Regilaul 4. Viisi varieerimine II: värsiehitusega seotud varieerimine Regilaulude liigid

1. Regilaul 4. Viisi varieerimine II: värsiehitusega seotud varieerimine Regilaulude liigid

2. Viisi varieerimine: värsiehitusest sõltuv varieerimine üherealine viis Akiliina (Liina) Jõgi, 81 a. Muhu khk., Pädaste k., Aarni t. (1975)

3. kiebade kivide piale,tuliste süsiste piale,palavate paade piale.Siis tuli kiissu kiilusilma,vana ja kassi nõelaända,tõi minu kuhid kuivemast jarasused tahenemast jakiebade kivide pialta,tuliste süsiste pialta,palavate paade pialt jaakkasin kassi vemmeldama,kass läks karates kaose,akkasime kassi venitama,köis külasta, mies peresta,kupja külast kümme miest,Kasekülast kahessa mi-est,kahessa miest ja kahessa köit,kümme miest ja kümme köit.Saime sele kassi kalda’ale,iired kassi irvi/tasid:Oot-oot kassi, noo-noo kassi,sie oo soole jo parasa,kus sa minu isa, ema pannid,ja minu viis venda pannid,viie venna lapsed pannid? Mis sest kassinahast sai?Nina pealt sai neiu kingad,pia pialt sai peiu kingad,kõhu alt kõvasi rihmad,külje pealt künni- pastlasid jaseljast sõedu- saapasid jaännastärja rahkemid. Lähme, lähme, kööme, kööme,lähme mööda Mölderida,kaudu Tusti kamberida.Kes seal Tustil kodu olli,kas oli kodu vana Tähve,või oli kodu vana Mare,mis seal Tustil tehtanessa,Tustil ärga tapetakse,lauki lehma laanitakse.Mis sest lehmast siis sai?Kulbitääve sai kuhisid jaraandatääve sai rasusid jasiis panin kuhid kuivema jarasused tahenema ja

4. 2+2+2+2 2+3+3 3+2+3 Ümber sõitis kuu kõvera,pealt sõitis päeva punase.Neiud varjust vaatamaie,tuhat neidu toa eessa,sada neidu saunaeessa,väikesed värava vahella,illukesed ukse suilla:nüid tuleb meite moa kuningas.Mina siis ilju ütelikku,see’p ole teite moa kuningas,see on meite ainus venda.Ta lihab Rootsist ruuti tuoma,Talinast tanu alusta,Peterburist peenet neidu. Oli mul üksi ainus venda,oli üksi, maksis kaksi,seisis seitsme me’e seassa,kandis kümne me’e kübara,üheksa me’e üllid suured,kaheksa me’e kardislakid.Tegi ta saani saarikusse,kirju korju kaasikusse,istus soani, hüüdis leppu,kergitas oma kübarad.Puhki tema sõitis Pursa sillad,katki tema sõitis Karja sillad,ja tuhaks Tumala sillad. Jekaterina Lahke

5. värsiehitusest sõltuv viisivarieerimine: kaherealine viis Kadri Asu, s. 1870, Kolga-Jaani khk.

6. tavaline2+2+2+2 murtud3+2+3 tavaline tavaline 2+3+3

7. 2+2+2+2, 2+3+3 3+2+3 3+3+2 Kui me kasvime koduje,istsime isa tubaje,ollin kui uba ilusa,uaõisi huhke'esti,marjavarsi valge'esti.Pidasin pilutud särgid,kandsin kalsud kilbilesed,Sain mina kurja äia kohta,kurja äia ämmä kohta, joodiku mehe järele,Nüüd kannan naela nartsakida,teese naela narma'ida,kolmas koti paikasida.Emakene, memmekene,nüüd oled tütre sinna pannud,kus on ooned upakille,kus on katus kallakile.

8. Vana mies minuda püüdise, alli parda ja armasteli. Ma ei kasvand vana varaks, alliparra ja armukaseks. Ma kasvin nuorele nouksi, linalakka ja liedusaksi. Kui mina eidan vana juure, eidan kui kuivaga kännu juure. Kui mina annan vanale kättä, kätt kui külmäle kivele. Kui mina annan vanale suuda, annan kui surnele siale. Vana mies vara eratab, kuuleb kuera aukumaie, ütlebe kuugu laulamaie. Touse’ga, litsi, lüpsä lehmä, tõuse’ga, laiska, kurna piima, vanamoor, jooda sa vasika! Kui mina eidane noore juure, eidan kui noore ja heinä juure. Kui mina annan noorel kättä, olen kui voida ja ottamassa. Kui mina annan nuorel suuda, olen kui mett aga mekkimässä. Nuor mies kaua minu magatab, kuuleb kuku ju laulamaie, ütlebe kuera haukumaie. Maga, maga, marjakane, minu uakaunukane. Sie on väljalda väsünüd, tüerinnald on tüdünüd. Väsiväd mihed vägeväd, tüdüväd naised tümikäd, vähäm aga viel üks västerikku, vähäm viel üks västerikku. I. Rüütel ja H. Kokamägi 1969. RKM, Mgn. II 1547 b Risanda Kravtsov, Kuusalu, Tapurla k

9. Kui esimese viisireaga laulda tavalist 2+2+2+2 värssi, siis algab teine viisirida 4. astmelt. Kui esimese viisireaga laulda murtud värssi, siis algab teine viisirida 5. astmelt.

10. esimene viisirida teine viisirida

11. Vana mies vara eratab, kuuleb kuera aukumaie, ütlebe kuugu laulamaie. Touse’ga, litsi, lüpsä lehmä, tõuse’ga, laiska, kurna piima, vanamoor, jooda sa vasika! Kui mina eidane noore juure, eidan kui noore ja heinä juure. Kui mina annan noorel kättä, olen kui voida ja ottamassa. Kui mina annan nuorel suuda, olen kui mett aga mekkimässä. Vana mies minuda püüdise, alli parda ja armasteli. Ma ei kasvand vana varaks, alliparra ja armukaseks. Ma kasvin nuorele nouksi, linalakka ja liedusaksi. Kui mina eidan vana juure, eidan kui kuivaga kännu juure. Kui mina annan vanale kättä, kätt kui külmäle kivele. Kui mina annan vanale suuda, annan kui surnele siale. Nuor mies kaua minu magatab, kuuleb kuku ju laulamaie, ütlebe kuera haukumaie. Maga, maga, marjakane, minu uakaunukane. Sie on väljalda väsünüd, tüerinnald on tüdünüd. Väsiväd mihed vägeväd, tüdüväd naised tümikäd, vähäm aga viel üks västerikku, vähäm viel üks västerikku.

12. Regilaulude liigid Liigitusi vt: Eesti rahvalaulud. Antoloogia http://www.folklore.ee/laulud/erla/ Eesti rahvalaule viisidega http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/tampere/

13. Regilaulude liigitus Kodavere khk laulude näitel LÜROEEPIKA Müütilised laulud Kosjafantaasiad ja pereelu Argielu Küla ja mõis Sõda Vaimulikud laulud LÜÜRIKA Laul ja laulik Kust laulud saadud Laulu võim Mis ma laulan Laulikute sõim Otsas Meelelahutus Kiigelaulud Tants Mängulaulud Mõistatuslaulud Teekäigulaulud Jorutused Joodikulaulud

14. Kalendrilaulud Jaanituli Mardisandid Kadrisandid Jõulud Vastlad Tuhkapäev Laulud loodusest Ilm ja aastaajad Loomad Linnud Töölaulud Töö ja töökus Karjaselaulud Heinatöö Lõikuslaulud Rehepeksmine Talgulaulud Meestetööd Naistetööd Ebaõiglus ja viha Rikas ja vaene Küla Mõis Sulane ja ori Teiste rahvaste pilge Soldat Mure ja lein Kurbus Surm Vaeslaps Lesk Kodu ja lapsepõlv Ema Tütrepõli Kasvatus asjatu Kodu

15. Noorrahva elu ja kosjateemad Neiu Neiu tahtmised Õpetused neidudele Neidude pilge ja sõim Poisid Poiste tahtmised Õpetused poistele Poiste pilge ja sõim Unelmad Kosjad Vanatüdruk ja vanapoiss Pulmalaulud Sõidulaulud Peiu saabumine mõrsjakoju Mõrsja nõudmine ja otsimine Peiu ja mõrsja vastastikune laitmine ja ülistamine Mõrsja lahkumine vanematekodunt Õpetused ja manitsused mõrsjale Õpetused ja manitsused peiule Mõrsja tuuakse mehekoju Kirstutoomine Tanutamine Noorpaari magamaviimine ja äratamine Veimevaka jagamine Söök ja jook pulmas Tants pulmas Rahakorjamine Pulmaliste lahkumine Laulud abielust Abielumehe põli Abielunaise põli Lastelaulud Hällilaulud Hüpitus- ja mängituslaulud Ahellaulud Muud lastelaulud Lasteloitsud Nõiasõnad Haiguste sõnad Sõnad inimeste mõjutamiseks Sõnad loodusnähtuste mõjutamiseks ja töö edendamiseks Carmina obscoenae