1 / 44

Maailma põllumajandus

Maailma põllumajandus. Põllumajanduses on hõivatud ligi 45% maailma tööealisest elanikkonnast. 31% Maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on vaid 10% Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust.

zuriel
Download Presentation

Maailma põllumajandus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Maailma põllumajandus

  2. Põllumajanduses on hõivatud ligi 45% maailma tööealisest elanikkonnast. • 31% Maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on vaid 10% • Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust. • Umbes pool maakera rahvastikust kannatab alatoitluse all.

  3. Kas tulevikus suudetakse Maal toota rohkem toiduaineid kui praegu? • Kas tulevikus nälgivate inimeste hulk kahaneb või hoopis kasvab?

  4. Looduslikud tegurid KLIIMA RELJEEF MULLAD Majanduslikud tegurid KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid

  5. Põllumajandust mõjutavad looduslikud teguridKLIIMA sademed temperatuur kasvuperioodi pikkus Paljudes piirkondades on liiga kuiv, et taimekasvatusega tegeleda. Süüria. FAO/19123/R. Faidutti

  6. Põllumajandust mõjutavad looduslikud teguridKLIIMA Kunstliku niisutuse abil on võimalik põldu harida ka kuivades piirkondades. Aafrika.

  7. Põllumajandust mõjutavad teguridKLIIMA Kohvipuu saab kasvada soojas kliimas (17-22 kradi), kus sademeid vähemalt 1000-1500 mm aastas. viljad valmivad umbes 240 päeva jooksul. Puuvill valmib 120-150 päeva jooksul, vajades palavamat kliimat (25-17 kraadi) kuid lepib vähema niiskusega.

  8. Põllumajandust mõjutavad teguridPINNAMOOD • Ligi neljandik maakera pinnast on mägine. • 10% maailma rahvastikust elab mägedes.

  9. Mäestike ökosüsteemid on väga õrnad. Õhukesed mullad võivad järskudelt nõlvadelt kergesti erodeeruda. Muldade ja taimestiku taastumine kestab aastaid, mõnikord need ei taastugi. Eritrea. FAO/19426/R.Faidutti PINNAMOOD

  10. PINNAMOOD Laugematel nõlvadel saab tegeleda põlluharimisega. Tadžikistan. Perekond töötamas oma põllul Altai mäestikus. FAO/20656/E. Yeves

  11. Põllumajandust mõjutavad teguridMULLAD viljakus paksus, lõimis põuakindlus Väikefarmeri pere valmistab ette liivakaid muldi puude istutamiseks. FAO arhiivist L. De Matteis

  12. Põllumajandust mõjutavad teguridMULLAD Crop rotation or fertilizers are required to prevent even the best soils from being depleted by farming. Peru: Women farmers applying fertilizer to a field of freshly sown potato seedsFAO photo by A. Odoul

  13. Põllumajandust mõjutavad majanduslikud teguridKAPITAL Mitte igal pool ei ole raha kaasaegse tehnika ostmiseks.

  14. Põllumajandust mõjutavad majanduslikud teguridTÖÖJÕUD Linnukasvatuse alane koolitus Afganistani naistele. FAO/afg02_001/R.Faidutti

  15. Põllumajandust mõjutavad majanduslikud teguridVALITSUSE POLIITIKA

  16. Põllumajanduse areng läbi aegade • Küttimine ja korilus Toidutagavarasid ei kogutud, kütiti ja korjati vaid niipalju kui enda toiduks vaja oli. Toitis võrdlemisi vähe inimesi laial territooriumil. Küttimine ja korilus asendus mitmes maailma paigas elatusmajandusega. Esimesed põlispõllud rajati u 10 tuh aastat tagasi Ees- Aasias.

  17. Põllumajanduse areng läbi aegadeÜleminek põlispõldudele Esimesed põlispõllud rajati u 10 tuh aastat tagasi Ees- Aasias. Põllukultuuride kasvatus ja loomade kodustamine viis püsiasustuse tekkeni. Toimus maailma eri paigus Türgi, Iraani aladel, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Põhja-Hiinas, Kire-Indias, Ida-Aafrikas. Peale põlluharimise ja karjakasvatuse tekkisid ka uued sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised suhted. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid viljakates jõeorgudes nagu Niilus, Tigris, Eufrat jne.

  18. Põllumajanduse areng läbi aegadeSaagikuse kasv ja produktiivsuse tõus • Põlluharimisel hakati kasutama tööloomi (härjad asendati hobustega). • Põlde hakati väetama loomasõnnikuga. • Ehitati kuivendussüsteeme. • Kõik see ühtis nii ajaliselt kui geograafiliselt industrialiseerumisega Inglismaal ja Lääne-Euroopas 18. saj. keskel.

  19. Põllumajanduse areng läbi aegadePõllumajanduse industrialiseerimine • Toimus 19. saj lõpul ja 20. saj algul Ameerikas. • Tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtuga kasvas põllumajanduse mehhaniseerimine. • 1960. aastatel hakati põllumajandustooteid töötlema, konserveerima, rafineerima, pakkima jne. Neile anti majanduslik lisaväärtus. Põllumajandus kasvas kokku toiduainete tootmisega. • Arenes tihe koostöö tööstusega - põllumajanduse industrialiseerumne.

  20. Põllumajanduse areng läbi aegadePõllumajanduse industrialiseerimine Põllumajanduse industrialiseerumisel on kolm olulist aspekti: • järjest enam hakati kasutama masinaid; inimtööd jäi järjest vähemaks • toimusid innovaatilised uuendused: võeti kasutusele väetised ja teised kemikaalid, arenes taime- ja tõuaretus ning teised biotehnoloogiad, mille tulemusena toodang hakkas vähem sõltuma loodusoludest • mitmed looduslikud ained asendati tööstuslikega nagu suhkru aseaine, kergitusained jmt

  21. Põllumajanduse areng läbi aegadePõllumajanduse industrialiseerimine • Põllumajandus muutus üheks vertikaalse tootmisprotsessi osaks (tootmine, sorteerimine, töötlemine, jaotamine, turustamine ja jaemüük, tekkis agrotööstuskompleks. • Põllumajandustoode muutus tihedalt seotuks tööstuse ja teenindusega. • Muutused ei toimunud kõikjal korraga, esialgu arenenud riikides, kuid hiljem ka paljudes arengumaades (roheline revolutsioon).

  22. Põllumajanduse areng läbi aegadePõllumajanduse globaliseerumine • Erinevad jõud, institutsioonid ja organisatsioonid on põllumajanduse globaliseerumises oma rolli mänginud. • Tehnoloogia, majandus, poliitika edasilükkavad jõud riikide ja regioonide põllumajandus-süsteemide arendamisel ja globaliseeerumisel. • Oma osa ka kaubandus ja finantsorganisatsioonidel • Tänu pm globaliseerumisele on muutunud põllumajandussaadusi tootvate süsteemide sisesed ja omavahelised seosed/suhted.

  23. Seega on viimase veerandsaja aasta jooksul põllu-majanduses toimunud suured muutused • põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus on kiiresti vähenenud nii arenenud kui arengumaades; • põllumajanduslik tootmine on märgatavalt intensiivistunud tänu väetiste kasutamisele, mehhaniseerimisele, biotehnoloogilistele uuendustele; • põllumajandus on üha tihedamalt seotud teiste majandusharudega (tööstus, teenindus jne) • põllumajandus on üha enam integreerunud nii riiklikku, regionaalsesse kui globaalsesse majandussüsteemi;

  24. Põllumajandusliku tootmise vormid Kõige üldisemalt võib põllumajandusliku tootmise jaotada kaheks: • Omatarbeline e elatuspõllumajandus Põllukultuure kasvatatakse ja loomi peetakse peamiselt vaid oma pere toitmiseks. Mõningad ülejäägid müüakse turul. • Kaubaline e turumajanduslik põllumajandus Toodetakse müümise eesmärgil.

  25. Põllumajandusliku tootmise vormid

  26. Põllumajandusliku tootmise vormid

  27. Omatarbeline põllumajandusEkstensiivne omatarbeline põllumajandus(shifting cultivation) • Peamiselt vihmametsade alal: Kesk- ja Lääne-Aafrikas, Amazonase piirkonnas, Kagu-Aasias (Tai, Birma, Malaisia, Indoneesia), kus mullad on väheviljakad. • Maa kuulub kogukonnale (külale). Ümber küla paiknevad maatükid jaotatakse peredele harida. Kui küla kasvab, siis haritavad tükid antakse ikka kaugemale ja kaugemale. • Kuna mullaviljaksu on väike, siis tuleb pidevalt uusi maid üles harida. • Tuhande aasta jooksul pole olulisi muutusi sellises maaharimises toimunud. Nõuab vähem energiat kui moodsad põlluharimisviisid ja on võimalik vaid seal, kus on suhteliselt hõre rahvastik.

  28. Omatarbeline põllumajandusIntensiivne omatarbeline põllumajandus Levinud piirkondades, kus on vähe maad, kuid elanikke palju. Aasias, eriti Indias, Bangladeshis, Hiinas, Kagu-Aasias. Maad kasutatakse intensiivselt, et saada maksimaalne saak. Selleks kasutatakse ära ka mäenõlvad, kuhu rajatakse terrasspõllud. Põllulappe haritakse aastaringselt, lisatakse pidevalt väetisi, et viljakust säilitada. Maad antakse edasi põlvest põlve ja tavaliselt iga järgnev põlvkond saab kasutada üha väiksemat maalappi (pere suureneb).

  29. Hiinas, kus suur osa riigi territooriumist on mägine, on mäenõlvadele rajatud terrasspõllud, kus kasvatatakse mitmeid kultuure.

  30. Omatarbeline põllumajandusRändkarjandus Levinud peamiselt kuivas või külmas kliimas: Aafrika savannides ja poolkõrbes, Euraasia steppides, Lähis-Idas, Kesk-Aasias jm. Kasvatatakse veiseid, lambaid, hobuseid, kitsi, kaameleid, põhjapõtru. • Kõik mis loomadelt saadakse, kasutatakse ära. Kuid naised lapsed võivad mingil perioodil ka eralduda ja põlluharimisega tegeleda. Näiteks niiskemal kevadperioodil.

  31. Karjused liiguvad koos karjaga vastavalt aastaajale: soojemal aastaajal ollakse mägedes, külmemal aastaajal tasandikel ja orgudes. Karjused suvekarjamaale minemas. Afganistan. FAO Michael Griffin

  32. Lambakarjadega liigutakse pidevalt uutele aladele. Peruu.FAO arhiiv A. Odoul

  33. Kaamelitelt saadakse kõik eluks vajalik: piim, liha, vill, nahk. Neid kasutatakse sõiduvahendina ja kaupade veol. Kaamelite lüpsmine. Mauritania.FAO arhiiv I. Balderi

  34. Kaubaline põllumajandusEkstensiivsed teraviljatalud Teraviljakasvatus Ameerika preeriates

  35. Kaubaline põllumajandusEkstensiivsed loomakasvatustalud ehk rantsod

  36. Kaubaline põllumajandusIntensiivsed loomakasvatustalud

  37. Kaubaline põllumajandusIstandused Teeistandus Hiinas.

  38. Linna põllumajandus • By the year 2005, more than half the world's population will be living in cities. While most food continues to be produced in rural areas and transported long distances to city markets, agricultural production in and around cities is growing. Today, at least 800 million people, mostly women, produce food and/or make an income from urban and peri-urban agriculture. • In urban areas across the world, foodcrops are grown on rooftops and balconies, in backyards and community gardens, alongside roads and in vacant lots. They provide fresh marketable food that supplements family diets and boosts family incomes. Urban and peri-urban agriculture can fill critical food supply gaps for poor city dwellers, particularly where rural infrastructure and farm-to-market distribution systems are poor.

  39. Põllumajandus linnas Paljudes arengumaade linnades haritakse põllulappe suurte majade vahel. Yemen Sana vanalinn.FAO/20860/R. Messori

  40. Põllumajandus linnas Bosnia: a widow with the crops she grows on a plot supplied free by the municipalityFAO/19932

  41. Põllumajandus linnas China: ducks at the South Suburb Beijing Company, which raises the "Beijing Duck" - famous worldwide for its special tasteFAO/20066/C. Calpe

  42. Mahepõllundus Järjest enam nõutakse linnades mahepõllunduse tooteid, mille eest ollaks nõus maksma ka kõrgemat hinda. See loob uued võimalused nii arenenud kui arengumaade talunikele. FAO/N.Scialabba

  43. Vu Nguyen Viet Nam

More Related