ÜPP tulevikust 2014-2020

1. ÜPP tulevikust 2014-2020 PMAN 17.10.2011 Toomas Kevvai

2. ÜPP 2013+ seadusandlikud ettepanekud (avaldatud 12.10.2011) • Otsetoetuste määrus • Maaelu arengu määrus • Ühise turukorralduse määrus • Horisontaalne määrus • Teatavate toetuste ja hindade kehtestamise määrus • Üleminekumeetmete kohaldamise määrus • Veini määrus

3. ÜPP reformipaketi menetlemise ajakava • Seadusandlikud ettepanekud – 12.10.2011.a • Menetlemine EL nõukogus ja Euroopa Parlamendis – 2011-2012. a • Kokkulepitud otsuste rakendamine – 2013.a • Jõustumine 01.01.2014.a

4. Otsetoetuste määrus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames eeskirjad põllumajandustootjate otsetoetuste kohta toetuskavade alusel

5. Otsetoetuste liigid ja rahalised piirid

6. Toetuste vähendamine Vähenduste aluseks olev otsetoetuste kogusumma = otsetoetuste kogusumma - lisatoetus kliimat keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamise eest - põllumajandustootja eelneval aastal makstud ja deklareeritud tööjõukulud (palgad koos sotsiaalmaksudega) Kui see summa ületab 150 000 €, siis tehakse järgmised vähendused: • 20% summadest, mis on vahemikus 150 000 € kuni 200 000 €; • 40% summadest, mis on vahemikus 200 000 € kuni 250 000 €; • 70% summadest, mis on vahemikus 250 000 € kuni 300 000 €; • 100% summadest, mis on üle 300 000 €.

7. Tegev põllumajandustootja • Otsetoetusi saab maksta ainult tegevatele põllumajandustoojatele (active farmer). • Tegevaks põllumajandustootjaks ei loeta isikut, kelle: • aastane otsetoetuste summa on väiksem kui 5% mitte põllumajanduslikest tegevustest saadud tulust (receipts) viimasel eelarveaastal või • põllumajandusmaad püsivad looduslikult karjatamiseks või harimiseks sobivas seisundis ilma, et selleks oleks vajalikud minimaalsed tegevus, mida LR on kehtestanud. • Eeltoodud kriteeriume ei rakendata põllumajandustootjatele, kes on saanud eelmisel aastal otsetoetusi vähem kui 5000 € kuna nad panustavad otse maaelu elujõulisusesse.

8. Põhitoetus • Põhitoetust makstakse toetusõiguste alusel, mis määratakse põllumajandustootjatele, kes: • taotlevad toetusõigusi põhitoetuse kava raames 15.maiks 2014. a • taotlesid 2011. a ÜPT/SPS • ei taotlenud 2011. a ÜPTd ja omasid maad, mis ei olnud 30. juunil 2003. a heas põllumajanduslikus korras, vastavalt toetusõiguslike ha arvule (sel juhul saavad taotleda toetusõigusi vaid nn registrivälise maa kohta)

9. Lisatoetused (1)Kohustuslik lisatoetus kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamise eest Põhitoetust saavad põllumajandustootjad peavad järgima oma toetusõiguslikel hektaritel kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid: • põllukultuuride mitmekesistamine • kui põllumaa on suurem kui 3 ha ja see ei ole täielikult rohumaa või kesa, peab seal kasvatama 3 põllukultuuri, mille igaühe kasvupind ei tohi olla alla 5% ega peamise kultuuri kasvupind üle 70% põllumaast • püsirohumaa säilitamine • säilitada tuleb püsirohumaa pindala, mis näidatakse 2014. a taotlusel • maksimaalselt on lubatud uuendada 5% ulatuses • eraldama ökoloogilise kasutamiseesmärgiga maa-alad • 7% toetusõiguslikest ha, v.a püsirohumaa, on kesa, terrassid, maastikuelemendid, puhverribad ja metsastatud alad Erandid: Põllumajandustootjad, kelle majapidamised asuvad looduslike elupaikade, loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse ja loodusliku linnustiku kaitse direktiividega kaetud aladel, saavad lisatoetust kui nimetatud tootmisviise rakendatakse direktiivides sätestatud ulatuses. Mahetootjad saavad lisatoetust põllumajandusliku majapidamise sellele osale, mis vastab määruse (EÜ) 834/2007 artiklile 11.

10. Lisatoetused (2) Kohustuslik lisatoetus noortele põllumajandustootjatele • Noored põllumajandustootjad on alla 40-aastased alustavad, haridust ja kompetentsi omavad põllumajandustootjad, kes võivad 5 aasta jooksul saada kõrgendatud määraga põhitoetust. Lisatoetus looduslike kitsendustega aladele • LR võib maksta lisatoetust põhitoetust taotlenud põllumajandustootjatele, kelle majapidamine asub mäestikualadel või muudel looduslike kitsendustega aladel.

11. Vabatahtlikud tootmisega seotud toetused • Võib maksta järgmistele sektoritele: teravili, õlikultuurid, proteiinkultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, tärklisekartul, piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliivõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili, lühikese raieringiga madalmets. • Toetust võib maksta kui need sektorid läbivad teatud raskusi ja need on eriliselt tähtsad majanduslikel, sotsiaalsetel, keskkondlikel põhjustel. • Toetust võib maksta üksnes määral, mis on vajalik praeguse tootmistaseme säilitamise innustamiseks

12. Väikepõllumajandustootjate kava • Lihtsustatud kava, mis asendab kõiki otsetoetusi mida tootja saaks käesoleva määruse alusel. • Kavas saavad osaleda selleks soovi avaldanud põllumajandustootjad, kes peavad tegema liitumisotsuse hiljemalt 15. oktoobriks 2014. a • Kavaga liitunud tootja • saab toetust kord aastas ühe summana, vahemikus 500€ kuni 1000€, • on vabastatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamisest. • Liikmesriik võtab summa kehtestamisel aluseks kas: • summa, mis ei ületa 15% riiklikust keskmisest toetussummast põllumajandustootja (beneficiary) kohta või • kuni 3 kordse riikliku keskmise hektaripõhise toetusmäära (mõlema näitaja kehtestamisel lähtutakse 2019. a otsetoetuste kogusummast ja 2014.a taotlejate või taotletud ha arvust)

13. Otsetoetuste tasemed Rahastamise teatis: Liikmesriikidel, kelle otsetoetuste tase ha kohta on madalam kui 90% EL keskmisest, saavad vahendeid juurde nii, et nende vahe 90%-ga EL keskmisest väheneb eelarveperioodi jooksul 1/3 võrra. Selle muutuse finantseerimine jaotatakse proportsionaalselt kõikide LR vahel, kelle otsetoetuste tase ha kohta on EL keskmisest suurem. Sama arvudes: EL-27 keskmine otsetoetuste tase ha kohta on 268 €/ha*, sellest 90% on 241 €/ha, Eesti keskmine ha makse** on 117 €/ha, kavandatud tõusu juures 2017. a 156 €/ha * EL-27 otsetoetuste kogusumma kui kõikide LR toetuste tase on nn 100% (2016.a) jagatuna 2009. a potentsiaalsetele toetusõiguslike ha-le **EE 2013. a otsetoetuste kogusumma jagatuna 2009 ÜPT potentsiaalselt toetusõiguslikele ha-le (865 tuh ha)

14. Otsetoetused ha kohta

15. Maaelu arengu määrus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta

16. EL maaelu arengu eesmärgid Põllumajanduse konkurentsivõime Loodusressursside jätkusuutlik majandamine Maapiirkonna tasakaalustatud territoriaalne areng EL maaelu arengu prioriteedid Teadmussiire ja innovatsioon põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkonnas Konkurentsivõime ja farmide elujõulisus Toiduketid ja riskijuhtimine Põllumajandusest ja metsandusest sõltuvad ökosüsteemid Ressursisääst ja keskkonnasäästlik majandus Sotsiaalne kaasamine ja maapiirkonna majanduslik areng EL maaelu arengu eesmärgid ja prioriteedid

17. Ühine strateegiline planeerimine • Ühine strateegiline raamistik struktuurifondidele, kalandusele ja maaelule • Erinevaid fonde hõlmav riiklik partnerlusleping • Vahendite tingimuslikkus ja tulemustega sidumine • Tulemusreserv (5% - jagatakse 2019 LR edukamate programmide ja prioriteetide vahel) • Säilivad eraldiseisvad rakenduskavad (sh maaelu arengukava)

18. Maaelu arengu poliitika programmeerimine • Maaelu programmide senise telgede põhise lähenemise asendamine prioriteetidega • Prioriteedid kombinatsioon ÜPP ja EL2020 eesmärkidest • EAFRD maksimaalne panus on vähemarenenud piirkondades kuni 85%, teadmussiirde, tootjarühmade loomise, koostöö, Leader ning noortaluniku meetmete puhul kuni 90% ning innovatsiooni puhul kuni 100%. • EAFRD minimaalne panus programmi tasandil on 20% • Kohustuslik on suunata 5% vahenditest Leaderile ning otsetoetuste capping kaudu lisanduvad vahendid innovatsioonile • 25% vahenditest kliimamuutustega seotud tegevusteks

19. Maaelu programmid • Liikmesriigid esitavad samaaegselt partnerluslepinguga • Eelhindamine, olukorrakirjeldus, strateegia, hinnang eeltingimuste osas, meetmete kirjeldused, innovatsiooni jaoks valitud lähenemine, rahastamiskava, indikaatorite tabel eesmärknäitajate ja meetmete, nende tulemuste ja kavandatavate vahenditega, riigiabi skeemid, täiendavuse kirjeldus, juhtimissüsteemi kirjeldus, konsultatsiooniprotsessi kirjeldus, riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava peamised elemendid ja struktuur • Kiidetakse heaks EK poolt 6 kuu jooksul programmi esitamisest, aga mitte enne 1. jaanuari 2014 või partnerluslepingu heakskiitmist

20. Maaelu arengu poliitika instrumendid 1 • Meetmete integreerimine ja arvu vähenemine (senise 46 asemel 18) • Põllumajanduslike investeeringutoetuste integreerimine • Ettevõtlus- ja starditoetuste integreerimine • Põhiteenuste ja külaarengu toetuste integreerimine • Metsandusmeetmete integreerimine • Natura 2000 toetuste integreerimine • LFA alade uus määratlemine • Koostöö uue/laiema meetmena

21. Maaelu arengu poliitika instrumendid 2 • Riskijuhtimisinstrumentide lisandumine • Finantsinstrumentide kasutamise võimalus • Põllumajanduslik keskkonnatoetus endiselt kohustuslik meede • Kollektiivsete kohustuste võimalus keskkonnatoetuste puhul • Mahepõllumajandus keskkonnatoetusest eraldiseisva meetmena • Lihtsustatud maksed teatud kulude puhul • Leader-meetodi laiendamine muudele fondidele (EAFRD raames kohustuslik, muude fondide raames vabatahtlik – lisatud ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud fondide üldmäärusesse) • Võrgustikud, sh Euroopa Innovatsiooni Partnerlus

22. Maaelu arengu eelarve • EAFRD kogueelarve 101,2 miljardit eurot • Võrdluseks, käesoleva perioodi eelarve 96,2 miljardit eurot • Kavas vahendite ümberjagamine liikmesriikide vahel objektiivsete kriteeriumide alusel • Kaalumisel on 4 erinevat rahajagamise „võtit” – modulatsioon (kohandamise stsenaarium), objektiivne (integreerimise stsenaarium), keskkonnanäitajatel põhinev (ümberfokusseerimise stsenaarium) ja pragmaatiline • Sammaste vaheline paindlikkus (võimalus kuni 10% vahenditest suunata I sambast II sambasse ja 5% II sambast I sambasse)

23. Võimalikud maaelu vahendite jaotused

24. Ettevalmistuste ajakava EL tasandil EL õigusaktid 2012 lõpp Ühine strateegiline raamistik 3 kuud Partnerlus- leping ja maaelu programm 3 kuud Läbirääkimised ja heakskiit EK poolt 6 kuud Rakendamine 2014 algus

25. Ühise turukorralduse määrus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete turu ühine korraldus

26. Turuarengutele paremini vastavad instrumendid • Tugevdatud turvavõrgustik (erakorralised meetmed- suurem paindlikus, sekkumismeetmed- lihtsustamine) • Jätkuv turule orienteeritus (teatud toetusskeemide lõpetamine, tootmispiirangute kaotamine) • Ühistegevuse soodustamine (tootjaorganisatsioonid) • Tarbimise soodustamine (rohkem rahalisi vahendeid)

27. Siseturule suunatud meetmed 1 1) Turule sekkumine • Sekkumiskokkuost • Avatakse: pehme nisu - 101,31 EUR/t, 3 milj.t →1.11 - 31.05; või ja lõssipulber – 221,75 ja 169,8 EUR/100kg, 30 tuh ja 109 tuh t → 1.03 - 31.08 • Võidakse avada: oder, mais - 101,31 EUR/t →1.11 - 31.05; riis - 150 EUR/t →1.04 - 31.07; veiseliha - 1 560 EUR/t → kogu turustusaasta • Kokkuost lõpetatakse: kõva nisu, sorgo, suhkur • Eraladustamine • Võidakse avada: suhkur, oliiviõli, veiseliha, sealiha, lamba- ja kitseliha. • Asendatakse või toetuse rakendamise kohustus võimalusega. • Lisatakse lõssipulbri ja linakiu ladustamise võimalus. • Lisatakse võimalus keskmise turuhinna alusel diferentseerida liikmesriigile makstavat eraladustamistoetust.

28. Siseturule suunatud meetmed 2 2)Toetusskeemid • Koolipuuvili • Eelarve: 150 miljonit EUR, kohustuslik kaasfinantseerimine 75 ja 90% (kehtiv määrus: 90 miljoni EUR, kaasfinantseerimine 50 ja 75% ), lisatoetuse maksmine liikmesriigi eelarvest. • Koolipiim • Toetuse määra kehtestab Nõukogu Komisjoni ettepanekul. • Lisatakse skeemis osalemise eeltingimuseks rahvusliku või regionaalse rakendusstrateegia koostamine. • Lisatoetuse maksmise võimalus liikmesriigi eelarvest. • Puu- ja köögivilja sektori toetus • Säilib toetus tootjaorganisatsioonide rakenduskavadele (EL toetuse piirmäär: 50% rakendus-kava tegelikest kuludest või 4,1% turustatud toodangu väärtusest). • Muudatus: tootjagruppide toetus viiakse maaelu meetmete alla. • Kaotatakse uute liikmesriikide tootjaorganisatsioonide rakenduskavadele kõrgem, 60% toetus. • Muud toetused • Kaotatakse lina- ja kanepivarte töötlemise toetus; lõssipulbri kasutustoetused (loomasööt, kaseiin). • Kaotatakse kartulitärklise jaoks makstav lisatasu.

29. Siseturule suunatud meetmed 3 4) Turustuseeskirjad Turustusstandardid – Eraldi arutelu Euroopa Komisjoni esitatud kvaliteedipaketi raames. 5) Sektorite erisätted Suhkru -Tootmiskvoot kaotatakse aasta hiljem kui oodatud (sept 2016). Veinisektor - Lõppeb viinamarjaistanduste väljajuurimiskava (üle 1 mlrd EUR). Piim ja piimatooted – Eraldi arutelu Euroopa Komisjoni poolt esitatud piima minipaketi raames. 6) Tootjaorganisatsioonid • Tunnustamise kohustus hetkel: humal, oliiv ja oliiviõli, puu- ja köögivili, siidiussid • Lisatakse tunnustamise kohustus kõikide ülejäänud sektorite osas (kehtiv määrus: võimalus tunnustada ülejäänud sektorites) • Tootjaorganisatsioonide liidud • Lisatakse: tunnustamise kohustus: puu- ja köögivili (kehtivas määruses võimalus) • Lisatakse: tunnustamise kohustus kõikide ülejäänud sektorite osas • Tootmisharudevaheline organisatsioon (interbranch organisation) • Tunnustamise kohustus hetkel: oliiv, tubakas, puu- ja köögivili • Lisatakse tunnustamise kohustus kõikide ülejäänud sektorite osas (kehtiv määrus: võimalus tunnustada veini sektoris)

30. Erakorralised turutoetuse meetmed 1) Turutoetuse meetmed loomataudi korral • Veise- ja vasikaliha, piim, sea-, lamba- ja kitseliha, munad, linnuliha 2) Turutoetuse meetmed tarbijakindluse kadumisekorral • Hetkel linnuliha ja munad • Lisatakse võimalus kõigile teistele sektoritele, v.a. näiteks mesi, kartul, hobuseliha, kohv 3) Meetmed turutõrgetega toimetulekuks • Meetmed, mida komisjon võtab kasutusele suurte sise- või välisturu hinnakõikumiste puhul või teiste faktorite ilmnemisel, mis mõjutab turgu.

31. Horisontaalnemäärus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta

32. Kulude finantseerimine Rahastamine jätkuvalt kahest fondist: EAGF ja EAFRD. (Art 3) EAGF 1: 1) kulud, mis rahastatakse halduskoostöö korras LR-dega: a) PM turgude reguleerimis- ja toetusmeetmed; b) otsetoetused; c) teavitamis- ja promotsioonimeetmed; d) koolipuuvili, loomahaigused, tarbijate usalduse kaotusega kaasnevad toetusmeetmed.

33. Kulude finantseerimine EAGF 2: 2) komisjoni poolt otserahastatavad kulud: a) PM toodete promotsioon, mis (komisjoni või rahvusvahel. organisatsioonide algatatud); b) geneetiliste ressurssidega seonduvad meetmed; c) PM raamatupidamise informatsioonisüsteemide loomine ja haldamine; d) PM uuringute (sh FADN) süsteem. (Art 4)

34. Kulude finantseerimine • EAFRD: • EL finantspanus maaelu arengu programmidesse, • Sh auhind (EL tasand) innovatiivse kohaliku algatuse projektile. (Art 5)

35. Nõuandesüsteem 1Määrus 73/2009 (art 12-13) vs Horisontaalne määrus (art 12-15) • Sama: nõuandesüsteem liikmesriigile kohustuslik, tootjale vabatahtlik, vähemalt Cross-compliance, • Uued väljakutsed: • kliima- ja keskkonnasõbralik põllumajandus, põllumaa hooldamine (maintenance) • (1) kliimamuutuste leevendamine ja kohandumine (sh metsandus), (2) bioloogiline mitmekesisus, (3) veekaitse, (4) looma- ja taimehaigused, (5) innovatsioon (sh koostöövõrgustikud) • väiketalude majandustegevus + miinimumnõuded põllumajanduskeskkonnatoetusest lähtuvalt • Nõutav: nõustajad olgu kvalifitseeritud ja koolitatud • Positsioon: Vajalik piisav aeg konsulentide väljaõppeks

36. Nõuandesüsteem 2 Määrus 1698/2005 (art 25-25) vs maaelu määrus (art 16) • Sama: (1) nõuandeteenuse toetamine, vähemalt Cross-compliance ja tööohutus ning (2) juhtimis-, asendus- ja nõuandeteenuste loomine (5 a jooksul vähenedes) • Uus: toetatav nõustajate koolitamine (200 000.- 3 a jooksul) • Nõu saajad põllumajandustootjad, metsaomanikud ja (uus) maapiirkondade VKEd (farmerile ja metsaomanikule määratletud minimaalne nõu valdkond) • Uus: Nõuandetoetus (max 1500.- teenus) makstakse nõustajale, toetusprotsent pole määratletud

37. Maksed ja aruandlus EK-le Maksetähtaegadest kinnipidamine: • Kui LR ei pea kinni toetuse maksetähtajast, on ta kohustatud hilinenud päevade eest maksma toetusesaajale omavahendite arvelt intressi. (Art 43) Maksete peatamine: • Kui LR ei esita ühenduse määrustes ettenähtud tähtaegadeks aruandeid, on komisjonil õigus peatada igakuised (EAGF) või vahemaksed (EAFRD). (Art 45)

38. Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem 1 Ühtse süsteemi põhiosad on säilinud, kuid nendes on tehtud mõningad muudatused: a) elektrooniline andmebaas(andmete kättesaadavus senise 4 eelneva aasta asemel asendatud 5 eelneva aastaga); b) põldude identifitseerimise süsteem (ortofotode kaardi mõõtkava 1:10 000 on asendatud mõõtkavaga 1:5000); c) toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem; d) toetuste taotlused (kasusaaja esitab igal aastal otsetoetuse taotluse või maksenõude pindala- ja loomapõhistele MAK-i toetustele märkides ära kõikpõllumajandusliku majapidamise põllud sh ka mitte põllumajanduslikud maad, millele on taotletud otsetoetusi või MAK-i toetusi); e) ühtne kontrollisüsteem; f) ühtne süsteem toetustaotluste või maksenõude esitanud kasusaaja isikuandmete registreerimiseks

39. Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem 2 Ühtse süsteemiga hõlmatud toetusi: • on lubatud välja maksta aasta jooksul kuni kahes osas peale toetusõiguslikkuse tingimuste kontrolli lõppemist; • ettemakseid võib teha enne 1. detsembrit kuid mitte varem kui 16. oktoober kuni: • 50% osas otsetoetustest • 75% osas MAKi toetustest

40. Nõuetele vastavus • NV alused ühtlustatud ja koondatud ühte määrusesse + tulemas mitmed delegeeritud aktid: sanktsioonide kalkuleerimine ja määramine, veedirektiivi ja taimekaitsevahendite direktiivi kaasamine NV süsteemi, püsirohumaa 2014–2015 aastatel, seire ja hindamine • SMR (kohustuslikud majandamisnõuded) ja GAEC (head põllumajandus- ja keskkonnatingimused) on koos ühes raamistikus: 3 valdkonda > 9 teemat > 8 GAEC ja 13 SMR standardit/nõuet • SMR: väljas on reoveesette direktiiv, 3 loomahaiguste tõrje direktiivi • GAEC: lisatud standardeid (märgalade ja süsinikurikaste muldade kaitse, põhjavee kaitse) või sisu laiendatud. Väljas on valikstandardid, mille osad elemendid (püsirohumaa, viljavaheldus) on OT greening elemendid • UUS! Lisatud NV seire ja hindamine

41. Tänan tähelepanu eest!