90 likes | 312 Views
Venemaa defineeritavad jututeemad Eesti avalikus ruumis ning nende levitamiskanalid. Agu Uudelepp, PhD 7. mai 2009. Propaganda definitsioon.
E N D
Venemaa defineeritavad jututeemad Eesti avalikus ruumis ning nende levitamiskanalid Agu Uudelepp, PhD 7. mai 2009
Propaganda definitsioon Propaganda on inimese hoiakute ja käitumise mõjutamine propagandistile vajalikul viisil, kasutades selleks sotsiaal-kultuurilisest taustast tulenevaid sümboleid, stereotüüpe ja emotsioonidele suunatud argumente.
Desinformatsioon Desinformatsioon on oponendi eksiteele juhatamiseks tema kommunikatsioonisüsteemi sokutatud hoolikalt koostatud valeteade. Tegemist on meelega moonutatud, mitte kogemata vääraks osutuva teabega. See koosneb uudislugudest, mis kujutavad olukorda propagandistile sobival viisil ning mille suunavad meediasse välisriigi agendid või nende mõjutatavad isikud. Lood ilmuvad kui tegelikke sündmusi kajastavad usaldusväärsetest allikatest pärinevad materjalid.
Desinformatsiooni ettesöötmine Peegeldava allika kasutamine “Usaldamatuse müür” Alg- allikas Algne sõnum Siht- grupp Peegel Peegeldatud sõnum
Desinformatsiooni ettesöötmine Legitimeeriva allika kasutamine “Usaldamatuse müür” Alg- allikas Algne sõnum Legitimeeritud sõnumi puhul müür ei toimi “Toetatud” sõnum Siht- grupp “Uus” allikas
Venemaa sõnumikandjad ja -legitimeerijad • Vene Föderatsiooni suursaadik • Venemaa poliitikud ja kõrged ametiisikud • Vene telekanalid • Vene uudisteportaalid • Otse või kaudselt Venemaa finantseeritavad mittetulundusühingud ja liikumised • Rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad • Välismaa organisatsioonid • Välismaalased
Venemaa propagandistlike sõnumite tunnused • Mängivad eestlaste hirmudel • Piisavalt ärritavad, et motiveerida edastama • Kasutavad ära meediaväljaannete konkurentsi ja kiirustamist • Takistavad siinsetesse venelastesse rahumeelset suhtumist • Üritavad liitlastest võõrandada
Test Vene propaganda äratundmiseks Endale tuleb esitada kaks küsimust: • Kas see sõnum ärritab mind? • Kas see sõnum õhutab eestlastes venevastast viha ja hirmu? Kui vastus mõlemale küsimusele on “JAH”, tuleks sõnumi algallikat hoolikalt kontrollida. Kui see pole usaldusväärne, siis on sõnumi edastamine suure tõenäosusega Moskva huvides.