kõrval on püütud välja tuua ka rida arusaamasid, mida jätkusuutlik areng ei ole, st jätkusuutlik areng ei tähenda:klassikalise looduskaitse jätkamist traditsioonilisel viisil;keskkonna sulgemist tavalise inimese eest;küsimuste püstitamist viisil kas keskkond VÕI tehnoloogia;ebamajanduslikkuse, raiskamise soosimist või sallimist keskkonna ja/või tarbijate(ühishuvidele) viidates;keskkonna kaitsmise huvidele viidates ühiskonna vajaduste ahistamist.Jätkusuutliku arengu dimensionaalsest mitmekesisusest hoolimata joonistuvad suhteliselt üksmeelselt välja kolm dimensiooni: majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik. Nende kolme ühisarengu alustala vahel peabki valitsema tasakaal. Jätkusuutlik areng on üks sellistest mõistetest, mis on nii kõnes kui kirjas tugevalt ülekasutatud, andmata talle samas ühest ja selget sisu, rääkimata konkreetsest määratlusest. Teisalt on selle termini rohke kasutamine põhjendatav sellega, et erinevate inimeste jaoks tähendab see erinevaid asju ning et sellega võib opereerida vabalt, kindlatest piiridest kinni pidamata. Nii, et ikkagi ei ole mingit selgust ? Jätkusuutlik areng

22. Säästva ( jätkusuutliku) arengu eetika. Uut, nii inim- kui ka looduskeskset keskkonnaeetikat arvesse võtvat eetikat, mis püüdleb tasakaalu poole, nimetatakse säästva arengu eetikaks. Kas säästva arengu eetika on eraldiseisev uus eetika või keskkonnaeetika üks alavoole, selle kohta ühtset seisukohta ei ole. Peamine erinevus keskkonnaeetika ja säästva arengu eetika vahel seisneb asjaolus, et säästva arengu eetika puhul tulevad erinevalt keskkonnaeetikast ja selle alavooludest mängu ka tulevased generatsioonid ja nende õigused.

23. KESKKONNAEETIKA Filosoofide (H. Rolston, B. Callicott) seas on levinud arvamus, et looduskeskkonna probleeme saab lahendada uut tüüpi eetika – keskkonnaeetika loomisega. Keskkonnaeetika peab selgelt eristuma klassikalisest inimkesksest eetikast. Klassikalise eetika fookuses on indiviid ja ühiskond ning probleem, kuidas inimene peaks koos liigikaaslastega elama. Sellega on keskkond jäetud paratamatult inimese varju. Seoses keskkonnaprobleemidega on keskkonnaeetika alates kahekümnenda sajandi teisest poolest tõusnud filosoofide huviorbiiti. Mõistetakse, et keskkonnaprobleemid on põhjustatud inimkonna keskkonnahoolimatust tegevusest, millele tuleks panna piir. Üha selgemaks saab vajadus, et keskkond peab tõusma eetika vaatevälja. Klassikaline küsimus asendatakse uuega – kuidas inimene peaks keskkonnas elama.

24. Õige, vale, õigem? Keskkonnaeetika tähendabki loodusega seotud "õigemate" väärtusotsuste põhjendamist. Väga üldistavalt võib öelda, et probleemi on nähtud enamasti inimeste suutmatuses tunnustada inimühiskonna ja muu looduse samaväärsust ja seotust; sellest ei hoolita ja seda ei väärtustata piisavalt. Inimestel on millegipärast erinev ettekujutus ideaalsest elukeskkonnast, õigest loodusega suhtlemisest ning loodusliku ja tehisliku vahekorrast. Paljud peavad oma ettekujutust teiste omast oluliselt õigemaks, aga teised ei usu seda niisama lihtsalt. Ja sellepärast püütakse konstrueerida võimalikult kaalukaid argumente. Võib-olla on paljudel küsimus enda jaoks põhjalikumalt sõnastamata ja läbi mõtlemata - heausksemad uurijad loodavad, et kui aidata inimese ja looduse suhete küsimus igaühe jaoks põhjalikumalt lahtisiis on Tulemuseks loodusesõbralikumad otsused. Inimene kui üks paljudest eluvormidest peaks esmalt mõtlema sellele, kuivõrd tal ikka on õigust teistega manipuleerida.

25. Uue, säästva arengu eetika kujunemine on kultuuriline ning paljuski alateadlik protsess, mis põhineb kultuuris eksisteerivatel väärtustel. Kuna erinevates kultuuriruumides võivad oluliseks peetavad väärtused erineda, võib seetõttu erineda ka arusaam säästvast arengust. Ülemaailmselt on väärtustehierarhia tipus näiteks inimelu, tervis ning rahu. Samas on selliste teemade nagu demokraatia, naiste õigused, isiklik vabadus või loomade õigused väärtustamine paljuski sõltuv kultuurist. Seega seavad säästvale arengule piiranguid, lisaks majanduslikule, sotsiaalsele ja ökoloogilisele olukorrale, ka erinevates kultuurides eksisteerivad väärtused. Kõige aluseks on aga siiski moraalsed väärtused, mis on nii inimkäitumise kui ka eri kultuurides eksisteerivate väärtuste aluseks, ja neist tulenevad piirangud. Inimkonna vähendamise eesmärgil ei saa me näiteks kõiki inimesi, kes elavad Indias, hävitada või abistamise võimaluse olemasolu korral lasta inimestel nälga ja haigustesse surra. See oleks nende inimeste suhtes ebamoraalne. Kuid ebamoraalne võib olla ka inimkonna käitumine looduskeskkonna suhtes. Seega on moraalsed väärtused nii säästva arengutee saavutamise eelduseks kui ka selle piirajaks. Erinevad väärtused, erinev moraal.

26. MoraalAllikas: Vikipeedia Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega! Artikli neutraalsus on vaidlustatud!Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust Ülesanne: mis on selle loo moraal Sinu arvates?

27. Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme. (Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada.) Käske ja keelde eristab moraali- ja õigusnormidest põhjus. Kui käskude ja keeldude aluseks on lausuja soov panna teist mingil põhjusel midagi tegema, siis õigusnormide aluseks pole mitte ainult seadusandja soov, vaid üldisem huvi. Nõue on õiguslik, kui seda väljendab seadusandja, kuid lisaks peab sellel olema ühiskondlik nõusolek. Praktiline keskkonnaeetika saab tekkida alles siis, kui eetikanormid laienevad inimese ja looduse suhtele. Seda ei determineeri loodus, vaid inimese arusaam, et tema ja looduse vahelist suhet peab reguleerima moraalinormidega. Niisiis – moraal.

28. Kokkulepped, reeglid, kontroll... Keskkonnaeetika eesmärgiks on reguleerida inimese ja keskkonna vahekorda. Kuna keskkond ei ole suhte aktiivne pool, peab inimene ise mõistma oma kuuluvust keskkonda ja peab sellesse eetiliselt suhtuma. Kui on jõutud sellise avastuseni, siis on järgmiseks sammuks leppida omavahel kokku reeglites, kuidas me loodusega ümber käime. Kokkuleppe aluseks on printsiip, mis välistab looduse jätkuva kahjustamise. Kokkulepe on sõnatu, ei ole tegemist seadusandliku akti või fikseeritud lepinguga, kuid iga keskkonna kaitsmise vajadust mõistev isik kontrollib enda ja ka teda ümbritsevate inimeste suhet keskkonda. Ühtselt mõistetud normide alusel määratletakse inimese suhe keskkonda, kusjuures normi eirajaid karistatakse hukkamõistuga. Inimese ja keskkonna vahelist suhet ei saa pidada tavamõistes eetiliseks, sest suhtena oleks see ühepoolne. Keskkond ei ole võimeline aktiivseks suhteks. Kui leiduks norme, mis reguleerivad inimese ja keskkonna vahelisi suhteid, siis reguleeriksid need ainult inimese tegevust, sest keskkond ei allu reeglitele, vaid loodusseadustele. Inimene, kes rikub keskkonna suhtes kehtestatud reegleid, ei vastuta reaalselt keskkonna ees, vaid teiste inimeste ees. Keskkond ei kaitse oma õigusi ega kontrolli reeglite täitmist.

29. Inimesest sõltumatu moraali vajadus. Et kaitsta loodust inimese kahjustava tegevuse eest, peab keskkonnaeetika hoidma ära langemist inimkesksusesse. Nõutakse, et keskkonda ei jäetaks enam inimese hoole alla, kuna see ei garanteeri keskkonnaprobleemide lahendust. Usutakse, et keskkonnaprobleeme on võimalik lahendada siis, kui õnnestub leida inimesest sõltumatud väärtused ja lõimida need keskkonnaga seotud õigusaktidesse ja teha need inimesele kohustuseks. Kohustusi keskkonna ees ei saa usutavalt rajada ainult ratsionaalsetele printsiipidele. Inimese psühholoogiale toetuv utilitaristide teooria ütleb, et õige tegu toob kasu, aga hülgab keskkonna mõnel juhul sootuks. Siit saab mõistetavaks vajadus uue keskkonnaeetika järgi. Võimekas liik nimega inimene ei saa hakkama?

30. Nende lausetega oleme harjunud. • Strateegia Säästev Eesti 21” kinnitab, et “jätkusuutlik on Eesti, kus on kindlustatud eestiliku kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega”. • Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele peab Eesti riik ”tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”. • Kaasajal põhineb Euroopa Liidu keskkonnapoliitika printsiibil, mille kohaselt kõrged keskkonnastandardid stimuleerivad innovatsiooni ja äritegevuse võimalusi. Euroopa Liidu eesmärk on tagada piisav kaitsetase, eiramata kohalikke olusid ja tegemata majanduslikke kitsendusi. Kogu poliitika on rajatud “saastaja maksab” põhimõttele. Saastaja võib “maksta” kas investeerides kõrgematesse standarditesse või äritegevusse või tarbijatele kehtestatud maksuna keskkonnaohtlike toodete kasutamise eest. • Keskkond on arvatavasti üks raskemini reguleeritavaid poliitika valdkondi Euroopa Liidus. Samal ajal kui liikmesriigid jagavad rõõmu Euroopa loodusilu üle, peavad nad jagama ka sellist koormat nagu happevihmad, saastunud vesi ja õhk ning jäätmete likvideerimine. Ekstreemsed ilmastikutingimused on muutunud prevalentseks, näidates, et kliimamuutuse probleemid puudutavad elanikkonda ja keskkonnapoliitikat kõigil tasanditel.

31. Keskkonnapoliitika definitsioon: organisatsiooni suhtumine keskkonda; valitsusorganite ja erakondade puhul keskkonnapoliitika [ENV] En Dic2000 KESKKONNASÕNASTIKFinnish Environment Institute Ilmumisaasta: 2000

32. Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektidesihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suheteskehtivadreeglid. Poliitiliste otsuste tegemises osalevad erinevate huvidega sotsiaalsed subjektid (huvigrupid, parteid, organisatsioonid ja üksikisikud), kasutades argumenteerimist ja aktsioone. Vajadus poliitika järele tuleneb sellest, et sotsiaalsetes gruppides (sealhulgas ühiskonnas) on erinevate huvide ja arvamustega sotsiaalseid subjekte ehk teiste sõnadega on olemas sotsiaalne konflikt. Poliitiliste otsuste tegemisel tuleb saavutada kokkulepe, mis eeldab kompromissi erinevate huvide ja arvamuste vahel. Poliitika definitsioon

33. Inimene on iseenda lõksus?!

34. Kasutatud allikaid: EESTI INIMARENGU ARUANNE 2001 http://lin2.tlu.ee/~teap/nhdr/2001/1.5.html Agnes Jürgens “ Keskkond ja meie. Meie keskkonnas.” : http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/Keskkond_ja_meie._Meie_keskkonnas._.aid-3274 VABARIIGI PRESIDENT. Sisekaitse kontseptsiooni visand koos sotsiaalgeograafilise käsitlusega: http://vp2001-2006.vpk.ee/et/dokument.php?gid=26640 Eetikaveeb : http://www.eetika.ee/Keskkonnaeetika/keskkonnaprobleemid http://www.riigikantselei.ee/failid/Keskkonnapoliitikakujunemine_slaidid_.pdf Keskkonnapoliitika TÜ Euroopa Kolledz aineprogramm: http://ec.ut.ee/ained2003/Keskkonnapoliitika_Konspekt_Koond_2004.pdf Miksike.ee: Inimene ja keskkond: http://www.miksike.ee/docs/referaadid/inimene_keskkond_kadri.htm Keskerakond. Keskkonnapoliitika: http://www.keskerakond.ee/erakond/programm/keskkonnapoliitika Kultuur ja elu. Aare Kasemets.” Rahvuskultuuri jätkusuutlikkus glokaalses infoühiskonnas: õpetajad kultuuriloo kandjana ja tähenduste andjana.”: http://kultuur.elu.ee/ke489_rahvuskultuur.htm Meie imeline kosmoselaev Maa. http://www.kubik.org/ee/Estonian/articles/Meie%20imeline%20kosmoselaev%20Maa.htm Pikk.ee. Marek Sammul “ Looduskaitse? Ei. Inimesekaitse!” http://www.pikk.ee/maamajandus/mahepollumajandus/mitmekesisus/looduskaitse Säästva Eesti instituut. Säästva arengu sõnaseletusi: http://www.seit.ee/sass/print.php?keel=ru&type=hagus2&word=У Sirp. Marek Strandberg “ Toksiline rahandus” http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7587:toksiline-rahandus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3229 Eestikirik.ee Marek Strandberg “ Inimene jalgratta seljas” : http://www.eestikirik.ee/node/2216 EU4Journalists.eu ( Euroopa Liit) Keskkond. Keskkonnapoliitika. http://www.eu4journalists.eu/index.php/dossiers/estonian/C40 http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=9641 http://roheline.erakond.ee/index.php/Põlisrahvaste_uus_tulemine SA Archimedes, teaduskoostöökeskus: http://www.archimedes.ee/teadus/index.php?leht=64 Ühiskondlikku Leppe SA , Tõnis Blank: “ Jätkusuutlik tasakaalustatud säästev areng – mis see on?”: http://www.lepe.ee/4159