Regionaalarengu edasine suunamine: regionaalarengu strateegia 2020 kavandamine

1. Regionaalarengu edasine suunamine: regionaalarengu strateegia 2020 kavandamine Eedi Sepp Regionaalarengu osakond

2. Regionaalarengu strateegia uuendamise vajadus • STRATEEGIA ülevaatamine ja uuendamine nähtud ette praegu kehtiva strateegiamonitooringu protsessi osana. Vana strateegia oleks vajanud uut tegevuskava. • Vajadus kujundada lähtekohad ELÜKP 2014+ vahenditeterritoriaalse mõõtmega meetmestiku kavandamiseks (strateegia tervikfookus siiski laiem!). • Uue üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ valmimine loonud aluse regionaalarengu strateegia ajakohastamiseks. • Uus EL Territoriaalne Agenda 2020 (sõnastab EL ja liikmesriikide regionaal- jm poliitikate territoriaalse mõõtme põhimõtted/prioriteedid). Vajalik toetav kooskõla kõigi EL liikmesriikide riiklike regionaalpoliitikatega. • Tagada valdkonnapoliitikate suurem osalus regionaalpoliitika elluviimisel (sisendi andmine ka valdkonnapoliitikatele).

3. Senised tegevused • Vabariigi Valitsuse heakskiit strateegia koostamise kavatsusele märtsis 2012. • Strateegia ettevalmistamise töörühma moodustamine. • 3 eksperthinnangut uue strateegia ettevalmistamiseks. • Valminud lähteolukorra analüüs; visiooni, regionaalarengu suunamise läbivate põhimõtete, üldeesmärkide sõnastuse ja indikaatorite ettepanekud. • 2 laiemat konsultatsiooniringi ja seisukohtade küsimine Riigikogu fraktsioonidelt.

4. lähteolukorra analüüs: Regionaalarengu peamised väljakutsed (1) • Riigi sisesed regionaalsed sotsiaal-majanduslikud erinevused on Eesti väiksust arvestades suured. Selletaustal on kohalike omavalitsuste endi avalike investeeringute võime Eestis võrreldes teiste arenenud riikidega tagasihoidlik. Nendes tingimustes peab riiklikul regionaalpoliitikal olema kaalukam roll piirkondlike erinevuste tasandamisel.

5. lähteolukorra analüüs:Regionaalarengu väljakutsed (2) • Rahvastiku ja aktiivsema majandustegevuse jätkuv koondumine suurematesse linnapiirkondadesse. Globaalne raskestijuhitav protsess. Samas oluline riigi konkurentsivõime seisukohast (linnastumine majanduskasvu mootor). Väljakutse regionaalarengus – kuidas linnade arengu dünaamikat kasutada ära laiemate piirkondade arenguks?

6. lähteolukorra analüüs:Regionaalarengu väljakutsed (3) • Muude piirkondade/tööjõuareaalide panus riigi sisemajanduse kogutoodangusse vähene • Muude tööjõuareaalide keskuste toime oma tagamaa arengu vedamisel liialt tagasihoidlik ja nõrgenenud (põhjused: nõrgad keskus-tagamaa vahelised seosed, atraktiivsete töökohtade nappus ja teenuste piiratus väiksemates keskustes)

7. lähteolukorra analüüs: Regionaalarengu väljakutsed (4) • Hõreasustusega maapiirkonnad peavad võimalikult hästi kohanduma muutunud oludega rahvastiku vähenemine ja vananemine; mobiilsuse ja linnade tähtsuse kasv maapiirkondade elanike igapäevaelus; kohapealse ettevõtlus- ja hõivestruktuuri muutused.

8. lähteolukorra analüüs: Regionaalarengu väljakutsed (5) • Vajadus ületada kohaliku ja piirkondliku arendustegevuse kitsaskohad, seotud eeskätt: • omavalitsuste ebaühtlase arendusvõimekuse ja madala investeerimissuutlikkusega; • KOV-de vähese koostööga piirkondliku arengu planeerimisel ja avalike teenuste osutamisel; • üle-euroopalistes piirkondliku arengukoostöö võrgustikes osalemise potentsiaali vähene ärakasutamine kohalikuks arenguks; • maakondliku/toimepiirkondade tasandi arendustegevuse takistustega (maakondlike/piirkondlike arengukavade nõrk alus riigieelarve planeerimisel, maakondlike arendusvahendite vähesus, KOV-de vähene koostöö) • Regionaalpoliitika eesmärkide ja territoriaalse mõõtme arvestamine valdkonnapoliitikates vajab tugevdamist (liigne meetmete ühetaolisus, valdkonnakesksus ja tsentraliseerimine)

9. Strateegia visioon 2020+ „Iga piirkond panustab oma eripärale tuginedes Eesti kui terviku konkurentsivõime kasvu, saades omakorda ise osa sellega kaasnevatest hüvedest. Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ning mitmekesiseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond.“

10. Regionaalarengu suunamise läbivad põhimõtted (1) • Riigivalitsemises ja regionaalpoliitika elluviimisel lähtutakse enam lähimuslikkuse põhimõttest. Kohalikku tasandit puudutavad arendusotsused tuleb teha võimalikult madalal haldustasandil ja seega lähemal kodanikule. Selleks toetab regionaalpoliitika kohapealse arendusinitsiatiivi ärakasutamist piirkondliku arengu edendamisel eeldusel, et kohalikul tasandil tunnetatakse parimal moel oma arengu vajadusi, võimalusi ja ressursse. • Riik peab toetama regionaalse arengu tasakaalustumist. Selle realistlikuks ambitsiooniks pole kõikjal võrdsete võimaluste ja arenguseisundi loomine, vaid eeskätt mõne puuduva piirkondliku arengueelduse kompenseerimine muude eeliste võimendamisega ning samuti parema ligipääsu tagamine eri piirkondades pakutavatele võimalustele.

11. Regionaalarengu suunamise läbivad põhimõtted (2) • Riik peab poliitikameetmetega soodustama eri piirkondade “tarka spetsialiseerumist”, s.o. mõne piirkonnaomase arengueelduse või ressursi oskuslikku ärakasutamist nii piirkonna enda kui riigi tervikliku arengu huvides ning selle eelisarendamist. • Piirkondade arendustegevusetoetamisel tuleb eelistada strateegiliselt kavandatud, uuenduslikke ja komplekssemaid ehk teatud ühismõju võimendavaid integreeritud arendustegevusi kitsamate ja ühekordsete tegevuste asemel. • Haldusüksuste piirid ei tohi olla takistuseks piirkondlikus arendustegevuses ja teenuste osutamisel.Piirkondliku arengu kavandamisel, elluviimisel ja toetamisel tulebarvestada ühtsete funktsionaalsete regioonide tervikvajadustega (toimepiirkonnad).

12. Regionaalarengu suunamise läbivad põhimõtted (3) • Riik peab toetama keskuste ning keskus-tagamaa sidustatud arengut kõigis toimepiirkondades,aitamaks paremini kasutada keskuste arenguga kaasnevat mõju laiema tagamaa arenguks ning tagada hea ligipääs kummagi poole vastastiku kasulikele hüvedele. • Eri valdkonnapoliitikate osalusel peab kujunema ühtne tervik riigi regionaalarengu suunamisel. Valdkonnapoliitikatekujundamisel tuleb tagada toetav kaasmõju regionaalpoliitika eesmärkidele. Oluline on valdkonnapoliitikate suurem regiooni- ja kohapõhisus valdkonnakesksuse ja territoriaalselt ühetaolise lähenemise kõrval. • Toetuda enammitmetasandilise valitsemise praktikatele piirkondliku arengu juhtimisel. Riigi, regiooni ja kohaliku tasandi arengu planeerimisel tuleb arvestada üksteise arenguprioriteetide- ja vajadustega. Oluline on samuti erasektori ja kodanikühenduste tõhusam kaasatus piirkondlikku arendustegevusse.

13. Strateegia põhieesmärgid (1) • Suuremate linnapiirkondade rahvusvaheline konkurentsivõime ning seda soosiva elukeskkonna kujundamine vajalikke tegevussuundi: Tallinna rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine teadmusmahuka ja innovatsioonile orienteeritud majandustegevuse keskusena; Tartu, Pärnu, I-Viru linnade rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise niši tugevdamine; atraktiivse töö-, külastus- ja elukeskkonna kujundamine; terviklike mobiilsussüsteemide arendamine; kompaktse ja säästva linnaarengu soodustamine. • (maakondliku tähtsusega) toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond vajalikke tegevussuundi: maakonnakeskuste tugevdamine , sh sealse ettevõtluskeskkonna arendamine suuremat lisandväärtust loovate töökohtade ja investeeringute soodustamiseks; kogu toimepiirkonna vajadusi arvestavate teenuste ja vaba-aja tegevusvõimaluste arendamine maakonnakeskustes; keskus-tagamaa vaheliste ühendusvõimaluste ja koostöö arendamine; riigiasutuste siseste (tugi)funktsioonide osaline detsentraliseerimine maakonnakeskustesse; väljapool toimepiirkonna keskuseid paindlike ja uuenduslike teenuste osutamise viiside kasutuselevõtt, kaugtöö, väikeettevõtluse jakogukonnaalgatuste toetamine.

14. Strateegia põhieesmärgid (2) • Piirkonnaomaste ressursside oskuslikum ärakasutatus vajalikke tegevussuundi: regioonispetsiifilise oskusteabe arendamine ja sidumine ettevõtlusega (piirkondlikud kompetentsikeskused); piirkonnaomastele ressurssidele (loodus, ajaloo- ja kultuuripärand) tuginevate turismiobjektide ja -teenuste väljaarendamine; omanäolise loodus ja kultuuripärandi kasutuselevõtu toetamine kohalikus majandustegevuses. • Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus vajalikke tegevussuundi: kohaliku ja regionaalse tasandi juhtimis- ja arendusvõimekuse tugevdamine; toimepiirkonna keskuste vaheliste ja piiriüleste transpordiühenduste ja koostöö edendamine (sh Ida-Viru sidustamine muu Eestiga); omavalitsuste koostöö edendamine arendustegevuses, planeerimisel ja teenuste osutamisel (sh omavahel, era- ja mittetulundussektoriga).

15. Edasised sammud • Strateegia tegevuskava koostamine (okt-dets 2012) • Piirkondlikud arutelud (nov 2012) • Regionaalarengu strateegia avalik konverents (jaan 2013) • Strateegia kooskõlastamine ja kinnitamine Vabariigi Valitsuses (märts 2013) • Strateegia koostamise tööversioonid arvamusteks: http://www.siseministeerium.ee/regionaalarengu-strateegia/

16. Tänan Strateegia ettevalmistamisega seonduv http://www.siseministeerium.ee/regionaalarengu-strateegia/