lk 1

1. lk 1 7. Hüdroisolatsioonmaterjalide omadused 7.1 Valik hüdroisolatsioonmaterjalidele kehtestatud standarditest: • EVS-EN 13967:2005/A1:2007 • “Flexible sheets for waterproofing – Plastic and rubber damp proof sheets including plastic and rubber basement tanking sheet – Definitions and characteristics” / • “Elastsed niiskusisolatsioonimaterjalid, kaasa arvatud kummist ja plastmassist keldrite hüdroisolatsioonimaterjalid. Definitsioonid ja omadused.” • EVS-EN 13969:2005/A1:2007 • “Flexible sheets for waterproofing - Bitumen damp proof sheets including bitumen basement tanking sheets - Definitions and characteristics”/ • “Elastsed niiskusisolatsioonimaterjalid. Bituumenist niiskuskindlad membraanid, kaasa arvatud kummist ja plastikust vundamendi hüdroisolatsioonimaterjalid. Definitsioonid ja omadused.“ • EVS-EN 12909:2006 • “Flexible sheets for waterproofing – plastic and rubber damp proof courses – Definitions and characteristics”/ • “Elastsed niiskusisolatsioonimaterjalid. Plastikust ja kummist hüdroisolatsioonikihid. Määratlused ja omadused.” • EVS-EN 14967:2006 • “Flexible sheets for waterproofing – Bitumen damp proof courses – Definitions and characteristics”/ • “Elastsed niiskusisolatsioonimaterjalid. Bituumenist hüdroisolatsioonkihid. Määratlused ja omadused.” • EVS-EN 13707:2004+A2:2009 • “Flexible sheets for waterproofing – Reinforced bitumen sheets for roof waterproofing – Definitions and characteristics CONSOLIDATED TEXT”/ • “Elastsed niiskusisolatsioonimaterjalid. Sarrustatud bituumenpapp katuseniiskusisolatsiooniks. Määratlused ja omadused KONSOLIDEERITUD TEKST” ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

2. lk 2 • EVS-EN 13859-1:2005/A1:2008 • “Flexible sheets for waterproofing – Definitions and characteristics of underlays – Part 1: Underlays for discountinuous roofing CONSOLIDATED TEXT” / • “Elastsed niiskusisolatsioonimaterjalid. Aluskihtide definitsioonid ja omadused. Osa 1: Mitmest osast koonsevate katuste alusmaterjalid KONSOLIDEERITUD TEKST” • EVS-EN 13859-2:2005+A1:2008 • “Flexible sheets for waterproofing – Definitions and characteristics of underlays – Part 2: Underlays for walls CONSOLIDATED TEXT”/ • “Elastsed niiskusisolatsioonimaterjalid. Aluskihtide definitsioonid ja omadused. Osa 2: Seinte alusmaterjalid KONSOLIDEERITUD TEKST” • EVS-EN 13984:2005/A1:2007 • “Flexible sheets for waterproofing – Plastic and rubber vapour control layers – Definitions and characteristics.”/ • “Elastsed niiskusisolatsioonimaterjalid. Plastikust ja kummist aurutõkkematerjalid. Definitsioonid ja omadused. ” • EVS-EN 13970:2005/A1:2007 • “Flexible sheets for waterproofing – Bitumen water vapour control layers – Definitions and characteristics .”/ • “Elastsed niiskusisolatsioonimaterjalid. Bituumenist aurutõkkematerjalid. Definitsioonid ja omadused. ” • EVS-EN 13956:2005 • “Flexible sheets for waterproofing – Plastic and rubber sheets for roof waterproofing – Definitions and characteristics.”/ • “Elastsed niiskusisolatsioonimaterjalid. Plastikust ja kummist materjalid katuse niiskusisolatsiooniks. Määratlused ja omadused. ” ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

3. lk 3 7.2 Hüdroisolatsioonmaterjalide toorained Esimesed tööstusliku tootmisega valmistatud hüdroisolatsioonimaterjalid olid kivisöe baasil Näited: • kuumutatud tõrv • tõrvapapp • tõrv-emulsioonid Kivisöetõrv liigitatakse kantserogeenide hulka, bituumenid aga mitte. www.index-spa.com Kaasaja hüdroisolatsioonimaterjalide valmistamisel on juhtpositsioon bituumenil. Bituumenit toodetakse toornafta rafineerimisel (temperatuuridel ~3000C). • bituumen ja modifitseeritud bituumen: rull ja -tükkmaterjalid Näited: • külm ja kuum bituumen-mastiksid www.index-spa.com toornafta termoplastsetele rull Rafineeritud _______________ on toormaterjaliks ka _____________________ ja tükkmaterjalidele kui ka vedelplastidele. Isolatsioonivõõbad___________________ (tsement) baasil – toormaterjaliks on valdavalt lubjakivi, savi, looduslik kipsikivi ja kvartsliiv. Polümeerid valdavalt rafineeritud toornafta baasil. mineraalse sideaine ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

4. lk 4 7.3 Hüdroisolatsioonmaterjalide omadused ja tootmine: 7.3.1 Termoplastilisest kunstmaterjalist rullmaterjalid HDPE (high density polyethylene) vundamendikatted – kõrge tihedusega polüetüleen, teisisõnu ka mügarstruktuuriga vundamendikatted HDPE (high density polyethylene) vundamendikatete tootmine www.interplast.de Toormaterjal 1) _________________ liigub raskusjõu mõjul konteinerist ekstruuderisse. Vajadusel lisandid – UV inhibiitorid ja värvained, mis segatakse enne konteinerisse jõudmist _____________________________ polüetüleen graanulitega ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

5. lk 5 söötetoru ekstruuderisse 2) Graanulite segu liigub läbi konteineri _____________________________ 3) Kruvi __________ polüetüleeni graanuleid silindris edasi, samal ajal _________________________________ tõstetakse termoplastse materjali sulamistemperatuurini _____________. Toimub põhjalik massi läbisegamine. surub soojendades - temperatuur ~2000C Konteiner Söötetoru Kruvi Väljalaskedüüs Vorm http://en.wikipedia.org/wiki/plastic_extrusion väljalaskedüüs 4) Silindri otsas on _________________, mille abil reguleeritakse toote tihedust, sulaplastmassi segust eemaldatakse võõrkehad. 5) Düüsist väljudes suunatakse sula plastmass vormi, mis muudab polümeeri ___________________________ ühtlaseks õhukeseks leheks kalandeerimisrullidele 6) Polümeerileht juhitakse _______________________, millega antakse materjalile täpne ____________________ paksus ja sile pind. 7) HDPE leht suunatakse kuumade ____________________, millega tekitatakse materjali pinnale ____________________. vormirullide vahele mügarstruktuur 8) Materjali jahutamine, rullimine ja ladustamine ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

6. lk 6 • 7.3.2 Tugikangal polümeeriseeritud bituumeniga immutatud rullmaterjalid • SBS (stüreen-butadieen-stüreen) rullmaterjalid • Kivi/liivapuru graanulid • Modifitseeritud SBS • Tugikangas • Modifitseeritud SBS • PE kile www.tradekorea.com ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

7. lk 7 • APP (ataktiline polüpropüleen) rullmaterjalid • Kivipuru graanulid/ pehme pind www.tradekorea.com • Modifitseeritud APP • Tugikangas • Modifitseeritud APP • Alumine pind sageli PEkile ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

8. lk 8 • Polümeerid : • kõrgmolekulaarsed ühendid, mis koosnevad makromolekulidest. Need makromolekulid on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest – monomeeridest, mis on ühendatud kovalentsete sidemetega. Polümeeridest saadakse polümeer-materjale, sh plaste (plastikuid), kiude, elastomeere (kummisid), liime (adhesiive), pinnakattematerjale, komposiitmaterjale www.index-spa.com • Polümeriseeritud bituumeni saamine: • Polümeeri (APP/SBS) kogus on võrreldes bituumeniga oluliselt väiksem. • Enamasti kasutatakse destilleeritud bituumenit, mis sobib hästi kokku polümeeridega. www.index-spa.com • Polümeeri (APP/SBS) ja bituumeni reaktsioon toimub temperatuuril, mis on kõrgem kui polümeeri sulamistemperatuur. • Reaktsiooni käigus toimub faasi inversioon: mille tulemusena on polümeeri võrreldes bituumeniga oluliselt rohkem. • Nn SVAMMI efekt www.index-spa.com • Faasi-inversiooni õnnestumist või mitteõnnestumist on võimalik kontrollida segu asetamisega ultra-violett-valguse alla: • Õnnestunud FI – segu taust on kollane, üksikute mustade jälgedega; • Mitteõnnestunud FI – segu taust on must, üksikute kollaste jägedega www.index-spa.com ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

9. lk 9 www.index-spa.com www.index-spa.com SBS on elastomeerne – katte deformatsioonid on taastuvad APP on plastomeerne – katte deformatsioonid ei ole taastuvad 100% algsele kujule www.index-spa.com www.index-spa.com SBS polümeeriga polümeriseeritud bituumeni kasutustemperatuur APP polümeeriga polümeriseeritud bituumeni kasutustemperatuur ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

10. lk 10 • Modifitseeritud SBS/APP tootmine SBS/APP modifitseeritud-bituumen rullmaterjalid Täiteained SBS/APP Bituumen homogeniseerimis-mikser segamis tanker kile graanulid lõika-mine kile immutus-vann lõplik jahutus tugikangas jahutus-vann ladustamine www.fslw.cn Tugikangas immutusvanni 1) _____________ liigub rullikutel läbi _______________. Tugikangaks võib olla nt klaaskiud või polüesterkangas. SBS/APPmodifitseeritud bituumeni segu, 2) Immutusvannis on kuum ______________________________________, rullikutel olev tugikangas kaetakse mõlemalt poolt modifitseeritud bituumeniga 3) Modifitseeritud bituumen saadakse destilleeritud bituumeni ja polümeeri (SBS/APP) __________________________ tulemusel. faasi-inversiooni 4) Immutusvannist tuleva polümeriseeritud bituumeniga immutatud tugikangas ______________________________________ (kindlasti SBS) kaetakse kivi või liivapuistegraanulitega jahutus-vanni 5) Seejärel suunavad rullikud materjali läbi __________________________ polüetüleenkile 6) Rullmaterjali alumisele küljele kinnitatakse _________________________ 7) Rullmaterjal suunatakse lõplikku jahutusse, lõigatakse ja ladustatakse. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

11. lk 11 • 7.3.3 Ühekihilised rullmaterjalid - PVC Pealmine kiht: elastne PVC Sisemine kiht: kootud polüesterkangas Alumine kiht: PVC www.protan.com Pealmine kiht: sisaldab stabilisaatoreid, mis tagavad PVC katte püsivuse madalatel ja kõrgetel temperatuuridel (sh UV kiirgus) Sisemine kiht: Spetsiaalne kiudude konfiguratsioon, moodustab 90-95% materjali tugevusest ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

12. lk 12 • PVC Rullmaterjalide tootmine www.flag.co.uk 1) Plastisool (vaigud, plastifitseerijad, stabilisaatorid, pigmendid) kuumutatakse, mille käigus pastifitseeritud PVC sulab 2) Plastifitseeritud PVC sulatatakse samalaadset protsessi korrates 4 korda 3) Teise ja kolmanda sulatamise vahele lamineeritakse tugikangas (klaaskiud- või polüesterkangas) 4) Lamineeritud PVC kihi paksus automatiseeritud kontroll 5) (Vajadusel võib PVC’d katta termiliselt töödeldava geotekstiiliga – mõned materjalid ei sobi kokku PVC’ga) 6) Jahutusprotsess 7) Rullmaterjali lõikamine ja ladustamine ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

13. lk 13 8. Hüdroisolatsioonmaterjalide kasutusvaldkonnad Katkev ja katkematu hüdroisolatsioon on hüdroisolatsioon, milles on tihendamata ülekattevuuke või selliseid tihendatud vuuke, mis ei jää veetihedaksveesurvemõjuall (nt vundamendiplaadid) Katkev hüdroisolatsioon: on hüdroisolatsioon, mis veesurve mõjul jääb veetihedaks (nt korrektse ülekattega SBS rullmaterjal) Katkematu hüdroisolatsioon: Tabel 8.1 – Katkev või katkematu hüdroisolatsioon vundamentides ja seintes sõltuvalt pinnasest ning põhjaveetasemest RT 83-10955-et ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

14. lk 14 8.1.1 Katkev hüdroisolatsioon: nt mügarstruktuuri või soontega vundamendikatted www.doerken.de Kasutusvaldkonnad: • vundamentide ja seinte hüdroisolatsioon kohtades, kus: • põhjavee tase jääb püsivalt rajamisügavusest madalamale; • ehitusalusel on kontrollitav veeärastus; • pinnases puuduvad kahjulikud gaasid • vundamentide ja seinte katkematu hüdroisolatsiooni kaitse , kus rakendatav koormus ei ületa survetugevus • kombinatsioon katkematu hüdroisolatsiooniga – vee juhtimine drenaaži ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

15. lk 15 Katkeva hüdroisolatsiooni kasutamisel pöörata tähelepanu: www.doerken.de • Mügarstruktuur peab olema vastu põhikonstruktsiooni – õhkvahe põhikonstruktsiooni ja vundamendikatte vahel võimaldab veeauru ärajuhtimist www.doerken.de • Mügarstruktuuri kinnitamine – kinnitusvahendid (tüüblid või naelad sh seibid) kinnitatakse mügarate nõgusustes. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

16. lk 16 Katkeva hüdroisolatsiooni kasutamisel pöörata tähelepanu: RT 83-10955-et • Taldmiku ja alusmüüri kaitsmine katkematu hüdroisolatsiooniga – nt hetkelised sademed ja lume sulamine www.doerken.de RT 83-10955-et • Vundamendiplaatide ülaserv ja katteliist – kaitsta mügarstruktuuri poolt tekitatatud õhkvahesse pinnase sattumist ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

17. lk 17 8.1.2 Katkematu hüdroisolatsioon: nt korrektse ülekattega rullmaterjali paigaldamine • Nõuded bituumeni baasiliste rullmaterjalide paanide ülekatetele: Ülekate põiki-suunas > 150 mm RT83-10955-et Ülekate piki-suunas > 100 mm • Nõuded PVC rullmaterjali paanide ülekatetele: KEEVISLIIDE PVC katusekate KINNITI 40 mm www.maleko.ee KEEVIS (kuuma õhuga) 120 mm ülekate 1 m laiusele kattele 130 mm ülekate 2 m laiusele kattele ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

18. lk 18 8.1.3 Katkematu hüdroisolatsioon: bituumenmastiks ja isolatsioonivõõp Kaetava materjali aluspinna struktuur: Vajadusel nakkevõõp bituumenmastiksi alla (kruntimine bituumenlahusega) Võõpamine bituumenmastiksiga VÕI Võõpamine isolatsioonivõõbaga RT83-10955-et Katkematu hüdroisolatsiooni kasutamisel pöörata tähelepanu: • ALUSPIND: puhas, sirge ja tasane • PINNA KAETAVUS BITUUMENMASTIKSITEL: praod 2...8 mm • TARINDI TEMPERATUUR: alla +10oC juures peab isoleeritav tarind olema 3oC välisõhust soojem • ISOLATSIOONIVÕÕBA MINIMAALNE PAKSUS: 2,5 mm (pinnase niiskuse ja survelise vee takistamisel) • ISOLATSIOONIVÕÕPASID võib paidaldada ka niiskele aluspinnale, BITUUMENMASTIKSEID paigaldadakse ainult kuivale aluspinnale • ISOLATSIOONIVÕÕPADE JA BITUUMENMASTIKSITE hüdroisolatsioonikihi kaitsmise vajadus ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

19. lk 19 8.2 Positiivne ja negatiivne hüdroisolatsioonisüsteem vee ja veesurvega otseses kontaktis olev hüdroisolatsioon Positiivne hüdroisolatsioon – Negatiivne hüdroisolatsioon – ei ole vee ja veesurvega otses kontaktis olev hüdroisolatsioon, vaid konstruktsiooni sisepinnale kantav hüdroisolatsioon, mis kaitseb konstruktsiooni vee sissetungimise eest. KUIV KESKKOND VESI VESI VESI Kaasaegsed süsteemid – materjal kantakse konstruktsiooni sisepinnale nagu negatiivses süsteemis, kuid töötab kui positiivne süsteem – kapillaarpoorides kristallide tekkimine Näiteid: • pealekantavad katted • betoonisegusse lisatavad polümeersed lisandid ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

20. lk 20 Tabel 8.2 – Positiivsed ja negatiivsed hüdroisolatsioonisüsteemid Construction Waterproofin Handbook, Michael T. Kubal Tsemendibaasiliste võõpade kasutusala: • Maa-alused võlvid ja kambrid • Reservuaarid • Lifti/elevaatori (sise)sahtid • Basseinid • Nulltsükli konstruktsioonid Bituumeni ja modif.bituumeni baasil (vedelmaterjalid): • Nulltsükli konstruktsioonid • Katusekonstruktsioonid (täiendavad rullmaterjale) Bituumeni ja modif.bituumeni baasil (rullmaterjalid): • Nulltsükli konstruktsioonid • Katusekonstruktsioonid Savimatid: • Nulltsükli konstruktsioonid ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

21. lk 21 Tabel 8.3 - Positiivsete ja negatiivsete hüdroisolatsioonisüsteemide võrdlus Construction Waterproofin Handbook, Michael T. Kubal ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

22. lk 22 Tabel 8.4 – Rullmaterjalide eelised ja puudused Construction Waterproofin Handbook, Michael T. Kubal Tabel 8.5 – Bituumenibaasiliste vedelmaterjalide eelised ja puudused Construction Waterproofin Handbook, Michael T. Kubal Tabel 8.6 – Tsemendibaasiliste võõpadematerjalide eelised ja puudused Construction Waterproofin Handbook, Michael T. Kubal ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

23. lk 23 Tabel 8.7 – Savimattide eelised ja puudused Construction Waterproofin Handbook, Michael T. Kubal Tabel 8.8 – Null-tsüklis kasutatavate hüdroisolatsioonide võrdlus Construction Waterproofin Handbook, Michael T. Kubal ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester

24. lk 24 Tabel 8.9 – Null-tsüklis ja katusekatetel kasutatavate hüdroisolatsioonide võrdlus Construction Waterproofin Handbook, Michael T. Kubal ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Loeng2 Ehitusmaterjalid II – EPM0010 – 2013/2014Kevadsemester