Tööorjuse juhtumite menetlemine

1. Tööorjuse juhtumite menetlemine Siiri Ruuto, vanemuurija Lääne p ORKT Koostöös: Ardo Rannega, Põhja p, juhtivuurija, ORKT Roger Kummiga, Põhja p, talituse juht, MKT

2. Inimkaubandus • kuritegu, mille määratlemine ja ka vastava määratluse alusel hilisem praktikas tuvastamine on suhteliselt problemaatiline. Vajalik: • rahvusvaheline koostöö • siseriiklikult asutuste ülene ühtne lähenemine antud temaatikale nimetatud kuriteojuhtumite tuvastamiseks ja kurjategijate vastutusele võtmiseks. Inimkaubanduse vormid: • Tööorjus • Elundikaubandus • Seksuaalne ekspluateerimine

3. Inimkaubandus 21.03.2012.a. võeti vastu KarS muutmise seadus, mis jõustus 14. 04. 2012 ning millega muudeti senist orjastamise koosseisu, sätestades inimkaubanduse (ja selle erinevad vormid) süüteona, sealhulgas tööorjust käsitlevad kuriteokoosseisud: • KarS §133 – inimkaubandus (muudatus) • KarS §1331 – inimkaubanduse toetamine … ohtralt möödarääkimisi ja väärtõlgendusi!

4. Kaks olulist koosseisu tunnust: • sundimistegu-tegu, millega inimene tahtele allutatakse • allumistegu (ekspluateerimisolukorda) –olukord, kus inimest ekspluariteeritakse

5. Sundimistegu Kannatanu tahte ületamise vormid: - tahte painutamine - tahte murdmine Tegu, millega inimene ekspluateerija tahtele allutatakse: • vabaduse võtmine, • vägivald, • pettus, • kahju tekitamisega ähvardamine, • teisest isikust sõltuvuse, • abitu- või haavatava seisundi ärakasutamine.

6. Sundimistegu: vabaduse võtmine Vabaduse võtmine tähendab isikule liikumistakistuse loomist (sisuliselt PS §20 kaitseala): • Isiku kinnipidamine • Isiku kinnihoidmine See tähendab isiku liikumisvõimaluse välistamist – tekib olukord, kus kannatanu saab viibida üksnes süüdlase määratud kohas. Vabaduse võtmise kestvus ei ole oluline. Tegu on lõpule viidud hetkest, mil kannatanul puudub võimalus liikuda oma vaba tahte kohaselt.

7. Sundimistegu: vägivald (ähvardamine) Ähvardamine • tapmise, • tervisekahjustuse tekitamise, • olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ning on alust karta ähvarduse täideviimist(asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada). Ähvardada saab ainult inimest, kes on võimeline ähvarduse sisust aru saama! (isiku suhtes, kes ei ole suuteline surma, selle põhjustamist jms kategooriaid mõtestama, ähvardamist toime panna ei saa – imik, raske vaimuhaige, teadvusetuse seisundis viibiv isik)

8. Sundimistegu: vägivald (kehaline väärkohtlemine) Kehaline väärkohtlemine: • teise inimese tervise kahjustamine, • löömine, • peksmine • või valu tekitav muu kehaline väärkohtlemine. Ei hõlma tegusid, mis võivad põhjustada isikule negatiivseid emotsioone või ebamugavustunnet (sülitamine vms).

9. Sundimistegu: vägivald (piinamine) Piinamine – järjepideva või suurt valu põhjustav kehaline väärkohtlemine. Järjepidev – ühe ja sama kannatanu korduv või kestev kehaline väärkohtlemine. Suur valu – näiteks on RK pidanud tavalisest suuremat valu tekitavaks kannatanu korduvat juustest kiskumist kuni nende väljarebimiseni ja keha hammustamist. Muus osas on suure valu piiritlemine jäetud kohtupraktika lahendada.

10. Sundimistegu: pettus Pettus – tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mis hõlmab endas isiku eksimusse viimist. Tegelikud asjaolud, ehk faktid on tõestatavad, st objektiivselt tuvastatavad sündmused, olukorrad või seisundid, mis puudutavad minevikku või olevikku ning mille tõesust on võimalik kas tõestada või ümber lükata. Tulevikusündmus ei ole tõsiasi, mistõttu prognoosimist ei saa pidada väärkujutluse loomiseks. Moonutatav asjaolu ei ole mitte tulevikusündmus (töötasu maksmine) vaid potentsiaalse tööandja varaline seisund või tema valmisolek töötasu üldse maksta. Asjaolude moonutamisega on sellistel juhtudel tegemist üksnes siis, kui tehingusse astujal puudub algusest peale kavatsus töötasu maksta.

11. Sundimistegu: pettus Pettus – mh TsÜS §94 lg1,2 - pettus on isiku tahtlikeksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale valede asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Valede asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest hea usu põhimõtte kohaselt oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad valeks.

12. Sundimistegu: pettus Pettus võib olla nii otsese sundimise viis (nt lubatakse isikule töö eest kõrget palka) kui ka vahend meelitamaks kannatanu kaitsetusse olukorda (näiteks meelitatakse isik tasuva töökoha lubadusega teise riiki, kus aga normaalse töö asemel sunnitakse teda juba vägivallaga tegema mõnda muud tööd). Pettus kätkeb endas konkreetselt kannatanu algse tahte allutamist (algse nõusoleku saamist), ehk petmist värbamisolukorras. Kui süüdistatavad viitavad ohvri nõusolekule, ei võrdsustata ohvri esialgset nõusolekut nõusolekuga kogu järgnevale ohvri tahte vastasele tegevusele.

13. Sundimistegu: kahju tekitamisega ähvardamine Kuriteokoosseisu täitmiseks piisab kui ähvardatakse mis tahes kahju tekitamisega, ning on alust karta ähvarduse täideviimist. Oluline on, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Muudatus antud juhul seisneb selles, et enam ei pea koosseisu täitmiseks ähvardama vägivalla või vara rikkumisega, vaid piisab, kui ähvardaks mistahes kahju tekitamisega. Seega on §133 mõttes ähvardamise mõistet oluliselt laiendatud.

14. Sundimistegu: teisest isikust sõltuvuse ärakasutamine Sõltuvuse ärakasutamine hõlmab ka teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusoleku saavutamiseks raha või hüvitiste võtmist või andmist ärakasutamise eesmärgil.

15. Sundimistegu: abitu- või haavatava seisundi ärakasutamine Haavatav seisund käesoleva paragrahvi tähenduses on olukord, kus inimesel puudub tegelik või vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda dispositsioonis nimetatud kohustust (ehk allumiskohustust). IK direktiivi kohaselt mõistetakse selle all nii füüsilist, psüühilist, emotsionaalset, perekondlikku, sotsiaalset kui majanduslikku haavatavust, mis võivad piirata kannatanu võimalust omada muud väljavaadet kui osutuda ärakasutatuks. Direktiivi preambulis (p 12) on märgitud, et muudeks teguriteks, mida võib eriti kaitsetute isikute kindlaksmääramisel arvesse võtta, on näiteks sugu, rasedus, tervislik seisund ja puue.

16. Sundimistegu: abitu- või haavatava seisundi ärakasutamine Direktiivis on lisaks terminile „haavatavus“ kasutatud raskendava asjaoluna terminit „eriliselt haavatav“. Viimati nimetatu vastab KarS -s varem kasutusel olevale terminile „abitu seisund“ Abitu seisundi kujul on tegemist eelkõige olukorraga, kus kannatanu on abitus seisundis temast endast lähtuvate asjaolude tõttu (nt rasedus, füüsiline või vaimne puue, joobeseisund vms). Koosseisu realiseerimiseks ei piisa üksnes eelkirjeldatule vastava sõltuvussuhte tuvastamisest, vaid tuvastada tuleb ka see, et süüdistatav on kannatanut ekspluateerinud just oma võimupositsiooni ära kasutades.

17. Allumistegu (ekspuateerimisolukord) Sunniviisilise töö ja tööjõu ekspluateerimise eesmärgil viljeletavat inimkaubandust on veelgi keerulisem tuvastada kui näiteks seksuaalset ärakasutamist. KOLM eri liiki orjastamist: - orjatöö või võlaorjus; • sunnitöö; • laste töö

18. Allumistegu Inimese asetamine olukorda, kus ta on sunnitud: • töötama tavapäratutel tingimustel, • tegelema prostitutsiooniga, • kerjama, • panema toime kuriteo, • täitma muud vastumeelset kohustust, • samuti inimese sellises olukorras hoidmine.

19. Töötamine tavapäratutel tingimustel: • Töötamine tasuta, • Töötamine marginaalse tasu eest, • Töötamine muidu orjastavatel tingimustel, sh • palga • või isikut tõendavate dokumentide kinnipidamisega • Füüsiline kinnihoidmine töökohal vms. Töösuhte või -kohustuse legaalne vormistatus ei välista töötamise tavapäratust. Näiteks, ILO käsitleb sunnitööna kokkuvõtlikult olukorda, kus isik siseneb töösuhtesse oma vaba valiku vastaselt ja tal puudub võimalus töösuhtest väljumiseks, kuna järgneb mingi sanktsioon või on olemas ähvardus selle kohaldamiseks.

20. Täitma muud vastumeelset kohustust: Isikut sunnitakse mingeid tegusid tegema, mida ta ise ei tahaks teha või mis on talle muutunud vastumeelseks tegemise käigus, kuid tal puudub vabadus seda olukorda muuta, nt seetõttu, et tal on „leping“ ärakasutajaga. Alandava ülesandena on võimalik veel nimetada juhtumeid, kus kedagi sunnitakse täitma räpast või inimväärikust alandavat ülesannet (nt kui kasutatakse ära inimese füüsilist või vaimset puuet).

21. Sunnitud? Ekspluateerimine, ehk orjus: Orjust mõistetakse rahvusvahelise õiguse tähenduses, s.t see hõlmab inimese suhtes omandiõiguse kasutamist, sealhulgas temast kui asjaga võrdsustatud esemest õigus- või naturaalvilja saamist. Orja seisund ei eelda inimesele mingite kohustuste panemist, see on pigem inimese ilmajätmine kõigist või olulisest õigustest ise oma elu korraldada. Ori võib olla ka nt vastsündinud laps, kes on sündinud orjastatud inimesele ning kellelt arusaadavalt mingi töö tegemist ei nõuta; küll aga võidakse teda nt osta, vahetada, kinni hoida jne.

22. Ekspluateerimine, ehk orjus: See hõlmab võla- ja pärisorjuse (serviilse seisundi) ehk olukorra, kus inimene kohustub võla tasumiseks või tagatiseks töötama teise isiku alluvuses tema heaks või osutama tema kasuks teenuseid, kui tehtava töö või osutatava teenuse tegelik väärtus ei vasta võla väärtusele või kui nimetatud kohustuste täitmise kestus ja iseloom ei ole piiritletud vastavalt võla väärtusele (võlaorjus); samuti olukorra, kus inimene on kohustatud elama ja töötama kindlas kohas, mis kuulub teisele isikule, ning tegema tasuta või tasu eest tööd või osutama teenust viimase kasuks, kui inimesel puudub vabadus olukorra muutmiseks (pärisorjus). See hõlmab ka tasu eest naise andmist abiellumiseks, samuti laste loovutamist tasuta või tasulise ärakasutamise eesmärgil

23. Ekspluateerimine, ehk orjus: Karistatav on nii orjastamisega sarnase praktika kasutamine kui ka inimese hoidmine sellises olukorras, kus ta on allutatud nimetatud kohustusele. Orjusesse asetamine saab toimuda näiteks siis, kui inimene müüb ennast või kui teda müüb keegi teine orjaks või kui inimeselt võetakse täielikult või ulatuslikult vabadus ja võimalus kasutada omandipõhiõigust, liikumis-vabadust ja/või tegevusala valimise vabadust.

24. Inimkaubanduse ohver OAS §3 lg11 – Inimkaubanduse ohver on isik, kelle suhtes toimepandud kuriteo kohta on alustatud kriminaalmenetlus KarS §133–1333, §138–140 või §175 sätestatud kuriteo tunnustel. Kui kellegi suhtes on pandud toime kuritegu, on tegemist kannatanuga KrMS §37 mõttes: Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

25. Inimkaubanduse toetamine, § 1331 • § 133 lõikes 1 nimetatud olukorda asetatud isiku eelnevalt mittelubatud vedu, üleandmine, saatmine, vastuvõtmine, varjamine, majutamine või muul viisil tema sunnitud tegevusele eelnevalt mittelubatud kaasaaitamine. • Kui kaasaaitamistegu pannakse toime enne §-s 133 sätestatud kuriteo toimepanemist või sellega samaaegselt, siis vastutab süüdlane § 133 alusel kaasaaitajana. • Eesmärk on karistada rangemalt kõiki sutenööre, hotellipidajaid, autojuhte, uksehoidjaid jm kaasaaitajaid-kasusaajaid, kes teavad, et need, kelle prostitueerimisele (vm sunnitud tegevusele) nad kaasa aitavad, on inimkaubanduse ohvrid. • M. Kurm loengukonspektist

26. Kelmus (KarS § 209) Kelmuse kuriteokoosseisu kaitstav õigushüve on vara. Kvalifitseerimaks mingit tegevust kelmusena, peavad olema täidetud järgmised tingimused: • Varaline kasu (varaline kahju ei ole käesolevas koosseisus nn expressis verbisette nähtud kuid on paratamatult olemas ja peab ületama KarS §218 sätestatud väheväärtusliku asja ülempiiri), • Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine (ehk varasemalt juba käsitletud pettus)

27. Kelmused vs tsiviilasjad: • Tsiviilõigusliku lepingu ärakasutamisel kelmust toime pannes toimub enamasti petmine, siit tulenevalt varalise kasu saamine ja kahju tekkimine lepingu tulemusena, • Oluline on tuvastada tahtlus. Tuleb hinnata seda, kas teo toimepanijal oli pettuse toimepanemise tahe juba enne lepingu sõlmimist või tekkis tal see hiljem, ehk ta varjub tsiviilõigusliku lepingu taha, • Või tal tekkisid raskused lepinguliste kohustuste täitmisel.

28. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus §12 (töövahendus) lg 2 - Eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult tasu töövahendusteenuse eest. Töövahendusteenuse eest võib tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt.

29. Küsimused? • Kasutatud allikad: • http://www.redcross.ee/et/inimkaubandus.html • KarS:https://www.riigiteataja.ee/akt/126022014006 • siiri.ruuto@politsei.ee • ardo.ranne@politsei.ee • roger.kumm@politsei.ee