Audiitorkogu teabepäev - 4. ja 7. ning 8. direktiivi menetlemine

1. Audiitorkogu teabepäev -4. ja 7. ning 8. direktiivi menetlemine 17.09.2012

2. 4. ja 7. direktiiv – Euroopa Komisjon • Direktiivide läbivaatamise eesmärkideks on lisaks halduskoormuse vähendamisele (st väikeettevõtjate nõuete lihtsustamine), finantsaruandluse selguse ja võrreldavuse suurendamine, kolmandate osapoolte vajaduste kaitse ning mäetööstusega ja ürgmetsade raiega tegelevate ettevõtjate poolt valitsemissektorile tehtavate maksete läbipaistvuse suurendamine. • Eesmärgiks VKE halduskoormuse vähendamise 25% võrra aastaks 2012 . Sama eesmärk on välja toodud Euroopa 2020 strateegias: läbi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu nii nagu ka Ühtse turu aktis. • Maksimumharmoneerimine.

3. 4. ja 7. direktiiv – muudatused I • Luuakse õiguslik alus „mikroettevõtja“, „väikeettevõtja”, „keskmise suurusega ettevõtja” ja „suurettevõtja” mõistetele. Säilitatakse tava määrata ettevõtja suurus kindlaks tema netokäibe, varade mahu ja töötajate koguarvu põhjal. • Kui varem said liikmesriigid valida, kas ettevõtjate eri suurusi nende jurisdiktsioonis tunnustada või mitte, ning piiratud ulatuses määrata asjaomaseid suuruse kriteeriume, siis eelnõuga ühtlustatakse suuruse kriteeriumid täielikult. • MEV- netokäive kuni 700 tuhat eurot, varade maht kuni 350 tuhat eurot ning kuni 10 töötajat. • VEV- netokäive kuni 10 miljonit eurot, varade maht kuni 5 miljonit eurot ning kuni 50 töötajat. Auditi kohustus!

4. 4. ja 7. direktiiv – sidusrühmad • Konsultatsioonid näitasid, et sidusrühmad on üldjoontes rahul olemasoleva raamistikuga, kuid pooldavad väikeettevõtjate aruandluse lihtsustamist. • Teiselt poolt on sidusrühmi, nagu finantsteenuse pakkujad, kes on väljendanud soovi, et raamistikku peaks kaasajastama, kuid seda mitte läbi lihtsustamise. • Raamatupidajate organisatsioonid ning teenust pakkuvad firmad on olnud toetavad lihtsustamise ja täiendamise osas niikaua, kui finantsaruandluse väärtus ei vähene.

5. 4. ja 7. direktiiv – mõju I • MEV osatähtsus (arvuline) • Eesti 94,3% • EL 27 78,0% • MEV osatähtsus Eestis • kogukäibest 14% • varade mahust 23% • VEV osatähtsus (arvuline) • Eesti 99,3% • EL 27 96,0% • Piirmäärade muutmise mõju ±10% võrra on Eesti seisukohast ebaoluline, sest puudutaks ca 60 ettevõtjat.

6. 4. ja 7. direktiiv – mõju II • Eesti ettevõtjale toob direktiivi muudatus kaasa loobumise kahest põhiaruandest (rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne) ning umbes pooltest (6-7) lisadest. • 2010. aasta RPAA kohaselt koostavad Eesti ettevõtjad põhiaruannete selgituseks keskmiselt 15 lisa. Direktiivi nõuete kohaselt, kui Eesti ei kasuta väljapakutud täiendavaid valikuid (keskmise suurusega ettevõtjatele ettenähtud lisad, mida liikmesriik võib nõuda ka väikeettevõtjatelt), oleks avalikustatavate lisade arv 3–4. Juhul kui Eesti peab vajalikuks kasutada täiendavaid valikuid, lisanduks eeldatavalt 2–3 kohustuslikku lisa.

7. 4. ja 7. direktiiv – mõju III • Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt väheneks halduskoormus direktiivi eelnõu ettepanekute põhjal Eestis mikroettevõtjatel ca 1,6 miljonit eurot ning väikeettevõtjatel ca 0,2 miljonit eurot. Vähenenud läbipaistvus avaldab aga mõju finantseeringute kaasamisele, laenuportfelli kvaliteedile ning seeläbi krediidikulukusele. • Eesti Panga andmetel on äriühingute laenujääk märtsis 2012 ca 6 miljardit eurot ning tähtajaks tasumata laenude protsent 8,8. Lihtsustamisega kaasnev 1,8 miljoni euro kokkuhoid on 0,03% laenujäägist. • Lihtsustamise mõju ei ole võrreldava suurusjärguga, võrreldes laenuportfelli kvaliteedi langusest potentsiaalselt finantsasutustele tekkiva koormusega.

8. 4. ja 7. direktiiv – mõju IV • Direktiivi eelnõu mõjuanalüüsis on öeldud, et liikmesriikidel, kes ei ole kasutanud enamikke kehtiva direktiivi valikuvõimusi, võib eelnõu rakendamisel halduskoormus suureneda, mitte väheneda. Ka Eesti on üks neist riikidest, kus võib näha halduskoormuse suurenemist, mille tagajärjeks võib saada Eesti ettevõtete konkurentsivõime vähenemine EL-is ning majanduskeskkonna usaldusväärsuse langus. • Usaldusväärsus langeb – riskid kasvavad – nõutav tulunorm kasvab – kapitali kaasamise kulu suureneb.

9. 4. ja 7. direktiiv – Eesti positsioon I • Direktiivi eelnõu väljatöötamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et alanema peab ettevõtjate summaarne halduskoormus ning väljendame skeptilist suhtumist lahenduste osas, kus halduskoormus väheneb seose majandusaasta aruandega, kuid suureneb samavõrra muudes kanalites. • Mitte toetada direktiivi eelnõu sätteid, mis mõistete, alusprintsiipide või arvestuspõhimõtete poolest erinevad märkimisväärselt rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest või millega tehakse erandeid ettevõtjatele tulenevalt nende suurusest.

10. 4. ja 7. direktiiv – Eesti positsioon II • Direktiivi eelnõus väljatoodud piirmäärad ettevõtjate jaotamisel kategooriatesse ja eelkõige piirmäär väikeettevõtjale on liiga kõrged ning väljapakutud paindlikkus ei ole küllaldane. Liikmesriikidel peab kas säilima kategooriate piirmäärade sätestamise õigus, võttes arvesse liikmesriigi ettevõtjate tegevusmahtusid, senist tava ja majanduslikku olukorda, või maksimumharmoneerimine peaks toimuma mikroettevõtjate tasemel. • Peame soovitavaks, et direktiivi eelnõus ei sätestataks otsest loetelu väikeettevõtja RPAA-s kajastatavate lisade kohta ning soovime, et liikmesriikidel säiliks võimalus nõuda lisateavet, kui see on asjakohane.

11. 4. ja 7. direktiiv – Eesti positsioon III • Peame soovitavaks, et direktiivi eelnõusse lisataks nõue, mis keelaks liikmesriikidel nõuda ettevõtjatelt dubleerivalt neid andmeid, mida ettevõtjad on majandusaasta aruandega riigile esitanud. Riik peaks sellisel juhul vajaminevad andmed edastama administratiivse andmebaasipäringu vastusena, mis põhineks majandusaasta aruande andmetel.

12. 4. ja 7. direktiiv – edasine menetlus Direktiivi eelnõu on Euroopa Parlamendi menetluses. Raamatupidamise seaduse eelnõu menetlus alates IV kv 2012. Direktiivi jõustumine eeldatavalt alates 2014. aasta algusest. RpS vastuvõtmine alates 2013. aasta III kv. RpS käsitletavad põhiteemad: • direktiivi nõuete ülevõtmine; • uus RP Toimkonna juhendite jõustamismehhanism; • põhimõistete ja terminite uuendamine; • raamatupidaja sertifitseerimine, järelevalve.

13. 8. direktiiv

14. 8. direktiiv – Euroopa Komisjon I • Audit on määrava tähtsusega üldise usalduse ja turu usalduse taastamisel. See aitab kaitsta investoreid, pakkudes äriühingute raamatupidamise aastaaruannete kohta kergesti kättesaadavat, kulutõhusat ja usaldusväärset teavet. Samuti võib see vähendada auditeeritavate äriühingute jaoks kapitalikulusid, tagades raamatupidamise aastaaruannete suurema läbipaistvuse. • Kõrge kontsentratsiooni tase audititurul ning asjaolu, et piiriüleste kohustuslike auditite teostamiseks on vaja läbida suur hulk tunnustamise menetlusi, takistavad väikestel ja keskmise suurusega audiitorühingutel saada kasu siseturust. Tugevdada kohustuslike auditite siseturgu, et väikesed ja keskmise suurusega audiitorühingud saaksid kasvada ning et soodustada uute osaliste turulepääsu.

15. 8. direktiiv – Euroopa Komisjon II • Audiitorühingute audititavasid, sõltumatust ja sisekontrolli käsitlevate standardite ühtlustamine kogu ELis, kehtestades selleks rahvusvahelised auditeerimisstandardid, tagamaks et auditeerimisstandardid on kogu ELis samad; siseriiklikud täiendused oleksid vajaduse korral lubatud; • Auditistandardite kohandamine auditeeritava üksuse suurusele, nõudes liikmesriikidelt selle tagamist, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul on võimalik teostada proportsionaalne ja lihtsustatud audit. • Komisjoni ettepanek 8. direktiivi muudatuste kohta kehtib samaaegselt määruse ettepanekuga avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõuete kohta. Need 2 ettepanekut on finantssektori eri valdkondades käimasoleva õigusreformi osa.

16. 8. direktiiv – mõju I • Järelevalvetegevuste mahu kiire kasv toob tõenäoliselt kaasa kulude hüppelise suurenemise. Lisaks võimalikule negatiivsele mõjule riigieelarvele, tuleb selle aspektiga seotud riskide realiseerumisel kaaluda turuosaliste panuse suurendamise võimalusi järelevalvemudeli osaliseks rahastamiseks. • Teenuste piirmäärade üleeuroopaline, ühetaoline ja liiga kiire tõstmine võib vähendada aruandluse kvaliteeti ja nõrgestada valdkondlikku konkurentsiolukorda Eestis. Tulemuseks ühelt poolt kapitali kaasamise kulude kasv Eesti majandusruumis ja majanduskeskkonna usaldusväärsuse langus ning teisalt audititeenuste turu veelgi suurem kontsentreeritus ja elujõulise kutse tuumiku nõrgenemine.

17. 8. direktiiv – Eesti positsioon I • Toetada seisukohta, et kõik kohustuslikud auditid tuleb teostada rahvusvaheliste auditeerimisstandardite alusel, mis on osa Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) poolt 2009. aastal avaldatud selguse projektist, et tagada auditite kõrge kvaliteet. • Toetada seisukohta, mille kohaselt on vaja võimaldada vannutatud audiitoritel ja audiitorühingutel arendada oma kohustusliku auditi teenusega seotud tegevust Euroopa Liidus, pakkudes neile võimalust osutada selliseid teenuseid muus liikmesriigis kui seal, kus nad on tunnustatud.

18. 8. direktiiv – Eesti positsioon II • Toetada seisukohta, mille kohaselt võib pädev asutus lubada mittepraktiseerivatel isikutel, kellel on teadmised kohustusliku auditi seisukohast olulistes valdkondades, osaleda avaliku järelevalve süsteemi juhtimises, tingimusel, et nad on valitud vastavalt sõltumatule ja läbipaistvale ametisse nimetamise menetlusele. Praktiseerivatel isikutel ei ole lubatud osaleda avaliku järelevalve süsteemi juhtimises. • Mitte toetada seisukohta, mille kohaselt peaksid liikmesriigid liberaliseerima audiitorettevõtjate põhikapitali moodustamise regulatsiooni, et soodustada audiitorettevõtjate kasvu.

19. 8. direktiiv – Eesti positsioon III • Toetada seisukohta, mille kohaselt laiendatakse üldsusele avalikustatava auditiaruande sisu nii, et selles selgitatakse kasutatud metoodikat, eriti seda, kui suurt osa bilansist on otseselt kontrollitud ja kui suures osas on tuginetud süsteemi ja vastavustestimisele, auditi läbiviimisel rakendatud olulisuse tasemeid, raamatupidamisaruandes esineda võivate oluliste väärkajastamiste riski peamisi valdkondi, kas kohustuslik audit oli ette nähtud pettuse tuvastamiseks ning juhul, kui on esitatud märkustega arvamus või vastupidine arvamus või arvamuse avaldamisest on loobutud, siis sellise otsuse põhjusi. • Mitte toetada avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvate erinõuete rakendamist otsekohalduva määrusega.

20. 8. direktiiv – edasine menetlus Direktiivi eelnõu on nõukogu töörühma menetluses. AudSi eelnõu menetlus 2-etapis: - alates IV kv 2012 („selguse projekt II“) ja - alates II kv 2013. AudSi („selguse projekt II“) jõustumine alates 2013. aasta II kv. Direktiivi jõustumine eeldatavalt alates 2014. aasta algusest(?)

21. Tänan tähelepanu eest!