Tervisliku seisundi häired

1. Tervisliku seisundi häired Kaupmees Jaan; Mägi Marit; Tammaru Teele; Viidas Gerli

2. Mis on tervis? • Kogu füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse tasakaal ja harmoonia.

3. Mis on häire? • Häire on ajutine ja mööduv tervisliku seisundi nähtus • Häire on vaevus või haigus • Häired on ravitavad või ravimitega kontrolli all hoitavad

4. Millest häired tekivad? • Vaevuste ja haiguste põhjuseks on laias laastus millegi liig või puudujääk. Selleks võib olla kas mingi aine, temperatuur, mehhaaniline mõju, stress, valgus, heli jne.

5. Kuidas tervist hoida? • Toitu sobivalt • Ole kehaliselt aktiivne • Hoia emotsionaalsed ja sotsiaalsed suhted ning stress kontrolli all

6. Tuntumad häired • Astma ja hingamisteede vaevused • Migreen • Kõhuhädad • Nahahaigused- herpes või psoriaas • Reuma • Seljavalud • Artriit • Unehäired • Maksapõletik ehk hepatiit • Allergiad • Ala-ja ülekaalulisus • Erinevad traumad • Viirushaigused (gripp) • Stress

7. Astma • Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus • Kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega • Astma on muutlik haigus- ka pideva ravi korral tekivad aeg-ajalt ägenemised ja astmahood

8. Peamised astma sümptomid • hingamisraskus • õhupuudus • hingeldus • vilistav hingamine • köha

9. Astma ravi • Astma on tänapäeval ravitav haigus. • Ravi koosneb kahest poolest: • haigust vallandava teguri ja/või aine (allergeeni) vältimisest või selle mõju vähendamisest • ravimite kasutamisest

10. Migreen • Migreen on veresoonte ja närvide viis reageerida välistele ärritustele. • On üks tavalisemaid peavalu tüüpe • See on enamasti päritav haigus • Naistel esineb migreeni sagedamini kui meestel • Migreen on krooniline haigus, mis avaldub enamasti pärast pingelangust

11. Migreeni sümptomid • Põhiliseks sümptomiks on pulseeriv episoodiline peavalu ja kaasnev iiveldustunne. • Ajutine kõnevõimetus või kõnehäired • Esineda võib ka nägemishäireid

12. Kõhuhädad • Kõhukinnisus • Kõhulahtisus • Kõrvetised

13. Kõhukinnisus • Kõhukinnisuseks loetakse roojamist sagedusega vähem kui kolm korda nädalas. • Kõhukinnisus võib esineda mitmete haiguste puhul, kuid võib olla mööduv sümptom, mis viitab soole talitlushäirele.

14. Tekkepõhjused • ärritatud soole sündroom • ülemäärane stress • reeglipäratu söömine • kiudainetevaese toidu kestev pruukimine • lahtistite kontrollimatu tarvitamine.

15. Kõhulahtisus • Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või üle kolme korra päevas • Väljaheide on normaalsest vedelam • Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega.

16. Tekkepõhjused • Viirused • Ärritatud soole sündroom • Antibiootikumid • Toidu- ja muu (nt elavhõbe, plii jne) mürgitus • Ka HIV

17. Kõrvetised • Refluksösofagiit ehk kõrvetised • Söögitoru põletik, mis tekib maosisu tagasivoolu tõttu söögitorru • Refluksösofagiit on üsna sage haigus • Haigus avaldub ebameeldivate kõrvetiste ning valutundega rinnus, vaevused tekivad eriti peale sööki • Reflukshaigus on hästi ravitav

18. Sümptomid • iseloomulikud kõrvetised • ülakõhuvalu • valu rindkeres • röhatised koos maosisu sattumisega suhu • iiveldus • oksendamine • neelamishäireid • köha.

19. Nahahaigused • Herpes • Psoriaas

20. Herpes • Herpes simplex viiruse poolt põhjustatud haigus • Avaldub villilise lööbena huultel, näol, silmadel, suu- ja nina limaskestadel, vahel harva ka suguelunditel • Lihtohatis on väga sage haigus-viirusekandjate tase võib ulatuda 90-100%-ni • Nakatutakse haige inimese kehavedelikega läbi vigastatud naha või limaskestade. • Viirus jääb organismi kogu eluks • Ajutine kaitsevõime langus kutsub esile infektsiooni ägenemisi

21. Psoriaas • Põletikuline nahahaigus • Tingitud marrasnaha rakkude kiiremast elutegevusest ja paljunemisest võrreldes normaalse nahaga • Päriliku eelsoodumusega haigus, mis ei ole nakkav • Tekivad punetavad ketendavad laigud peanahale ja kehale • Lisaks kahjustab küüsi ja liigeseid • Haigus on krooniline, kulgeb ägenemiste ja vaibumistega, kuid hea raviga on võimalik haigusevabasid perioode pikendada • Psoriaas on küllaltki sage haigus, mida põeb ~1,5-3% (1-5%) elanikkonnast

22. Reuma, seljavalu ja artriit • Reumat ei saa käsitleda kui lokaalset kahjustust, vaid kui terve keha vale talitlust, kaasaarvatud füsioloogilisi, emotsionaalseid, käitumuslikke ja strukturaalseid muutusi. • Seljavaluga kaasneb ja eelneb kogu keha vale talitlus st vale pingejaotus lihastes, teatud lihasgruppide üle- või alatöötamine, lihaspinged, mis säiluvad ka uneajal • Artriit on üldine liigeste haigus. Reumaatilistel patsientidel on oma varajases haiguse staadiumis lihased ärritunud seisundis.

23. Unehäired • uinumise ja une säilitamise häireid (insomniaid) • liigunisuse seisundeid • une-ärkveloleku tsükli häireid • parasomniaid (uneskõndimine, öised hirmud).

24. Tekkepõhjused • Tihti on unehäirete põhjusteks psüühilised, neuroloogilised või ainevahetuslikud häired. • Samuti tekitavad unehäireid mitmesugused ravimid • alkohol • võõrutussümptomid • Hingamishäired • isiklikud probleemid ja kurnatus

25. Maksapõletik ehk hepatiit Jaotatakse tekkimise põhjuste järgi: • infektsioosne ehk nakkuslik; • ainevahetuslik - alimentaarne; • toksiline - alkohol.

26. A-hepatiit • Nakkust soodustab pikaajaline lähikontakt kodus, koolis, laagris või mujal. • Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik kanalisatsioon ja veevarustus. • Nakkust võib saada, pestes saastunud vees toorest toitu või valmistades sellest veest jääd.  • Sageli võib A- hepatiidi saada töötlemata meresaadustest. • Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärast nakatumist. • Esinevad väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. • Üldjuhul on see haigus üsna ohutu • Läbi põdedes saad eluaegse immuunsuse ja haigus ei muutu krooniliseks

27. B-hepatiit • Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud • Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini • Nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks • Võib tekkida kogu keha sügelus • Kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist, loetakse haigus krooniliseks • Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks • Krooniline B-hepatiit võib põhjustada tõsist maksahaigust, sh tsirroosi (maksa armistumist), maksavähki ja maksatalitluse häireid • Umbes kolmandik kroonilise nakkusega patsientidest põeb keskmist või rasket maksahaigust

28. C-hepatiit • C-hepatiidi viirusest põhjustatud kahjustus tekib aeglaselt aastate jooksul. Olenevalt inimeses 5-20 aastat • C-hepatiidi viirusel on kuus põhivormi, mida nimetatakse genotüüpideks. • Genotüüp ei mõjuta haiguse raskust, kuid mõjutab seda, kuidas haigust ravitakse. Genotüüp tehakse kindlaks vereanalüüsi põhjal enne ravi alustamist. • Erinevalt A- ja B-hepatiidist on C-hepatiidist ülesaamine organismi immuunsüsteemi jaoks tunduvalt raskem ülesanne. • Selle tulemusena areneb enam kui 80%-l ägeda C-hepatiidi viirusega nakatunud haigetest krooniline C-hepatiit, mis võib tekitada maksahaigust. • Siinjuures võivad tekkida fibroos, maksatsirroos, maksakoe armistumine, lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus. Arvestada tuleb ka maksavähi tekkevõimalusega.

29. Allergia ehk ülitundlikkus • Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele • Allergiat esineb suhteliselt sageli. • Tuntakse toidu-, heina-, tolmu- ja ravimiallergiat ning veel mitmeid erinevaid allergia tüüpe. • Allergiat võib esineda igas vanusesTekkepõhjused • toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid,  loomad, ravimid Sümptomid • vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused ja ka pisaravool, naha punetus, sügelemine ning punnid nahaliiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja -lahtisus. Võib esineda peavalu.

30. Üle- ja alakaalulisus • Üle- ja alakaalulisust mõõdetakse kehamassiindeksiga KMI <18,5-alakaaluline 18,5-24,9-normaalkaalus 25-29,9-ülekaaluline >30-rasvunud

31. Üle- ja alakaalulisus • Maailmas on 300 miljonit ülekaalulist inimest • Drastiline ülekaal avaldab liigset survet ja raskust liigestele, eelkõige põlvedele ja tallavõlvile • Sageli jäävadki suure ülekaaluga inimesed voodihaigeks, kuna liigesed ei pea koormusele vastu • Südamel on tõsise lisakoormus- südamehaiguste oht • Samuti on rasvunud inimestel enamasti häiritud vererasvade (kolesterool, triglütseriidid) ainevahetus • Kehatüve rasvkude on ainevahetuslikult aktiivne, mis soodustab metaboolse sündroomi teket ja on sageli suhkruhaiguse ja südamehaiguste põhjustaja. • Väga suure kehamassiindeksiga inimeste eluiga on tunduvalt lühem normaalkaaluliste omast • Osteoporoos (luude hõrenemine) ohustab rohkem alakaalulisi

32. Gripp • Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud ägeda algusega palavikuhaigus • Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. • Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed • Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. • Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg on 1 - 4 päeva, • Nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist.

33. Sümptomid • Palavik • Külmavärinad • Pea-, lihas- ja liigesvalud • Nohu ja köha  • Halb enesetunne • Higistamine • Neelamine valulik • Silmade valguskartus.

34. Stress • Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena • Pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi • Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele • Stressi on tundnud/tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed • Stress ei ole alati paha. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni ja loovust • Stress ei tulene ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida

35. Sümptomid • Väsimus • Peavalu • Kurbus • Unehäired • Keskendumisraskused • Ülesöömine või isutus • Alkoholi ja uimastite tarvitamine • Probleemid suhtlemisel • Tavalisest rohkemal määral higistamine • Närvilisus • Ärevus- või abitustunne

36. Loomulikult on tervislikul seisundil veel väga palju erinevaid häireid. • Hoidke oma tervist!

37. Kasutatud materjalid • http://www.inimene.ee • http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D617CCA01CDCD7C5C225736F004F28D1 • http://www.hot.ee/eppveski/program.doc

38. Tänan kuulamast!