Download
1 / 40
400 likes | 647 Views
Prana Osa I. Absoluutne energia ja hingus By: Hari Nam Simran. Hingamine. Hingamiselundid koosnevad kopsudest ja nende juurde viivatest õhutorudest ja bronhidest. Kopsud on kummalgi pool süda, nad on laienemisvõimelist.
E N D
PranaOsa I Absoluutne energia ja hingus By: Hari Nam Simran
Hingamine Hingamiselundid koosnevad kopsudest ja nende juurde viivatest õhutorudest ja bronhidest. Kopsud on kummalgi pool süda, nad on laienemisvõimelist. Kopsud on poorsed käsnataolised elundid, asuvad kahekordsete seintega kotis, mis koosneb pleurakoest. Üks sein on ühendatud kopsudega, teine rinnakorvi siseküljega. Kahe seina vahel on vedelik, mis laseb seintel hõõrdumsieta liikuda.
Hingamine Hingamisteed koosnevad ninaõõnest, kurgust, hingekõrist, trahheedest ja bronhidest. Kopsudesse tõmmatakse õht diafragma abil. Mis töötab automaatselt nagu süda kuid võib ka tahte abil juhtida. Diafragma on suur lehekujuline lihas, lahutab kõhuõõnt rinnaõõnest.
Hingamine Rindkere ja kopsud töötavad lõõtsa põhimõttel - hingamist reguleerivad rindkere ja vahelihase liikumine. Kui inimese vahelihas liiga järsku kokku tõmbub, tekib luksumine, mida me ei saa tahteliselt kontrollida.
Hingamine Kui diafragma laeneb, suureneb rinnaõõne maht ja kopsud tõmmatakse õhku täis. Kui aga tõmbub kokku, surutakse rinnakorv ja kopsud kokku ja õhk pressitakse välja.
Vereringe Süda tõukab verd arteritesse, juusveresoontesse, mille kaudu toimub kehaosade varustamine toitainetega ja laguainete eemaldamine.
Vereringe Mööda juusveresooni jõuab veri veenide kaudu südamesse tagasi ja suunatakse kopsudesse. Arteriaalne veri on erepunane puhas. Südamesse tagasivoolav venoosne veri on sinakaspunane, raske ja paks, täis laguained, kehast välja viimiseks. Südamesse tagasipöörduv veri on kui solgikraav.
Vereringe Saastunud veri satub paremasse südamevatsakesse. Sealt tõugatakse see kopsudesse kus see jaguneb miljonitesse kopsualveoolide juusveresoontesse.
Vereringe Hingates täituvad kopsud õhuga ja õhuhapnik puutub kokku saastunud venoosse saastunud verega. Kopsualveoolid ei lase läbi verd küll aga õhuhapnikku. Verega kokku puutudes haaratakse hapnik kaasa ja kopsualveoolidesse eraldub laguainetest tekkinud süsihappegaas.
Vereringe Laguainetest puhastatud ja hapnikuga rikastunud veri suundub tagasi südamesse, olles taas erepunane ning rikas toitainetest ja hapnikust. Veri jõuab vasakusse vatsakesse ja taas tõukab süda vere arterite kaudu kehasse laiali.
Vereringe Ööpäevas surub süda kopsudesse umbes 14 000 liitrit verd.
Vereringe Arterid on veresooned, mis kannavad verd südamest ära. Inimese arteriaalne vereringe algab südame vasakust vatsakesest aordina, mis on suurim arter inimese kehas. Arterid on võrreldes veenidega paksema, lihaselise seinaga, sest rõhk arteri seinale on suurem.
Vereringe Arterite vahel on ühendused – anastomoosid, mis võimaldavad arteri sulguse korral verel voolata alternatiivseid teid kaudu samasse piirkonda. Areneb välja kollateraalne ehk kõrvalvereringe. Kliiniliselt on see eriti oluline ajuarterite puhul näiteks insuldist taastumisel.
Vereringe Arterite ülesandeks on varustada organismi kudesid hapniku- ja toitainete rikka arteriaalse verega.
Vereringe Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab südame parema vatsakesest, millest süsihappegaasirikas veri surutakse kopsuarteritesse. Kopsuarterite kaudu jõuab veri kopsudesse, kus kapillaarides antakse ära süsihappegaas ja veri küllastub hapnikuga. Hapnikurikas arteriaalne veri tuleb südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu.
Vereringe • Vere liikumine toimub südame töö tulemusena tekkiva rõhkude erinevuse tõttu veresoonestiku eri osades. Venoosse vere tagasivoolu aitavad vältida veeniklapid. • Puhkeolekus võtab verel ühe täisringi tegemine aega veidi üle 20 sekundi. Kogu kehas olev veri ei ole korraga kasutuses: kuni 50% sellest võib olla reservis maksas, põrnas ja nahaalustes kudedes, kust see vajadusel vereringesse suunatakse.
Hingamine Kui kopsudesse ei jõua küllaldasel hulgal värsket õhku, ei suuda laguainetest rikas venoosne veri enam täielikult puhastuda ja seetõttu võib tekkida nii hapnikupuudus kui ka organismi mürgitamine süsihappegaasi ja laguainetega.
Hingamine Hingamispuudulikkust võib põhjustada vereringe puudulikkus ja vastupidi. Valesti hingava inimese veri on sinakas ja tume. Inimesed kes hingavad valesti on seetõttu kahvatud ja sinaka jumega.
Hingamine Kui veri ei puhastu kopsudes täielikult laguainetest ega rikastu küllaldaselt hapnikuga, läheb see arteritesse ebanormaalses seisundis kandes kaasas kehast väljatoomiseks laguaineid uuesti ringlusesse ning võib põhjustada elundite haigusi.
Hingamine Kui kopsud töötavad korralikult, puhastub veri laguainetest kopsudes, veri rikastub hapnikuga, ja kannab seda kehasse uude ringlusesse.
Hingamine Verega kokku puutudes ühineb hapnik vere hemoglobiiniga. Arteriaalses veres mis on kopsudes korralikult hapnikuga rikastunud on umbes 25% hapnikku.
Hingamine Ka seedimisprotsess sõltub veres olevast hapniku sisaldusest. Organism saab toitained seeditud ja omastatud toidust. Kui toitu ei suudeta täielikult omastada, ei saa keha küllalt toitu. Kopsude töö sõltub organismi kui terviku toitumisest.
Hingamine Halbade hingamisharjumuste tõttu toitainete omastamine väheneb, nõrgenevad ka kopsud ühe rohkem, täites oma funktsioone veelgi halvemini. Nii nõrgeneb ja närtsib kogu keha.
Hingamine Iga toiduosake või vedeliku tilk rikastatakse enne selle omastamist hapnikuga.
Hingamine Hapnikuvähesus veres, kopsudes tekitab puuduliku toitumise ja organismi puuduliku puhastumise laguainetest.
Õhk Hapnik 21% Lämmastik 78% Argoon 0.9% Süsinikdiokiid 0.04%
Hapnik • Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. • Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Tekib peapööritus ja nägemishäired.
Hapnik Meditsiinis kasutatakse hapnikku peale hingamisaparaatide ka anaeroobsete mikroorganismide poolt tekitatud haiguste raviks. Anaeroobsed mikroorganismid suudavad elada ilma hapnikuta. Patsient pannakse kõrgrõhu kambrisse, kus hapniku rõhk on tõstetud 3 kuni 4 atmosfäärini. Nii kõrge rõhu juures tungivad hapniku aatomid rakku ning tapavad anaeroobsed mikroorganismid. Sellist ravi tehakse näiteks gangreeni korral.
Hingamine Tähtis ei ole siiski mitte hapnikkurikkus veres vaid hapniku ja süsihappegaasi vahekord veres.
Hingamine See oli läänelik arusaamine õhust ja hingamisest.
Prana Joogafilosoofia arvates sisaldab õhk peale tuntud gaaside veel mingit ainet ehk algelementi, mis annab kõigele elavale liikumisvõime ja elu. Sanskriti keeles nimetatakse seda PRANAks ehk absoluutseks energiaks. Kõik maailmas olev energia pärineb sellest algenergiast ja on selle erinevad avaldumisvormid. Prana on elujõud. Prana on kõiges mis elab.
Prana See algelement on kõigis mateeriavormides olemas, kui see pole mateeria. Seda on ka õhus kuid see pole õhk ega õhu koostisosa.
Prana Õhuatmosfääris on prana oma kõige vabamas eksisteerimisvormis. Värskes õhus on seda palju ja sealt me suudame seda omastada rohkem kui kusagilt mujalt. Joogide süvahingamistehnikaga saab prana kogust suurendada ning seda talletada kehasse, akumuleerides seda. Siis koguneb prana meie närvikeskustesse ja ajusse.
Prana Prana kiirgamine selle ülekülluse korral ongi nn. kätega ravimine. See on tagavaraks kogutud prana ülekandmine teisele inimesele.
Prana Nagu veri rikastab keha hapnikuga, rikastab närvisüsteem keha pranaga. Prana on elujõud mis kulub meie mõtete, soovide ja kogu mõtlemisprotsessi käigus.
Prana Prana on universaalne elu alusenergia, muuhulgas ka meie elujõud. Pranayama on kontroll prana omastamise üle, eriti selle üle mis moodustab eluenergia. Hingamiskontroll on võimeline inimesele andma ka kontrolli kõigi ülejäänud prana liikide üle.
