1 / 11

Kahe maailma vastasseis

Kahe maailma vastasseis. Kriisid ja sõjad 1960. aastatel. Berliini kriis 1961 - Berliini müür. 1961.a. aprillis kohtus Hruštšov Viinis USA presidendiga J.F. Kennedyga ning nõudis taas Lääne-Berliini staatuse muutmist vabalinnaks ning USA, Prantsuse ja Briti vägede väljaviimist.

viet
Download Presentation

Kahe maailma vastasseis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kahe maailma vastasseis Kriisid ja sõjad 1960. aastatel

  2. Berliini kriis 1961 - Berliini müür • 1961.a. aprillis kohtus HruštšovViinis USA presidendiga J.F. Kennedyga ning nõudis taas Lääne-Berliini staatuse muutmist vabalinnaks ning USA, Prantsuse ja Briti vägede väljaviimist. • 1961.a. 13. augustil püstitasid Saksa DV võimud Lääne-Berliini piiridele betoonmüüri püüdes nõnda takistada idasakslaste massilist põgenemist vabasse maailma. Berliini müürist sai külma sõja sümbol, mis püsis kuni 9. nov.-ni 1989, mil see lammutati. Kuni müüri langemiseni hukkus seda ületada püüdes 28 in.

  3. Kuuba e. Kariibi kriis 1962 • 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon, mille tulemusena kukutati Batistareziim ja kehtestati riigis vasakpoolne Fidel Castroreziim. • 1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA • Kriisi põhjustas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid. • USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas välja saare mereblokaadi. • Pingeline oktoobrinädal 1962.a-l, mil maailm seisis tuumasõja lävel. • 26. oktoobril saatis HruštšovKennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati. • Kariibi kriisitulemuseks oli Castro reziimi püsimajäämine Kuubal. NSV Liit kohustus samas tuumaraketid Kuubalt minema viima.

  4. Indo-Hiina sõda 1946-1954 • 1945.a. sept. algul kuulutasid Vietnami kommunistid eesotsas HoChiMinh`iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. • 1946.a. dets. alustatisõjategevustVietnami DemokraatlikuVabariigivastu. Prantsusmaasaatissinna oma väe ja okupeerismaa lõunaosa. • Ho Chi Minhivalitsusläksülepartisanisõjataktikaleja haarasidinitsiatiivikommunistid. • Hiina ja NSVL toetus Vietnami kommunistidele. • PrantslasednõustusidLõuna-Vietnamiriigiloomisega. Nadüritasid 1954.a-ni sundidaPõhja-Vietnami alistuma, kuidvietnamlasedviisidläbiedukasõjaliseoperatsiooni, mille tulemuselpiiratiPrantsuseväedümber ja sunnitikapituleeruma. • Dien-bien-phu lahing 1954, mille prantslasedkaotama • 1954.a. kevadelGenfis konverents, kuslepitikokkuVietnamipooleksjagaminemööda 17. paraleeli. • 1956.a. pidid toimuma valimised ja riik ühendatama, riikide liitmine lükati tagasi.

  5. Vietnami sõda • 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks1955a-st Vietnami Vabariik. • Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga. • 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. • 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. • Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks.

  6. Vietnami sõda 1964-1973 • USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria,mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri. • USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast. Sisside vastu saadeti lennukeid ning eriüksusi. • Lõuna-Vietnamis käis partisanisõda. • Ho Chi Minhi rada - see oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami. Rada hõlmas keerulist autoteede, jalgradade ja veeteede võrgustikku, mis kulges läbi naaberriikide Laose (peamiselt) ja Kambodža. • USA sekkumise ajendiks oli nn. Tonkingi lahe intsident 1964.a. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, pärast mida võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks

  7. Vietnami sõda 1964 -1973 • 1965 USA tõi kohale oma väed, 1969 Vietnamis üle 500 000 USA sõduri. • Sõja iseloom: • Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). • Kasutati napalmi, keemiarelva. • Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Näit. Song My küla hävitamine. • Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. • Maailma avalikkuse hukkamõist, USA maine langemine Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust.

  8. Vietnami sõja tulemused, tagajärjed • 1972 USA viimased ametlikud üksused lahkuvad, sõda vietnamiseerub, mis tähendab sõjajätkamistpõhiliseltVietnamisõjaväejõududega. • 1973.a. jaanuarissõlmitiPariisisrahuleping VastavaltkokkuleppelepididameeriklasedLõuna-Vietnamist 60 päevajooksullahkuma. Rindejoon jäi kahe Vietnami piiriks. Kodusõda aga jätkus. 1975.a. kevadel alustas Põhja-Vietnami RahvuslikVabastusrinnepealetungiSaigonileningvarsti oli koguLõuna-Vietnamkommunistidevõimu all. 1976.a. ühendatiriigipõhja- ja lõunaosaVietnamiSotsialistlikuksVabariigiks. • Vietnamisõjakaotused: USA – 58 000 surnut, 300 000 haavatut, Põhja-Vietnam – 900 000 surnut, 2 miljonithaavatutLõuna-Vietnam 250 000 langenut, 600 000 haavatut. • KaotatudsõdatõiUSAsningkoguläänemaailmaskaasasügavahingelise kriisi, midanimetatakseVietnamisündroomiks.

  9. Pildikesi Vietnami sõjast

  10. Praha kevad 1968 • Praha kevad tähistab liberaliseerimisperioodi Tšehhoslovakkias 1968. aastal. • 1968. jaan.-s tagandas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretäri Novotny. • 1968.aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekigavälja ulatuslike reformide kava. Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. • Erinevalt Ungarist Prahas ülestõusu ei toimunud, kuid ikkagi viisid NSV Liit ja tema liitlased Varssavi paktist Tšehhoslovakkiasse oma väed.

  11. Praha kevad. Brežnevi doktriin • Praha tänavatele ilmusid vene tankid ja jõuga suruti Praha kevad maha. Mässuline Tšehhoslovakkia kom. partei juhtkond tagandati ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Uueks parteiliidriks sai G. Husak. • Nõukogude Liit teatas pärast Praha kevade lämmatamist, et sotsialistlikel riikidel on piiratud suveräänsus st, et Moskval on alati õigus ja kohustus sekkuda kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevidoktriiniks.

More Related