1 / 17

EUROOPA HÜPERTENSIOONI JUHISED (2003)

EUROOPA HÜPERTENSIOONI JUHISED (2003). DR. SIRJE MASIK LÄÄNE-TALLINNA KESKHAIGLA KARDIOLOOGIA OSAKOND. Hüpertensiooni klassifikatsioon.

walda
Download Presentation

EUROOPA HÜPERTENSIOONI JUHISED (2003)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EUROOPA HÜPERTENSIOONI JUHISED(2003) DR. SIRJE MASIK LÄÄNE-TALLINNA KESKHAIGLA KARDIOLOOGIA OSAKOND

  2. Hüpertensiooni klassifikatsioon Hüpertensiooni defineeritakse üle 18-aasastel täiskasvanutel kui süstoolse vererõhu (SVR) kõrgenemist üle 140 mmHg ja/või diastoolse vererõhu (DVR) kõrgenemist üle 90 mmHg. Klassifikatsioon vererõhu väärtuste alusel ( WHO-ISH Guidelines Committee 1999,täiendatud ESH,ESC 2003) üle 18-aasaste patsientide jaoks, kes ei saa antihüpertensiivset ravi Süstoolne (mm Hg)Diastoolne (mm Hg) Optimaalne vererõhk<120<80 Normaalne vererõhk 120-129 80-84 Kõrge-normaalne vererõhk130-13985-89 I aste: kerge hüpertensioon140-15990-99 II aste: keskmise raskusega hüpertensioon160-179100-109 III aste: raske hüpertensioon180110 Isoleeritud süstoolne hüpertensioon140<90 (3 raskusastet)

  3. Prognoosi mõjustavad riskifaktorid

  4. Kardiovaskulaarse riskigrupi määramine

  5. Kardiovaskulaarse riskigrupi määramine

  6. 10 aasta risk insuldi Absoluutne või infarkti tekkeks kardiovaskulaarse (Framinghami uuring)suremuse risk ( SCORE uuring) • Madal risk <15% <4% • Keskmine risk 15-20% 4-5% • Kõrge risk 20-30 % 5-8% • Ülikõrge risk >30 % >8%

  7. I staadium: Organmuutusteta II staadium: Vähemalt ühes organis on muutused: ·       Vasaku vatsakese hüpertroofia (EKG, ehhokardiograafia). ·       Silmapōhjade muutused (reetina arterite ahenemine). ·       Proteinuuria ja/vōi plasma kreatiniini sisalduse tōus. ·       Aterosklerootilised naastud veresoontes sonograafia vōi röntgenuuringu alusel (unearterid, aort, niudearterid, reiearterid). III staadium: Kliinilised sümptomid ja tüsistused organmuutuste tulemusena: ·       Süda: krooniline südame isheemiatōbi, infarkt, südamepuudulikkus. ·       Aju: insult, transitoorne ajuisheemia, hüpertensiivne entsefalopaatia, dementsus. ·       Silmapōhjad: reetina hemorraagiad, eksudaadid, papillödeem. ·       Neerud: plasma kreatiniin >133(M); 124(N mol/l, neerupuudulikkus. ·       Veresooned: aordi kihistuv aneurüsm, perifeersete arterite ahenemisest tingitud sümptomid. Klassifikatsioonorganmuutustealusel

  8. Antihüpertensiivse ravi strateegia • SVR 130-139 või DVR 85-89 mm HG (kõrge normaalne RR) 1.Kas on teisi riskifaktoreid, sihtorganite kahjustust, diabeeti ja kaasuvaid haigusi 2.Mittemedikamentoosne ravi 3.Hinnata kardiovaskulaarset riski madal - ei vaja ravi keskmine - sage vererõhu kontroll kõrge - alustada tablettravi ülikõrge -alustada tablettravi

  9. Antihüpertensiivse ravi strateegia • SVR 140-179 või SDV 90-109 mmHg (I ja II astme hüpertensioon) 1.Kas on teisi riskifaktoreid,sihtorganite kahjustust, diabeeti ja kaasuvaid haigusi 2.Mittemedikamentoosne ravi 3.Madal - jälgida RR ja riskifaktorite suhtes 3-12 kuud - SVR<140 DVR <90 mm Hg-jätkata jälgimist -SVR>140-159 DVR>90-99 mm Hg – alustada tablettravi Keskmine -jälgida RR ja riskifaktorite suhtes 3 kuud -SVR<140 DVR<90 mm Hg- jätkata jälgimist -SVR>140 DVR>90 mm Hg- alustada tablettravi Kõrge - kohe alustada tablettravi Ülikõrge - kohe alustada tablettravi

  10. Antihüpertensiivse ravi strateegia SVR <180 või DVR >110 mm Hg(III astme hüpertensioon) 1.Kas on teisi riskifaktoreid,sihtorganite kahjustust ,diabeeti ja kaasuvaid haigusi 2.Mittemedikamentoosne ravi 3.Hinnata kardiovaskulaarset riski ja viivitamatult alustada tablettravi

  11. Antihüpertensiivse ravi eesmärgid • Peamine eesmärk- saavutada maksimaalne üldise kardiovaskulaarse haigestumise ja suremuse riski langus • Lisaks RR langetamisele püüda mõjutada kõiki riskifaktoreid-suitsetamine, vere kõrge kolesteroolitase, diabeet ning samuti ravida kaasuvaid haigusi. • Ravi eesmärk-vererõhu langetamine alla 140/90 mmHg kõigil hüpertoonikutel ja alla 130/80 mmHg kaasuva diabeedi, neeruhaiguste korral • HOT uuring(Hypertension Optimal Treatment Study)-51% kardiovaskulaarse riski vähenemine DVR langetamisel<80 mm Hg võrreldes grupiga, kus DVR <90 mmHg. • PROGRESS uuring(Perindopril Protection against Recurrent Stroke Study) 28 % insuldi riski vähenemine SVR langetamisel 9 mmHg ja DVR langetamisel 4 mmHg. • UKPDS uuring (UK Prospective Diabetes Study/Hypertension in Diabetes Study) diabeetikutel 34 %makrovaskulaarsete tüsistuste sageduse langus, 56 % südamepuudulikkuse tekke vähenemine SVR langetamisel ≥120 mmHg

  12. Medikamentoosse ravi üldpõhimõtted ·     Ravi alustada ühe preparaadiga kõige madalamas annuses. Kui efekt on hea, kõrvaltoimeid ei esine, kuid vererõhu langus siiski ebapiisav, siis suurendada annust. ·     Monoteraapia ebapiisava efekti korral soovitatakse kasutada ravim - kombinatsioone. Õige on lisada esimesele ravimile teine preparaat väikeses annuses, mitte tõsta esimese ravimi annust liiga suureks. Sageli on otstarbekas kasutada fikseeritud kombinatsioonpreparaate, et saavutada ·     maksimaalne vererõhu langus. ·     minimaalsed kõrvaltoimed. ·     Kui esimene valitud ravim ei avalda toimet/ on halvasti talutav, vahetada preparaat ravimiga mõnest teisest ravimgrupist. Mitte üritada esimese ravimi annust tõsta või seda kombineerida teiste ravimitega!

  13. ·  Tulekskasutada ravimeid, millel on 24-tunnine toime. Nende eelised on: -lihtsam tarvitada (üks kord päevas). -ühtlane ööpäevaringne vererõhu ohjamine. -efektiivsem kardiovaskulaarsete tüsistuste riski vähendamine. ·Arsti ja patsiendi vaheline hea koostöö on hüpertensiooni eduka ravi põhialuseks. -Ravi algperioodil on vajalikud sagedased kordusvisiidid, et tagada vererõhu väärtusteja ka teiste riskifaktorite pidev kontroll. -Patsient peab olema informeeritud haiguse prognoosi ja ravi eesmärkide suhtes. -Patsient peab olema teadvustatud, et võtta endale vastutust kogu elu kestvaantihüpertensiivse ravi osas. Euroopa Hüpertensiooni Ühingu ravijuhiste järgi on beeta blokaatorid,, diureetikumid, AKE- inhibiitorid, AT II retseptorblokaatorid ning kaltsiumantagonistid kõik hüpertensiooni esmavaliku ravimiteks.

  14. Juhised antihüpertensiivse preparaadi valikuks

  15. a

  16. Ravimkombinatsioonid hüpertensiooni ravis Sobiva ravimkombinatsiooniga saavutatakse ligi kaks korda suurem vererõhu langus kui monoteraapiaga, samaaegselt oluliselt vähendades kõrvaltoimeid. ·     Efektiivsed vererõhku langetavate ravimite kombinatsioonid on järgmised: Diureetikum + beeta-blokaator. Diureetikum + AKE-inhibiitor (või angiotensiin II retseptorantagonist). Kaltsiumiantagonist (dihüdropüridiini tüüpi) + beeta-blokaator. Kaltsiumiantagonist + AKE-inhibiitor. Alfa-blokaator + beetablokaator. ·     Tiasiiddiureetikume sobib kombineerida kaaliumit säästvate diureetikumidega. ·     Soovitatakse lisaks kasutada väikeses annuses aspiriini (75 mg üks kord päevas), juhul kui: patsiendil on kõrge südame isheemiatõve risk. vererõhk on raviga edukalt kontrollitud. ei ole olulist gastrointestinaaltraktist jm. veritsuste riski.

  17. Eestis on 95%-l hüpertoonikutest vererõhk puudulikult ohjatud!!!

More Related