Õitsvad taimed ruumis

1. Õitsvad taimed ruumis Esitluse koostas: Tiia Niiduviir Materjal on osa sisehaljastuse kursuse teemadest Räpina 2006

2. Õitsemise saladus: • Inglise ja saksa teadlased avastasid, kuidas on taimedel tagatud õigeaegne õitsemine õigel taimeosal, nimelt indutseerib väike, lehtedes moodustuv molekul taime kasvukuhikus õite algmed. • Avastus selgitab, kuidas välissignaalid käivitavad õiealgmete arengu, paljusid taimede õitsemine on ära määratud päeva pikkusega *. Taimelehtede tundlikkust päevapikkusele teati juba 1930. aastatel, ning kuna õied tekivad tavaliselt võrsetippudesse, siis järeldati, et lehtedes algav signaal peab liikuma võrsetippu algmete moodustumiseks. /.../ • Allikas: John Innes Centre koduleht http://www.jic.ac.uk/corporate/media-and-public/current-releases/050811.htm

3. Selleks, et õitseda, vajab taim: • piisavalt valgust • õiepungade moodustumise ajal korralikku kastmist ja piserdamist • õiget väetamist (P,K) • õiepungades taime pole soovitav pöörata (pungad pudenevad!) • õiget temperatuuri (näit. looduses oleneb lillede õitseaeg eelkõige ilmadest, õhutemperatuurist!)

4. Veel temperatuurist... • pungade puhkemise ajal võiks ruum olla mõne kraadi võrra madalam tavalisest toatemperatuurist – seega 16-18˚C, õitsemise ajal soojem 18-22˚C; • pakasese ilmaga ostetud õitsev taim vajab korralikku pakkimist ning peale toasooja toomist mõne aja paberis seismist, et taim temperatuurimuutustega paremini kohaneks • õitsemisjärgselt peaks laskma taimel 1-1,5 kuud puhata 2-3˚C kraadi võrra jahedamas ruumis – sel ajal vähem kasta, mitte väetada!

5. Õitsemise kestuse järgi jagunevad toataimed: • pikaajalised õitsejad: • - 1-3 nädalat (ratsuritäht, kliivia jt.) • - 1-3 kuud (flamingolill, säntpoolia, alpikann jt.) • lühiajalised õitsejad: • - alla 1 nädala (lehtkaktus, siilikkaktus jt.) • - üks öö (öökuninganna e. suureõieline kuukaktus);üks päev (rooshibiski ja kannatuslille üks õis)

6. Õitsemise sagedus • monokarpsed – 1 kord elus õitsevad (agaav, ekmea) • polükarpsed – korduvalt õitsevad ja viljuvad (sidrunipuu, koralltomat) • Toatingimustes harva (vanemas eas) õitsevad taimed on draakonipuud, tääkliiliad jmt.

7. Lõhnavad ja lõhnatud õied • Lõhnadel on tähtis osa selles, kuidas me tunnetame nähtusi ja situatsioone, need äratavad mälestusi ning neid leidub kõikjal , olenemata sellest, kas me oleme sellest teadlikud või mitte. • Lõhnavate õitega toalilled on looduses enamasti putuktolmlejad.

8. Õite aroom võib olla inimese jaoks... • meeldiv (näit. sidrunipuu, gardeenia, jasmiin, jt.) • ebameeldiv (näit. stapeelia, titaanjuur jt.)

9. Lõhnatud õied • Mõnede toataimede õied on suured, erakordselt värvikad (näit. paradiisilinnulill, kannatuslill jt.)– nemad on looduses lindtolmlejad

10. Valik silmatorkavamaid õitsejaid toataimede hulgast: • Korallpõõsas – õisikud ilmuvad allarippuvate roosade õisikuvarte otsa. Õisikuvarrel on ülestikku mitu paberja tekstuuriga kõrglehte, nende vahel puhkevad suured ereroosade õisikute kobarad

12. Valik silmatorkavaid õitsejaid... • Roniliilia – kroonlehed sarlakpunased, südamik ja kroonlehtede servad kuldkollased. Kõik kuus kroonlehte keerduvad tagasi, puudutades vart. Õie südamikust, kroonlehtede vahelt kaarduvad välja pikad pilku köitvad tolmukad

14. Valik silmatorkavaid õitsejaid... • Kannatuslill – õied ühekaupa, rohekasvalgete kroonlehtede ning sinaka, valge või purpurse neljarealise lisakrooniga

16. Valik silmatorkavaid õitsejaid... • Ratsuritäht – õisikuvars pikk, selle tipus suured kreemikad, valged, punased või kahevärvilised kellukjad õied

18. Valik silmatorkavaid õitejaid... • Kängurukäpp – püstine õisik, õied viltjad, torujad, värvuselt punased, kollased või oranzid, sarnanevad känguru käpaga

20. Kasutatud kirjandus: • Bland Jane, Davidson William – Toataimed, valik ja hooldamine, Varrak 2004 • Lancaster, Biggs - Iga toataim õigel kohal, Tallinn 2000 • Nissen Donte - Toataimede piibel, Sinisukk 2005 • Roost Virve – Toalilled, Varrak 1980 • Pildid internetist