AVALIK SEKTOR REKREATSIOONIKORRALDAJANA Jane Jakobson Sihtasutus Tähtvere Puhkepark 11.10.2012

1. AVALIK SEKTOR REKREATSIOONIKORRALDAJANA Jane Jakobson Sihtasutus Tähtvere Puhkepark 11.10.2012

2. Mõisted ja seosed Vaba aeg (free time, leisure time) – Rekreatsioon Turism – Sport - Rekreatsioon – Serious leisure Aktiivne puhkus, puhkemajandus, seiklusturism, sporditurism, elamusturism, terviseturism jne Avalik sektor tegeleb riigi valitsemise ja haldamisega, selle rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamisega Avaliku sektori organisatsioonid on ministeeriumid, omavalitsused, nende all-asutused ja muud avalik-õiguslikud institutsioonid

3. Rekreatsiooniteooria kujunemine Turism ja vaba aja teooria sai alguse juba esimeste olümpiamängude ajal Rekreatsioon eraldi käsitlusena ilmneb seoses tööstusrevolutsiooniga ja inimeste kolimisega tööstuspiirkondadesse, tasulise puhkuse ja vaba aja seadustamistega Rekreatsioon algupäraselt (19.saj.) tähendab individuaalset tervise ja tööjõu taastamist (recreation, restoration to health) 1932 – rekreatsioon täidab hingelise tühimiku 1948 – rekreatsioon on kehaline nauding 1953 – rekreatsioon on kuvand õnnelikust inimesest

4. Rekreatsiooniteooria kujunemine (2) 1964 – rekreatsioon on isikliku heaolu allikas ja motivaator rahulolu saavutamiseks Järgneb arusaam rekreatsiooni ja ühiskonna seostest – terve ja rahulolev inimene on kasulik ühiskonnale. Rekreatsiooni ressursse peab juhtima, rekreatsiooni motiveerima Torkildsen (1999): Rekreatsioon on tegevus, mis toimub vabal ajal kas individuaalselt või kollektiivis, on (tasuta,) vaba ja meeldiv, tekitab vahetu emotsiooni ning omab kohest mõju Enam ei tegeleta rekreatsiooniga selleks, et taastada oma tööjõudu, vaid tööd tehakse selleks, et oleks võimalik tegeleda rekreatsiooniga. Rõhk on tervise hoidmisel

5. Rekreatsiooni trendid Muutuv töörežiim – 24/7 töö = 24/7 avatud rekreatsioonipaigad Vaba aeg tööl ei ole ainult kohvipaus Rekreatiivse tegevuse juures kasutatav varustus või tegevuse harrastamise koht on sageli sissetulekute demonstratsioon Kuuluvus harrastajate gruppi vs individuaalne rekreatsiooni tarbimine. Autoriteetide järgimine, koostegemine Iga päev sama (nt koeraga pargis jalutamine) vs kogu aeg midagi uut (uute toodete ostmine, tegevuste vahetamine, online meelelahutus)

6. Rekreatsiooni trendid (2) Rahvastik vananeb ja samas aktiivne elu kestab veel 20-30 a peale pensioni-iga Perekonna tüüp on muutunud, paljud on üksikud, üksikvanemad või lasteta paarid Teenuseid tarbivad puudega ja erivajadustega inimesed Tervisliku eluviisi trend – wellness kontseptsioon “Rekreatsiooniteraapia” - seikluskasvatus, eneseületus, ahhaa-moment Töö vabatahtlikuna Tasuta asjade projektipõhine ühiskond ootused kodulähedase hea kvaliteedi ja pidevalt avatud/hooldatud rekreatsioonipaikade suhtes

7. Rekreatsiooni trendid (3) Tervisesport ja spordiüritused ei ole enam sotsiaalne tegevus, vaid ka osa majandussektorist, olles töökohtade looja ja omades kõrget majanduslikku mõju, sh: spordiprogrammide teenuste, spordikaupade tootmise, meelelahutuse, hariduse, reklaami, toitlustuse, ehitamise ja turismi näol Sh ka negatiivsed mõjud nagu kinnisvaraspekulatsioon, hinnatõus, kohalike ettevõtete tõrjutus, müratase, reostus jms Viide rahvusvahelistele uuringutele asub Kultuuriministeeriumi kodulehelt leitavas uuringus: “Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs”

8. Rekreatsiooni tarbimine Rekreatsioonipaik peab olema piisavalt lähedal ja kergesti kättesaadav Tegevus, mida soovitakse harrastada, peab olema jõukohane ja arusaadav, samas esitama väljakutse Rekreatsioon ei ole üks kindel toode, vaid kombinatsioon toodetest ja kogemustest, mis vastab inimeste erinevatele vajadustele Tarbijad ei ole alati kindlad oma isiklikele eelistustele, eelistades koostegemise vormi ja seega ühiseid valikuid Rekreatiivne toode üldjuhul ammendab ennast aja jooksul ja soovitakse midagi uut

9. Universaalsed tervisespordi alad Hoolimata pidevatest uute elamuste otsingutest, on olemas läbi aegade kestvad tervisepordialad, millega tegeletakse kodulähedase rekreatisooni põhimõttel: Jooksmine Tervisekõnd, kepikõnd Jalgrattasõit Suusatamine Ujumine Rulluisutamine, rullsuusatamine

10. Milleks tegeleda oma tervisega? Vastupidavustreeningu mõjud organismile (R. Jalak) suureneb üldine töövõime ennetab südame- ja vereringehaigusi tugevdab immuunsüsteemi tagab korraliku taastumise tõstab psüühilist taluvust aitab langetada stressi aitab ära hoida hirmutunnet vähendab depressiooni aitab unehäirete vastu parandab peaaju verevarustust parandab kontsentratsioonivõimet parandab mäluomadusi aitab ära hoida veenihaigusi, sapikivide jm teket parandab sotsiaalset seisundit

11. Avaliku sektori roll Olla see, kes vaatab ja planeerib tulevikku Võimaldada inimestel oma tervise eest ise hoolitseda ja seda propageerida (Haigekassa vs Tervisekassa) Võimaldada ettevõtetel oma töötajate töövõime säilimise eest hoolitseda (hetkel erisoodustusmaks üle 50%) Tagada erinevate sektorite koostöö ja seeläbi sünergia, säästev majandamine ning areng. Eesti suuremate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalne majanduslik mõju on iga euro kohta keskmiselt 4 eurot Koondada ja vahendada informatsiooni

12. Avaliku sektori roll (2) Kaitsta tarbijaid teenustele ja toodetele kehtestatavate standardite, ohutus- ja kvaliteedinõuetega Tagada igaüheõiguse kehtivus Kehtestada kutsestandardid ja koolitada oskustööjõudu Kasutades rekreatsiooni võimalusi, ennetada “hukkaläinud noorte” osakaalu kasvu läbi noorsootöö ja haridusprogrammide, aga ka koostöös noorsoopolitseiga

13. Avaliku sektori roll (3) Võimaldada kasutajatele linnaruumis turvalised, hooldatud, universaalsed ja avatud rekreatsioonipaigad ning ürituste korraldajatele ja teenusepakkujatele vajalik infrastruktuur Kehtestada üheselt arusaadavad reeglid rekreatsioonipaikadele, vajadusel hajutada kasutuskoormust Rekreatsioonipaiga loomine ei ole ühekordne tegevus Kes vastutab? “Kasutamine omal vastutusel”?

14. Ürituste ja avaliku sektori koostöömõjud Positiivsed: Piirkonna rahvusvaheline tunnustamine Oskusteabe kasv Koostöö paranemine Ürituste hooaja pikenemine Ajutise tööhõive ja majandusnäitajate kasv Iseseisvate külastuste kasv Negatiivsed Elitaarne sündmus on tavaelanikule kättesaamatu Üritus kasvab üle võimekuse piiride Ürituse kasutamine ebapopulaarsete otsuste õigustamiseks Üritust seostatakse parteilise tegevusega, mistõttu peale valimisi olukord ebakindel

15. Avalikud rekreatsioonipaigad Terviserajad, tervisespordi harrastajate poolt kasutatavad kergliiklusteed Pargid ja rohealad (sh koolide, lasteaedade jne ümbruses) Matkarajad Tänavaspordi väljakud (rulapark, tänavakorvpall jne) Mänguväljakud Rannaväljakud Avalikud madalseiklusrajad Kelgumäed, suusarajad, uisuväljakud Kalastuspaigad Piknikupaigad

16. Reeglid rekreatsioonipaikadele Rajatise asukoha reegel - catchment area – 20-30 minutit kodust/töölt. Rajatis peab asuma hästi ligipääsetavas kohas nii ühiskondliku kui isikliku transpordivahendiga Rajatiste tiheduse reegel– USA Michigan (2006): 1 ujula iga 20 000 elaniku kohta või 3%-5% rahvastikule samaaegseks kasutamiseks, 1 avatud spordipark (võrkpall, korvpall jms) iga 10 000 elaniku kohta 1 jooksurada iga 20 000 elaniku kohta lastemänguväljakud vastavalt lapse vanusele 1-15 minuti kaugusel kodust (UK)

17. Reeglid rekreatsiooipaikadele (2) Rajatise mahutavuse reegel – soovitused m2 vaba liikumisruumi inimese kohta rannas, pargis, spordiväljakul, terviserajal vm ning muud tehnilised parameetrid Loodusrajal 3 inimest 50 m kohta Avalikul suusarajal kuni 5 inimest 50 m kohta Tegevuste kompleksi reegel - rajatis peaks pakkuma paljusid tegevusalasid erinevatele sihtgruppidele, et näiteks saatev lapsevanem saaks seni midagi teha kuni laps on oma trennis

18. Reeglid rekreatsioonipaikadele (3) Lisateenuste reegel rattahoid riietusruum vahendite laenutus venitussein, jõulinnak wc, prügikastid valgustus läbimõeldud haljastus (ohtlike võsatihendike puudumine) selged viidad ja arusaadavad kasutusreeglid Lisavõimalused – spordikaupade, sh energiatoodete müük, spordivahendite hooldus, toitlustus, saun jms, spetsiifiliste spordikaupade laenutus

19. Tähtvere Puhkepark • 2002.a loodud linnale kuuluv sihtasutus • Tingimuste loomine aktiivseks puhkamiseks ja sportimiseks ning võimaluste loomine ürituste korraldamiseks • Tartu laululava • Rulapark • Lastepark • Spordipark, sh 850 m rullirada, jooksurada ja Eesti esimene ja ainuke BMX jalgrattakrossi rada • Dendropargi 3-5 km terviserajad

20. Tähtvere Puhkepark (2) • Talveteenused: tasuta kunstlumest suusarajad + rajad looduslikul lumel ka mujal Tartus, uisuväljak laulukaare all • Platsi ja ruumide rent, spordivahendite laenutus, laste sünnipäevade korraldamine • Näiteid igapäevatööst • Rulluisuitaja kutsus jalgratturile politsei • Ajakirjanikust lapsevanem ähvardas skandaaliga kui tema laps ei saanud lume puudusel kelgutada mäel, mille peal silt Kelgumägi • Turvavarustus puudub, aga kukkudes on rada halb (kes vastutab?)

21. Reeglid rekreatsioonipaiga kasutajale Rajal liikumine päripäeva Aeglasemad paremas servas ühtlasel trajektooril Möödujad ja edasijõudnud vasemas servas Turvavarustuse kasutamine tagab sinu ja teiste sportijate turvalisuse Tutvu enne rajale minekut kodukorra ja rajaskeemiga Veendu raja turvalisuses, nt pärast vihma- või lumesadu kas on hake rullirajal või sula muutnud raja jäiseks

22. Lõpetuseks Eesti terviseradade näitel – kui uus rada on valminud, võetakse see koheselt kasutusele Ka Tartu linnas ootavad inimesed rohkem võimalusi turvaliseks ja kiireks ühenduseks eri linnaosade vahel nii sportimiseks kui liiklemiseks ning jõe kallas annab selleks eelise Igal piirkonnal on oma eripära, eelised ja neid saab kasutada avalike teenuste arendamiseks. Tartu on kultuuri- ja tervisespordi-lembene linn Algatatud projektid saavad sageli eitava vastuse, kuna taotleja on abikõlbmatu (avalik sektor) või asub abikõlbmatus piirkonnas (Tartu linn) või “saab sport juba niigi palju“ Ettepanek uueks EL toetusperioodiks: palume võimalust kujundada keskustest keskused, st rajada terviseradu ning muid avalikke rekreatsioonipaikasid

23. Tänan ja kohtumiseni homses õpitoas!