Õpilane tahab ka rääkida. IATEFL-i kogemusi

Õpilane tahab ka rääkida. IATEFL-i kogemusi Erika Jeret TÜ Pärnu kolledz

IATEFL (International Association of Teachers of English as a Foreign Language) • Ajakiri Voices, ilmub 6 korda aastas • Gabi Bonner „Down with TTT and up with STT“ • TTT - teacher talking time • STT - student talking time • „kannatasin ilmselt ägeda verbaalse kõhulahtisuse all ja kordasin õpilaste vastuseid nagu kiirkõnes rääkiv papagoi“.

Küsimus kuulajaile: • Kui teil on 90-minutiline tund, siis kui suure osa ajast võtab õpetaja rääkimisaeg (%)? • Millest sõltub ajaline kestus?

Gabi Bonner “Silence is Golden” • The Silent Way, Caleb Gattegno • Konstruktivistlik õppimise käsitlus • Õpetaja vaikib kuni 90% tunnist • Bonneri eksperiment

Õpetajakoolitus • “Ära räägi õpilasele seda, mida tema võiks sulle rääkida” • “Mida vähem räägib õpetaja, seda rohkem saab õpilane rääkida.”

STT suurendamise eeldus – õpilane TAHAB rääkida nii sageli kui võimalik • TTT – kvantiteet või sisu? • Õpetaja-keskne • Õppija-keskne

Küsitlus veebis (märts 2008) Kui palju aega kulutad tunnis rääkimisele? Vastajaid 556 http://www.teachingenglish.org.uk/talk/polls/teacher-talking-time

Küsitlus veebis (märts 2008) Ma räägin liiga palju – 28% Minu tunnis on TTT ja STT tasakaalus – 34% Ma räägin nii vähe kui võimalik – 10% Ma pole sellele kunagi mõelnud – 3% Ma peaksin rohkem rääkima – 20% Mis asi see TTT veel on? – 5%

Näide õpetajakoolitusest (Mehhiko)www.tefluniversity.com Õppetund (60 min) jaguneb: • Sissejuhatav ülesanne (warm-up) 5 min • Kodutööde kontrollimine 5 min • Paaristöö 10 min • Lugemine 5 min • Tunni peateema 10 min • Kodutöö andmine 5 min • Rollimäng 5 min • Lõpetav tegevus 5 min • Klassiruumi ettevalmistamine järgmiseks tunniks 10 min

TTL (teacher talk listening) – õpetaja kuulamine salvestise kuulamine versus õpetaja kuulamine Salvestis – tehnilised probleemid, akustika, teema ei seostu õppija huvidega, puudub visuaalne pilt (v.a. DVD, YouTube vms)

TTL õpetaja kuulamine • Tehnilised probleemid puuduvad • Loomulik vestlus, vaheküsimuste ja selgituste võimalus, ka teemavahetus • Huvitavad elulised/päevakohased teemad • Võimaldab arutletavat küsimust kiiresti laiendada, defineerida, ümbersõnastada, viidata st modifitseerib sisendit jooksvalt Stephen Krashen – “roughly tuned input”

Empiirilisi uurimusi • Wang Zhi, Hiina 12 inglise keele õpetajat Jiangsu provints Meetodid: tunni vaatlus, küsimustik, intervjuu Tulemus: 77,5% kogu tunni ajast • Nilton Hitotuzi, Brasiilia Meetod: oma tundide helisalvestus ja analüüs Hüpotees: algajad 60-80%, keskaste 40-60% Tulemus: algajad – 40-60%, keskaste – 0-20%

Empiirilisi uurimusi Kim Hughes Wilhelm, Macau • 3 ülikooli mandri-Hiinas (Shanghai, Beijing, Shenzhen) • Respondendid: 25 õppejõudu, 312 inglise filoloogia üliõpilast • Üle 50% õpetajaist - rühmas üle 40 inimese • 91% õpetajaist – õpikud on igavad, ebahuvitavad

Kasutatavad meetodid Valikus 8 meetodit Õpetajad kasutavad enim: • Kommunikatiivne 92% • Audio-lingvaalne 52% • Grammatika ja tõlkimine 40% TTT osakaal – 73% • Üliõpilased ei osale aktiivselt 80% • Ei esita küsimusi 72%

Õpetajad • Enamus eelistab organiseerida individuaalset või kogu klassi tööd • 10 korraldab ‘harva’ rühmatööd Milliseid kriteeriume peab oluliseks üliõpilaste töö hindamisel: • interaktiivsus ja koostöö õpetaja ja teiste üliõpilastega tunnis on oluline – 80% • klassi osalemine/kaasamine – enamus • Tegelikkus: õpetaja domineerimine, üliõpilaste aktiivsuse puudumine, vähene rühmatöö

Üliõpilased: Kasutatavad meetodid (ülikoolis ja eelnevalt koolis) • Grammatika ja tõlkimine, kommunikatiivne, audio-lingvaalne (ülikool) • GT ja AL koolis • TTT – 76% (õpetajad ise 73%) • Tegevused tunnis: kogu klassi töö (96%), individuaalne töö (94%)

Järeldusi: • Kalduvus õpetada samadega meetoditega nagu ollakse ise harjunud õppima (GT-d eelistas 40% õpetajaid, 5 pidas ‘väga efektiivseks’) • Konflikt – õpetaja domineerib tunnis, kuid peab ennast nõustajaks ja abistajaks • Ühiskondlik arvamus – nii peabki õpetama • Traditsiooniline teadmiste ülekanne; Aasia kultuurides on õpetaja teadmiste kandja, peab käituma vastavalt rollimudelile

Thomas Warren-Price, Birminghami Ülikool • Kvalitatiivne uuring (Jaapani erakeskkool) • TTT 60-75% (Crandall, 1999) • ‘liigset õpetaja kõneaega tuleks vältida’ (Nunan) – mis on ‘liigne’? Hüpoteesid: • Kasutan 40-60% • Peaksin kasutama 20-40%

Meetod: helisalvestus, analüüs • Tund 1 – 53% • Tund 2 – 26% parema tunni planeerimise abil • TTT sisaldab: õpetaja kõne, kirjutamine tahvlile, pausid, oma küsimusele vastuse ootamine, õpilase küsimusele vastamine/mõtlemine

Adrian Tennant (õpetajakoolitaja, õpikute autor/Macmillan) ja e-õpe Voices, 200 (2008) • “Õpetajad on hakanud unustama, keda nad õpetavad. Selle asemel, et keskenduda õppijate vajadustele, koondub nende tähelepanu tehnoloogia viimase sõna kasutamisele. Tehnoloogiast pimestatud? Või arutlete nagu mina, et millal jõuame tagasi meie ees olevate elusate inimeste õpetamise protsessi juurde?”

Räägi mulle ja ma unustan, õpeta mulle ja ma mäletan, kaasa mind ja ma õpin. (B.Franklin)

Vaikus on kuldne ehk rääkimine hõbe, vaikimine kuld! Tänan kaasa mõtlemast!

Õpilane tahab ka rääkida. IATEFL-i kogemusi