1 / 17

Automaatjuhtimissüsteemid ISS0021 2- 2 - 0 E 6 EAP Ennu Rüstern

Automaatjuhtimissüsteemid ISS0021 2- 2 - 0 E 6 EAP Ennu Rüstern ennu.rystern@dcc.ttu.ee, TTÜ II-316, tel. 6202104 TTÜ automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool. SISSEJUHATAV LOENG 1. Õppeaine koht IAS õppesuuna õppekavas

wylie
Download Presentation

Automaatjuhtimissüsteemid ISS0021 2- 2 - 0 E 6 EAP Ennu Rüstern

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Automaatjuhtimissüsteemid ISS0021 2-2-0E 6 EAP Ennu Rüstern ennu.rystern@dcc.ttu.ee, TTÜ II-316, tel. 6202104 TTÜ automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool

  2. SISSEJUHATAV LOENG • 1. Õppeaine koht IAS õppesuuna õppekavas • 2. Automaatjuhtimise põhimõisted ja probleemid. • Automaatjuhtimissüsteemi struktuur • 3. Loengukursuse üldine sisukord • 4. Kuidas õppetöö toimub? Millised on tingimused ? • 5. Õpikud ja õppematerjalid • 6. Kokkulepped • 7. Õppejõududest

  3. Automaatjuhtimise koht õppekavas INFOSÜSTEEM tüüpiline esindaja – pangasüsteem REAALAJAS TOIMIV INFOSÜSTEEM tüüpilised esindajad – mobiiltelefon, seiresüsteem, turvasüsteem, lendude juhtimissüsteem lennujaamades, lennuki autopiloot, tehnoloogiliste protsesside juhtimissüsteemid, südame stimulaator REAALAJASÜSTEEMIDE TARKVARATEHNIKA DÜNAAMILISED SÜSTEEMID: Matemaatilised mudelid – SÜSTEEMITEOORIA, MODELLEERIMINE Meetodid - AUTOMAATJUHTIMINE

  4. Automaatjuhtimise põhimõisted ja probleemid Põhimõisted: JUHTIMINE – tegevus teatava eesmärgi saavutamiseks AUTOMAATJUHTIMINE – juhtimine inimese vahetu osavõtuta (st arvutiga juhtimine) SÜSTEEM, JUHITAV SÜSTEEM Probleemid: SÜSTEEMIDE MODELLEERIMINE – mudelid SÜSTEEMIDE JUHTIMINE – meetodid, algoritmid

  5. Süsteem Sisend (mingi ressurss), tegevus (teisendus), väljund (tulemus) Automaatjuhtimissüsteem (AJS) Sisend Väljund Sisend Väljund Süsteem (protsess) Juhttoime Informatsioon Juhtseade

  6. Dünaamilise süsteemi mudel - diferentsiaalvõrrand n - järku üldkuju: t - sõltumatu muutuja, aeg y(t) - väljundmuutuja u(t) - sisendmuutuja a0,a1, … ,an ,b0,b1, … ,bm - koefitsiendid (m n) lihtsamalt tähistades (ja an=1)

  7. U r + e Y Täitur- seade Juht- seade Reguleeriv- organ Protsess - seadesuuruse etteandmine salvestav indikaator Muundur Andur muundur xC funktsionaalne muundur regulaator xT xV andur xE xIR Hx xN täituriga klapp y - mõõdetav suurus PROTSESS juhitav voog u AJS näide

  8. PROGRAMMEERITAV KONTROLLER Programmable Logic Controller (PLC)

  9. 5 2 1 3 5 4 4 4 3 2 1 1 2 5 3 PLC on koostatud moodulitest: toiteplokk , protsessor (CPU) , analoog ja diskreetsed sisend/väljund moodulid, sidemoodul jne. DO, DI indikatsioon Omron C200HE Arvutisse Diskreetsed sisendid DI 0…15 Omron CQM1 Diskreetse signaali väärtused ON ja OFF on sisendites realiseeritud pingena 0 (OFF) ja  24V (ON) ning väljundites releekontaktina (kontakt kinni: ON, lahti: OFF).

  10. Loengukursuse üldine sisukord • Sissejuhatus. Automaatjuhtimise põhiprobleemid, põhiülesanded ja automaatjuhtimissüsteemide (AJS) ülesehitus.Süsteemiteooria põhimõisted • AJS matemaatiline kirjeldamine. Analüüs. Juhtimisprotsesside kvaliteet. AJS projekteerimine • 3. Modaaljuhtimine • 4. Optimaaljuhtimine. • 5. Järgivsüsteemid • Häiringud automaatjuhtimissüsteemides, nende filtreerimine ja kompenseerimine

  11. 7. Reaalsete juhtimisprobleemide analüüs ja AJS projekteerimine – 2 näiteülesande lahendamine koos aruteluga 8. Adaptiivjuhtimine – isehäälestuvad süsteemid 9.Automaatjuhtimissüsteemide võimalikud arengud.Kokkuvõte kursusest

  12. Kuidas õppetöö toimub? Millised on tingimused ? • Õppetöö: • Loengud – kokku 32 tundi, Ennu Rüstern • 2. Praktikumid – kokku 32 tundi, Andres Rähni, Eduard Petlenkov • 24 üliõpilast korraga (TTÜ automaatikainstituut, ruumid II-303, • 304) • Rakendustarkvara: • - MATLAB / SIMULINK modelleerimiskeskkond

  13. Õpikud ja õppematerjalid • Õpikuid on tegelikult palju – kahjuks on nad piisavalt mahukad • ja sisaldavad palju matemaatikat • Õppejõud toob ka valikuliselt materjale loengusse ja paneb veebi • Metoodika • – MATLAB /SIMULINK keskkonna igakülgsel kasutamisel põhineb • kursus

  14. Kokkulepped !? 1. 2 kontrolltööd (teooria) – annavad kokku 40% semestrihindest 2. 5 laboratoorset tööd (praktilist tööd)– annavad kokku 60% semestrihindest 3. Semestrihindeid 5,4 ja 3 võib võtta üliõpilane võtta eksamihindeks 4. Semestrihinnete 1 ja 2 puhul on eksam kohustuslik 5. Eksamieeldus – semestrihinne 1. 6. Eksam – 2 küsimust teooriast (peast) ja 2 ülesannet (materjalide kasutamisega), aega 3 tundi.

  15. Õppejõududest TTÜ Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut 1. Ennu Rüstern automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi professor õppeained bakalaureuseõppes: Süsteemiteooria Automaatjuhtimissüsteemid õppeained doktoriõppes: Dünaamiliste süsteemide modelleerimine Dünaamiliste süsteemide juhtimine

  16. 2. Andres Rähni automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetooli lektor õppeained: Automaatjuhtimissüsteemid Automaatika alused Arukad hooned 3. Eduard Petlenkov automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetooli dotsent õppeained: Süsteemiteooria Automaatjuhtimissüsteemid Automaatjuhtimissüsteemide jätkukursus

More Related