Balti jaam, Tallinn. 2008. pilt.delfi.ee/picture/3121797/

1. Balti jaam, Tallinn. 2008. http://pilt.delfi.ee/picture/3121797/

2. Ideoloogiaon korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.

3. Meie igapäevane keel kui ideoloogiaPostimees, 03.05.2008http://www.postimees.ee/030508/esileht/ak/327851.phpMartin Ehala Õigupoolest on ideoloogia üldse võimalik tänu keelele, sest keele abil on võimalik anda meid ümbritsevale reaalsusele erinevaid seletusi. Et reaalsus on väga detailirohke, siis peab selle kirjeldamisel alati tegema valiku, millest rääkida, millest mitte. Seejärel tuleb valida sõnad, kuid sama mõistet tähistavatel sünonüümidel on erinev emotsionaalne varjund. Nii võibki luua samast reaalsusest väga erinevaid keelelisi mudeleid. Võrdleme näiteks ühe sündmuse kaht kirjeldust: “kümme lammast murdnud ohtlik kiskja tehti kahjutuks” ja “vihane talumees lasi maha poegadega emahundi”. Vaieldamatult on need kaks kirjeldust tehtud erinevatelt vaatepunktidelt ja väljendavad niimoodi ka erinevaid ideoloogiaid – esimene neist näib väärtustavat omandit ja ühiskondlikku korda, teine moodsamaid pehmeid väärtusi.

4. Poliitiline ideoloogiaon ideoloogiate liik, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus. Annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakubnägemust ideaalsest ühiskonnakorraldusest.

5. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi.

6. DestuttdeTracy– l’idéologie, ”ideede teadus” • Prantsuse revolutsioon • parem-vasak eristus

7. Majanduslik parempoolsus: igaüks on oma õnne sepp! Parempoolsemalt mõtlevad inimesed toetavad tavaliselt põhimõtet, et inimese majanduslik toimetulek on ennekõike tema enda vastutusel ning riigi abi ja sekkumine peaks siinkohal olema minimaalne. Leitakse, et riigi majandust elavdab see, kui igaüks ise pingutab ning rikkust kogub. Üldjuhul toetatakse madalaid makse ning väiksemaid riiklikke kulutusi sotsiaalpoliitikale. Majanduslik vasakpoolsus: hoolitseme ka nõrgemate eest! Vasakpoolselt mõtlevad inimesed leiavad, et riigil oleks vaja inimeste materiaalse toimetuleku eest hoolitseda, kuna me kõik oleme ühiskonna liikmed ja seetõttu on meil õigus ka ühiselt kogutud rikkusest osa saada. Leitakse, et majanduse elavdamisel on oluline roll kanda ka riigil, kuna viimane saab suunata majandusarenguid teatud võtmesektorites ja panustada inimeste elukvaliteedi ning hariduse parandamisse. Reeglina toetatakse kõrgemat maksukoormust ning suuremaid kulutusi sotsiaalpoliitikale.

8. Kollektiivsed huvid (konservatism) Tähtsustakse enam suuremate koosluste nagu kogukond, riik, rahvus, sotsiaalne klass, perekond jne huvisid ning eesmärke. Viimaste nimel ollakse valmis loobuma ka oma isiklikest vabadustest ja hüvedest. Individualistlikud huvid (liberalism) Tähtsustatakse enam oma isiklikke huvisid ja vabadusi ning kollektiivsed (nt rahvuslikud-riiklikud) huvid pole nii olulised. Vajadusel ollakse valmis oma isiklikke vabadusi kaitsma, kui tuntakse, et kollektiivsed huvid hakkavad neid piirama.

9. Meie peaeesmärk on tagada eesti rahva, keele ja kultuuri püsimine ning areng. Kõige tähtsam, et Eesti peres on vanematel töö ja perel oma kodu. Me läheme järgnevale neljale aastale vastu programmiga, mis tugineb meie traditsioonilistele väärtustele, kindlale, kuid samas avatud isamaalisusele, kodudele ja peredele.

10. Avalik võim on loodud inimeste poolt inimeste teenimiseks. Me soovime Eestit, mis on kodanike riik. Vaba ja loov ning meie ajaloolisi väärtusi edasiviiv on haritud inimene. Me tunnustame, et vabad inimesed taotlevad oma eesmärke erineval viisil. Eestile on iga inimene oluline.