Kodanikuühiskonna sihtkapital

1. Agu Laius EMSLi projektijuht Kodanikuühiskonna sihtkapital

2. Kodanikuühiskonna sihtkapital SISSEJUHATUS Lühiülevaade kontseptsiooniga hõlmatavast valdkonnast Kodanikuühenduste riigipoolne rahastamine aastaid olnud arutelu all. Miks?: - riigi rahastamisskeemide läbipaistmatus - vähene kontroll eraldatud raha sihipärase kasutamise üle - rahastamisotsuste politiseeritus. KÜSK idee 2001.a. Vabaühenduste manifest 2007.a. www.ngo.ee

3. Kodanikuühiskonna sihtkapital Lühiülevaade kontseptsiooniga hõlmatavast valdkonnast Valitsusliidu programm, Kodanikuühiskond ja riiklus: - oluline kodanikuühiskonna tugevnemine - kodanikeühendused partneriks Eesti edendamisel, riigi tasemel tegutsevate kodanikeühendustega dialoog - kaasates kodanikke ja kodanikeühendusi riigivalitsemisse Selleks näeb valitsusliit ette: 1) realiseerib Riigikogus vastuvõetud "Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni“ seisukohad; […] 5) moodustab hiljemalt 1. jaanuariks 2008.a ning rahastab riigieelarvest igal-aastal 20 miljoni krooniga Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, eesmärgiks on kodanikuühiskonna toetamine. www.ngo.ee

4. Kodanikuühiskonna sihtkapital Riigieelarve vahenditest kodanikuühenduste rahastamise vajadus Kodanikuühenduste huvi - tagada stabiilne rahastamine ühenduse eesmärkide saavutamiseks, vajalike tegevuste algatamiseks ja teostamiseks ning ühenduse tööshoidmise kulude katteks. Valitsuse huvi - kolmandale sektorile omased eelised teatavate ülesannete täitmisel ja kodanikualgatuse kaasamisega saadavast lisaväärtusest. Euroopa Valge Raamat Juhtimisest- Kaasamise hea tava. Kodanikeühenduste rahastamine riigieelarvest ajavahemikul (2001 ja 2004). www.ngo.ee

5. Kodanikuühiskonna sihtkapital Kontseptsiooni koostamise protsess Töörühm Töö materjalide ja allikatega, analüüsid, arutelud EMSL-i koduleht Kaasamisveeb Listid Vahetu kaasamine Kirjad www.ngo.ee

6. Kodanikuühiskonna sihtkapital Teadlaste seisukohad Ühenduste rahastamine teistes riikides Eesti ühenduste rahastamise ajalooline ülevaade www.ngo.ee

7. Kodanikuühiskonna sihtkapital Olemasolev Eesti ühenduste rahastamisressurss EL toetused – valdkonnapõhised: rakenduskavade, maaelu arengukava meetmed 2008 – Norra FM ja Šveitsi programm. Riigieelarvest valdkonnapõhiline tegevuse rahastamine (ministeeriumid otsetoetused riigieelarves) Regionaalarengu programmid, http://www.siseministeerium.ee/9670 Hasartmängumaksu nõukogu, http://hmn.riik.ee/?id=1086 Kultuurkapital, http://veeb.kulka.ee Keskkonnainvesteeringute Keskus, http://www.kik.ee/?op=body&id=3 Integratsiooni Sihtasutus, http://www.meis.ee/est/konkursid/index.php?show=konkursid Eesti Rahvuskultuuri Fond, http://www.erkf.ee/index.php?nid=8 MAK-id KOV rahastamisressurss Eraõiguslike isikute asutatud SA-d, programmid => Valdkondlik rahastamine toimib. www.ngo.ee

8. Kodanikuühiskonna sihtkapital Olemasoleva olukorra täiendamise vajadus Valdkondlik rahastamine on olemas. Küll aga vajab täiustamist. EMSL-i projekti „Kodanikeühenduste riigieelarvelistest vahenditest rahastamise põhimõtted => kodanikuühiskonna arendamiseks ja üldiste küsimuste lahendamiseks tuleb luua kodanikuühiskonna sihtkapital. EKAK, KATA jaoks ühendustel ressurss puudub. Puudub ressurss olla võrdväärne kaasamispartner. Uus ressurss ei tohi dubleerida, asendada olemasolevaid, vaid peab olema selgelt eesmärgistatud ja fookustatud. www.ngo.ee

9. Kodanikuühiskonna sihtkapital ALTERNATIIVID OLUKORRA MUUTMISEKS Sihtkapitali eesmärkide alternatiivid(tabel) Sihtkapitali juriidilise staatuse alternatiivid (tabel) Rahastamise liikide alternatiivid - Projektitoetused - Tegevustoetused - Lepinguline tööde ja teenuste tellimine www.ngo.ee

10. Kodanikuühiskonna sihtkapital ETTEPANEK EELISTATAVA VARIANDI OSAS Eelnevast lähtuvad Kodanikuühiskonna sihtkapitali kontseptsiooni alused - Avalikes huvides tegutsevad ühendused - Puudub vajadus ja kompetents toetada valdkondlikke tegevusi - Subsidiaarsusprintsiip - Killustamise vältimine - Mõju ulatus: paljud ühendused, kogu sektor, tegevuskeskkond, uuringud, kompetentsi ja professionaalsuse suurendamine - Pikem rahastamise periood www.ngo.ee

11. Kodanikuühiskonna sihtkapital Sihtkapitali loomise põhimõtted Esitatud valikud ja alternatiivid ei välista üksteist täielikult: KÜSK eesmärgist lähtudes on sihtkapitali raames võimalik ka alleesmärke teatud ulatuses kombineerida. Sihtkapitali juriidilise staatuse määramisel on võimalik toimiva rahastamissüsteemi ülesehitamine mitme esitatud mudeli alusel. Tegevustoetused, projektitoetused ja lepingulised tööd - on mõistlik kõiki rakendada KÜSK-i töös. www.ngo.ee

12. Kodanikuühiskonna sihtkapital Sihtkapitali loomise põhimõtted Lähtudes EKAK-ist on otstarbekas sihtkapitali toetus suunata ennekõike üleriigilise tegevusulatusega eestkosteorganisatsioonide ja –võrgustike ja samaväärset avalikku hüve osutavate mittetulundusühingute ning kodanikuühiskonna allteemasid uurivate ja arendavate organisatsioonide ja asutuste stabiilse tegevuse, programmide ja projektide toetamiseks. Samuti piirkondades sarnast tegevust edendavate organisatsioonide, võrgustike ja asutuste tegevuse, programmide ja projektide toetamiseks. www.ngo.ee

13. Kodanikuühiskonna sihtkapital Eesmärk Lähtudes EKAK-i eesmärkidest ja prioriteetidest on Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eesmärgiks: Esialgne: Ühenduste suutlikkuse suurendamine EKAK-i protsessis osalemiseks ja selle edendamiseks ning kodanikuühiskonna toimimist soodustava keskkonna kujundamise toetamine. www.ngo.ee

14. Kodanikuühiskonna sihtkapital Fookused Lähtudes sihtkapitali eesmärgist ja sihtkapitali rahastamise eesmärkidest on KÜSK fookusteks: mittetulundussektori institutsionaalne arendamise ja eestkosteorganisatsioonide ja –võrgustike tegevuse toetamine edendamaks ühenduste suutlikkust olla partneriks avalikule võimule avalike poliitikate kujundamisel ning EKAK-i rakendamisel; innovaatiliste kodanikuühiskonna alaste programmide ja projektide algatamine (uuringud, arendusprojektid ja uute teadmiste rakendamine, rahvusvahelise kodanikuühiskonna alase arengu kogemuste omandamine ja levitamine, ühenduste vajalike koostööstruktuuride algatamine ja käivitamine). EKAK-i eesmärkide ja prioriteetide elluviimist toetavate piirkondlike ja kohaliku tasandi projektikonkursside korraldamine vastavalt KÜSK nõukogu määratud aastaprioriteedile. www.ngo.ee

15. Kodanikuühiskonna sihtkapital Keda toetada? Riigi, regionaalsel ja kohalikul tasandil ja nn võtmeorganisatsioone Neid, kes mõjutavad osalusdemokraatiat süvendavaid tegevusi Eestis: - kaasamine; - ühenduste institutsionaliseerumine, nende koostöö ja kommunikatsiooni edendamine; - mittetulundussektori identiteedi tugevdamine; - ühenduste kaudu avaliku teadlikkuse ja kodanikuhariduse süvendamine, - ühenduste poolt avalike teenuste kvaliteetse osutamise ettevalmistamine, - vabatahtliku töö edendamine; - ühenduste rahastamise edasine korrastamine. Sel moel saavutame suurima tõhususe ja kõigi nende tegevuste läbi kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalse kapitali suurenemise. www.ngo.ee

16. Kodanikuühiskonna sihtkapital Juriidiline staatus: Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) asutatakse seaduse alusel avalik-õigusliku juriidilise isikuna, mis tagab suurima sõltumatuse, demokraatliku otsustusmehhanismi ning ühenduste parima osalemise sihtkapitali rahastamispoliitika kujundamisel, otsustusprotsesside ja aruandluse läbipaistvuse. www.ngo.ee

17. Kodanikuühiskonna sihtkapitalSihtkapitali rahastamistegevuse põhimõtted KÜSK on oma eesmärgist ja fookustest lähtuvalt nii toetusi andev (grant-making) kui ka programme ja projekte algatav (operational) fond. KÜSK peab kujunema ühenduste rahastamisalaseks kompetentsikeskuseks. www.ngo.ee

18. Kodanikuühiskonna sihtkapitalSihtkapitali rahastamistegevuse põhimõtted Toetused Lähtudes kavandatavast sihtkapitali eesmärgist on võimalik sihtkapitali kaudu rakendada kõiki kolme toetuse liiki: projektitoetused, tegevustoetused ning lepinguline tööde ja teenuste tellimine. Toetuste eraldamine toimub konkursi korras ja selge valikuprotsessi abil. www.ngo.ee

19. Kodanikuühiskonna sihtkapitalSihtkapitali rahastamistegevuse põhimõtted Programmide ja projektide algatamine ja teostamine (operational foundation) Kodanikuühiskonna sihtkapital mitte ainult ei toeta organisatsioone ja projekte, vaid teatud juhtudel ka algatab ja viib ellu programme ja projekte, on vajalike protsesside katalüsaator, käivitab uuringuid ja toetab uuringukeskusi. www.ngo.ee

20. Kodanikuühiskonna sihtkapitalSihtkapitali rahastamistegevuse põhimõtted Lepingulised tööd ja teenused Lepingulist tööde ja teenuste tellimist korraldab sihtasutus valdkondades, kus sihtkapitali nõukogu on tuvastanud kindla vastavat suurimat kompetentsi omava professionaalse ühenduse, asutuse või isikud sihtkapitali antud eesmärgile ja fookustele vastavaks tegevuseks, uuringu korraldamiseks või strateegiliseks tööks või teenuseks ning sõlmib vastava pikaajalise (3 - 5 aastat) lepingu. www.ngo.ee

21. Kodanikuühiskonna sihtkapital Sihtkapitali juhtimise ja töö korraldamise põhimõtted Nõukogu Haldamine, struktuur ja töötajaskond – minimaalne, mitte koonerdav Töö põhimõtted - Euroopa Fondide Keskuse põhimõtted ja hea praktika - Strateegia, tegevuskava, eelarve, programmi- ja projektikonkursid - Läbipaistvus, avatus, avalikustamine - Selged protseduurireeglid - sh visiooniplokk www.ngo.ee

22. Kodanikuühiskonna sihtkapital Nõuded rahastatavatele ühendustele ja taotlejatele Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte, mis tuleks määratleda säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetest lähtuvalt ja nende põhimõtete täitmine tuleks kindlaks teha tulemusnäitajate abil, mis on kehtestatud iga meetme kohta ja mida saab mõõta tulemuste hindamist võimaldaval viisil. Tulumaksuseaduse §11 kohaselt avalikes huvides Selged ja konkreetsed nõudmised MTÜ-de senise tegevuse osas, mis peab näitama nende suutlikkust kavandatu ellu viia, professionaalsust, avatust ja läbipaistvust nii tegevuse kui ka rahade kasutamise osas. Töötab vastavalt kodanikuühenduste eetikakoodeksile. www.ngo.ee

23. Kodanikuühiskonna sihtkapital KAASAMISPROTSESSI KÄIGUS ESITATUD MUUD ETTEPANEKUD Selle saab lõplikult kirjutada, kui kogu kaasamisprotsess on toimunud ja oleme arutanud võimalike lahenduste üle. Laenude saamise võimalus MTÜ-dele; Võimalik lahendus MES reorganiseerimise kaudu. Omavahendite saamise võimalus MTÜ-dele EL projektideks; MES uues kuues? Stardikapital – lahendatav laenude võimaluse loomise kaudu. Toetus rahvusvaheliseks koostööks (sõidud, liikmemaks jmt) – erandjuhtudel. Ühenduste tegevus- ja arengutoetused (ruumid, PR töö, raamatupidamine, koolitused jmt) – läbi katuste. Mittetulundusühingute Maja loomine – saab lahendada KOV tasandil Kohalike mittetulundusühingute ja seltside tegevuse toetamine – saab lahendada KOP täiendamise ja edasiarendamise kaudu. Sobivam koht on KOP. Alakapitalide loomise võimalus. (See on visiooniplokis kirjas) KÜSK kaudu toetada külaseltse (Pärnumaa) – külaseltside tegevuseks on KOP ja MAK meede 3.2. Külade uuendamine ja arendamine. Samuti regionaalarengu meetme alt (vt milline rakenduskava!) www.ngo.ee

24. Kodanikuühiskonna sihtkapital LISAD Kontseptsiooni heaks kiitmise tasandi määratlemine Kaasamise tulemusel saadud ettepanekud ühendustelt ja isikutelt Koostamisel kasutatud materjalid ja teemakohased allikad www.ngo.ee

25. Tänan kuulamast! www.ngo.ee www.osale.ee NB! org.kodanikeyhiskond@lists.ut.ee www.ngo.ee