TOITUMISHÄIRETEGA SEOTUD HAIGUSED Ave Minajeva

1. TOITUMISHÄIRETEGA SEOTUD HAIGUSED Ave Minajeva

2. Väärtoitumine Arengumaades vaegtotumus: alimentaarne nälgus Toiduga saadavate proteiinide ja energia defitsiit. Arnenud riikides ateroskleroos, vähk, diabeet, hüpertensioon, rasvtõbi- samuti seotud väärtoitumisega

3. Õige dieet peab sisaldama: • Energiat (süsivesinikud, rasvad, proteiinid); • Essentsiaalseid (ja mitte-essentsiaalseid) aminohappeid; • Vitamiine ja mineraale.

4. Alatoitumus Primaarse alatoitumuse korral puuduvad toidus vajalikud komponendid. Sekundaarse alatoitumuse korral on toitainete hulk küllaldane, kuid esinevad häired nende imendumisel (malabsoptsioon), kasutamisel, suurenenud kadu organimsist või suurenenud vajadus.

5. Vaegtoitumus/alatoitumus Vaesus, kodutus, vaesuses elavad vanurid ja lapsed. Krooniline alkoholism: vitamiinide defitsiit, sageli ka valkude defitsiit. Äge või krooniline haigus (mõnede haiguste puhul tõuseb basaalmetabolismi tase, näit põletused). Enese poolt seatud piirangud: anorexia nervosa.

6. Alimentaarne nälgus Toiduga saadav proteiinide ja energia hulk ebaküllaldased. Eriti kannatavad arengumaade lapsed. Kui lapse kehamass <80% noirmist, on tegemist nälgusega.

7. Alimentaarse nälguse tunnused Kasvupeetus Perifeersed tursed Keharasva hulga langus ja lihaste atroofia Kwashiorkori puhul suur ja rasvastunud maks. Luuüdi hüpoplaasia

8. Alimentaarne nälgus Marasm tekib kui kehamass <60% normist: Kasvu hilinemine, lihaste massi langus Nahaaluse rasvkoe mobiliseerimine Peened jäsemed, suhteliselt suur pea keha suhtes Seerumi albumiinitase püsib normilähedane. Immuunpuudulikkus ja infektsioonid.

9. Alimentaarne nälgus Kwashiorkoron veelgi raskem kui marasm ja tekib siis kui proteiinide defitsiit on suhteliselt suurem kui totaalne kalorite puudujääk. Kehal on 2 proteiinidepood: vistseraalne depoo siseelundites (maks) ja somaatiline depoo skeletilihastes. Kwashiorkori puhul tühjeneb rohkem vistseraalne depoo, marasmi puhul somaatiline. Kuna Kwashiorkori puhul tühjeneb oluliselt vistseraalne depoo, tekib hüpoalbumineemia (vere valgusisalduse ) ja tekivad üldised tursed.

10. Alimentaarne nälgus Kwashiorkori puhul veel: Nahalaigud Juuste normaalse struktuuri ja värvuse kadu Rasvastunud maks Immuunpuudulikkus ja infektsioonid

11. Sekundaarne nälgus Raskete krooniliste haiguste lõppstaadiumis, näiteks AIDS tekib marasmi või kwashiorkori-sarnane sündroom. Krooniliste haigustega seotud vaegtoitumust nimetatakse kahheksia.

12. Anorexia nervosa ja buliimia Anorexia nervosa on isiku enda poolt tekitatud nälgusseisund, millega kaasneb oluline kehakaalu langus. Buliimia on seisund, mille puhul patsient sööb kiiresti suurtes kogustes toitu ja seejärel kutsub endal esile oksendamise. Noortel tervetel naistel, kes muretsevad oma välimuse pärast. Kliiniline leid=nälgus.

13. Vitamiinivaegus A, D, E, K- rasvlahustuvad vitamiinid C, B, PP- veeslahustuvad. Viatmiin A- retinool. Kollastes ja rohelistes aedviljades karotenoididenametabolisseub aktiivseks vitamiin A. Reserv maksarakkudes.

14. Vitamiin A Funktsioonid: Nägemispigmendi koostises. Tagab nägemise hämaras. Osaleb lima sekreteerivate epiteelirakkude diferentseerumises. Parandab immuunsust, eriti lastel. Fotoprotektiivne ja antioksüdantne toime.

15. Vitamiin A puudulikkus Kanapimedus: häirub nägemine, eriti hämaras. Kseroftalmia (kuivsilmsus): silam sarvkest kuiv, kergesti põletikud, raskel juhul sarvkesta pehmumine. Sarvestuv metaplaasia (hingamisteedes, põies, neerudes) Immuunpuudulikkus.

16. Vitamiin A mürgistus Äge mürgistus: peavalu, oksendamine, teadvuse hägustumine, silmapõhjas pupilli turse. Krooniline mürgistus: kaalulangus, iiveldus, oksendamine, maksakahjustus, liiges- ja luuvalud.

17. Vitamiin D Põhiline funktsioon on vereplasma normaalse kaltsiumi- ja fosforisisalduse tagamine, luude moodustumine: Stimuleerib soolestikust Ca ja P imendumist Koostoimes PTH-ga viib Ca luudest välja. Vit D imendub soolest või toodetakse prekursoritest nahas (UV toimel). Vit D seostub α1-proteiinigatransporditakse maksakonverteeritakse aktiivseks vormiks maksas ja neerudes.

18. Vitamiin D defitsiit Rahhiit lastel ja osteomaaltsia täiskasvanutel. Ca ja P imendumine soolest ebaküllaldane. Hüpokaltseemia (vere Ca ) aktiveerib kõrvalkilpnäärmest parathormooni (PTH) vabanemiseluudest viiakse rohkem Ca ja P välja. PTH toimel neerudes uriiniga viiakse rohkem P välja, kuid hoitakse Ca organismis. Tulemusena vere Ca hoitakse normis, kuid P ei jätkuhäirub luude mineraliseerumine.

19. Rahhiit Moodustub ülemäärasel hulgal mineraliseerumata luumaatriksit, näiteks roietel ja luude epifüüdisel ja kõhre-luu üleminekukohtadestekivad paksendid: rahhiitiline roosikrants, kanarind (esileulatuv rinnak), lülisamba deformatsioonid.

20. Osteomalaatsia, osteopeenia Täiskasvanutel vit D puudusluude hõrenemine, luude tugevuse langus. Oseeopeenia= luude massi langus.

21. Vitamiin E Αlfa-tokoferool: laialt levinud paljudes toiduainetes. Säilitus organismis peamiselt rasvkoes. Funktsioon: vabade radikaalide “püüdja”=antioksüdant. Langetab LDL oksüdatsioonitakistab ateroskleroosi arengut. Antioksüdantse toime tõttu vähendab mutatsioonide teket (vähkkasvajad)

22. Vitamiin E defitsiit Tekib väga harva, kuna seda leidub paljudes toiduainetes. Defitsiit võimalik malabsorpstioonisündroomi või mao-sooletrakti arengurikete korral. Kesknärvisüsteem väga tundlik vit E defitsiidi suhtes: aksonite degeneratsioon seljaaju tagasavedes. Kõõlusreflekside kadumine, ataksia, kõnehäired, asenditundlikkuse langus.

23. Vitamiin K Vitamiin K on kofaktor maksaensüümile, mis karboksüleerib glutamaadijääke mitmetes proteiinides: Hüübimisfaktorid VII, IX ja X, protrombiin. Karboksüleerimine on vajalik Ca sidumiseks ja konformats muutuseks, et tekiks trombiin. Antikoagulantsed proteiinid C ja S

24. Vitamiin K defitsiit Normaalne soolemikrofloora toodab vitamiin K-d ning konverteeritakse ka organismis. Lisaks on vajalik väikestes kogustes eksogeenset vit K. Vit K defitsiit võib tekkida: rasvade imendumisega seotud malabsoptsioonisündroomide korral, Vit K-d sünteesiva soolefloora hävitamisel antibiootikumidega. Maksahaiguste korral. Vit K defitsiit põhjustab hemorragilist diateesihematoomid, hematuuria, melena, ekümoosid, igemete veritsus.

25. Tiamiin Toidus laialt levinud. Rafineeritud toiduainetes (kooritud riis, valge jahu) vähe. Imendub soolesfosforüleeritakse aktiivseks vit B1 vormiks. Aktiivne vit B1 on kofaktor ajurakkude membraanipotentsiaali ja juhte regulatsioonis.

26. Tiamiinidefitsiit Arnegumaades või Kagu-Aasia maades, kus laialdaselt kasutusel kooritud riis, võib tekkida tiamiini defitsiit. Arenenud riikdes leitakse tiamiini defitsiit ¼ kroonilise alkoholismiga hospitaliseeritutest! Subkliiniline defitsiit võib olla laialt levinudvajalikud toidulisandid.

27. Tiamiinidefitsiit Tiamiini defitsiit kahjustab perifeerseid närve, südant ja aju: Polüneuropaatia: müeliini degradatsioonist tingitud mittespetsiifilised sümtomid, tundlikkushäired. Kardiovaskulaarsed sümptomid: perifeerne vasodilatatsioon, südame väljutusmahu tõusuga kulgev südamepuudulikkus ja kõigi südameõõnte laienemine.

28. Tiamiinidefitsiit Wernicke-Korsakoff’i sündroom (entsefalopaatia): kroonilise raske tiamiinidefitsiidi puhul alkohoolikutel. Oftalmopleegia, nüstagmid, ataksia, vaimsete võimete langus, segasusseisund (psühoos). Ajus verevalumid mamilaarkehakeste piirkonnas.

29. Riboflaviin (vit B2) Osaleb oksüdatsiooni-reduktsiooniprotsessides. Leidub lihas, piimaproduktides ja aedviljas. Riboflaviini defitsiit võimalik arengumaade elanikel nälgusega seoses, kroonilistel alkohoolikutel, rasketel haigetel (vähk). Tekivad huulte ja suu limaskesta lõhed (infektsioonioht), glossiit (keelepõletik), silma sarvkesta põletikud, nahapõletikud.

30. Niatsiin e nikotiinhape Nikotiinamiid dinukleotiidi (NAD) ja selle fosfaadi (NADP) komponent. NAD on dehüdrogenaaside koensüüm, osaleb rasvade, süsivesinike ja aminohapete metabolismis. Niatsiini saadakse teraviljast või sünteesitakse organismis trüptofaanist. Pellagra võib tekkida niatsiini või trüptofaani puudusel.

31. Pellagra 3D: dermatiit, diarröa, dementsus. Dermatiit: katmata kehosadel sarvestumine ja deskvamatsioonid. Diarröa: põhjus mao-sooletrakti limaskesta atroofia. Dementsus: neuronite degeneratsioon.

32. Püridoksiin (vit B6) Ainete rühm, mis on lipiidide ja aminohapete ainevahetuse ensüümide kofaktorid. Vit B6 leidub peaaegu kõigis toiduaites, kuid see hävib töötluse käigus. Näit piimapulbri baasil valmistatud toitesegudes puudub. Defitsiit sageli koos riboflaviini ja niatsiini defitsiidiga: naha- ja limaskestade põletikud, neuropaatia.

33. Vitamiin C (askorbiinhape) Rohkelt paljudes toiduainetes, eriti puu- ja aedviljades. Osaleb prokollageeni hüdroksüleerimisel Antioksüdant otseselt ja lisaks taastades vit E antioksüdantse vormi. Koos vit E-ga vähendab LDL oksüdatsiooniateroskleroosi aeglustumine.

34. Vitamiin C defitsiit - skorbuut Lastel luukahjustus, täiskavanutel hemorraagiad ja haavade paranemise aeglustumine. Põhjus: kollageeni polümerisatsiooni häireei saavuta vajalikku tugevust. Lisaks vit C puudusel ka kollageenivalgu sünteesi. Tulemus on haavade paranemise aeglustumine, versoonte seinte haprus. Luu kollageen-maatriksi sünteesi häireluude mineraliseerumise häire ja haprus. Igemete veritsemine, nahaverevalumid, hematoomid. Igenete turse (sekundaarsete põletike lisandumisel).

35. Folaadid Essentsiaalsed faktorid DNA sünteesis süsinikjääkide ülekandes. Folaate leidub rohkelt teraviljas, pähklites ja rohelistes aedviljades, kuid see hävib termilisel töötlusel. Arenenud maades 15-20% elanikonnast seerumi folaatidesisalduse , arengumaades veelgi sagedasem. Defitsiidi teket soodustavad malabsorptsioon, alkoholism, ravimid (krambivastased ained). Megaloblastiline aneemia, jämsesoolevähk.

36. Mineraalide defitsiit Raud: hemoglobiini ja metalloensüümide koostises. Rauadefitsiitaneemia Tsink: oksüdaaside koostises. Tsingidefitsiitdermatiit, kasvu aeglustumine lastel, suguvõime langus.

37. Mineraalide defitsiit Jood: kilpnäärmehormooni koostises. Joodidefitsiit: stuuma ja hüpotüreoos. Seleen: glutatioon-peroksüdaasi koostises=antioksüdatiivne. Defitsiit avaldub müopaatiana, harvem kardiomüopaatiana.

38. Mineraalide defitsiit Vask: tsütokroom C oksüdaasi, türosinaasi, dopamiini hüdroksülaasi koostises. Vasedefitsiit lihasnõrkus, naha pigmentatsioonihäired, närvisüsteemihäired, kollageeni polümerisatsiooni häired.

39. Rasvtõbi Arenenud riikides kuni ¼ elanikkonnast. Kalorite hulk toidus ületab keha poolt kulutatud energia. Liigsed kalorid säilitatakse triglütseriididena rasvkoes. Tasakaalu regulatsioon kalorite tarbimise ja kulutamise vahel: rasvarakud sekreteerivad lepiini, mis aktiveerib leptiini retseptorid hüpotaalamuses. Need retseptorid pärsivad söögiisu ja suurendavad energia kulutamist, kehalist aktiivsust ja soojaproduktsiooni. Rasvtõvehaigetel leptiiniretseptorite tundikkuse häire.

40. Rasvtõbi Arenenud riikides kuni ¼ elanikkonnast. 20% kehamassi tõus üle normi on seotud terviseriskiga: • II tüüpi diabeet, insuliin-resistentsus. • Maksa rasv-düstroofia. • Südame-veresoonkonnahäired: hüpertensioon, veres tõusnud triglütseriidide ja LDL tase. • Sapikivitõbi • Hüpoventilatsioon ja Pickwicki sündroom (somnolentsus, polütsüteemia, südamepuudulikkus) • Osteoartriit.