I osa. KEEL ja KEELED

1. KEEL KUI MÄRGISÜSTEEM I osa. KEEL ja KEELED “Keel ja ühiskond” X klassile 2. ptk Mare Hallop KiNG 30.10.2012 3.09.2013

2. Mõtte edastamine Mõtted on teadvuses enamasti keelelisel kujul. Sümboliseerimisvõime – kokkuleppelisele signaalile kindla tähenduse andmine. dekodeerimine sõnum kodeerimine idee müra signaali saatmine ja vastuvõtmine Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse grammatikareeglite abil. Mõtteid edasiandvad sõnajärjendid – laused

3. Keelemärk Koosneb * tähendusest ja (tähistatav) * sellega seotud signaalist (tähistaja) mõiste KASS häälikujärjend kass Keelemärk – SÕNA - tähistab: * reaalse maailma olendeid, esemeid, nähtusi (inimesi, loomi, asju, tegevusi, omadusi * teadvuse seisundeid (armastama, mõtlema) * abstraktseid mõisteid (jumal, lõpmatus) TÄHISTATAV mõiste KASS (kaslaste hulka kuuluv koduloom) Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on * meelevaldne (sõna ja ese pole omavahel seotud), * samas on nende suhe kokkuleppeline (kõik keelekõnelejad teavad, seos tuleb ära õppida) TÄHISTAJA häälikujärjend kass REFERENT objekt Keelemärgi seos objektiga

4. Märkide liigid * verbaalselt (inimkeeles) * kui mitteverbaalselt • Ikoonid – tähistaja on sarnane objekti või tegevusega, millele viitab • verbaalsed – loodushääled (näu, sulisema, määgima jne) • mitteverbaalsed - juhtnöörid, emotsioonid • Indeksid – loomulikul viisil seotud nähtusega • verbaalsed: asesõnad (mina, tema; eile, praegu jne) • mitteverbaalsed : norskamine=magamine, haigutamine=igavus • Sümbolid – seos kokkuleppe alusel • verbaalsed: enamik sõnu – tähistaja ja tähendus on kokkuleppelised • mitteverbaalsed: – tähendus kokkuleppeline, ära õppida: &, §, € • Kuju järgi pole võimalik tähendust aimata KEELEMÄRGID SÜMBOLID IKOONID INDEKSID • verbaalsed mitteverbaalsed verbaalsed mitteverbaalsed verbaalsed mitteverbaalsed näu see kass % @

5. Harjutus Liigita järgmised märgid ikoonideks, indeksiteks ja sümboliteks. Igasse tüüpi tuleb kolm liiget. Põhjenda oma liigitust. urin, lelu, nemad, pank, nüüd, need, kraaksuma, naerma, kolksti

6. Liitmärgid Lihtmärgid - lihtsamates tehiskeeltes kasutatakse märke ühekaupa ( liiklusmärgid) Liitmärgid - omavahel kombineerides, tähenduseks summa LAUSE – lihtmärkide summa= liitmärk DIAGRAMM - liitmärk, ikoon, mis koosneb sümbolitest, mis on ühendatud tervikuks nii, et tekib ikoon. Tähendused on kokkuleppelised, seletus peab juures olema. Keerukaim diagramm - maakaart (ikooniliselt kujutatud objektide paiknemine, aga objektid ise on sümbolid, mille tähendus legendis) Sama ikoon erinevas ümbruses, millest sõltub tähendus (inimene, mees, isa) Märgi tähendus sõltub sellest, missugused märgid on veel keeles ja kuidas neid kombineeritakse.

7. Keel kui märgisüsteem Keelemärgid võimaldavad suhtlejatel objekte nimetada. Keelemärgid + reeglid = märgisüsteem, mille abil moodustatakse laused (grammatika) Reeglid ka tehiskeeltel, arvutiprogrammidel, liiklusmärkide süsteemis jne Lihtmärke (keeles u 40 000 lihtmärgilist sõna) omavahel kombineerides saab sadu tuhandeid keerukaid sõnu, neist saab lauseid. *VIIPEKEEL – kurtide emakeel= sõnastik + grammatika eri maades erinev *ŽESTID – käe-, keha-, pealiigutused, kindla kokkuleppelise tähendusega (sümbolid, mida peab tundma), eri maades eri tähendused (Õ lk 23) (viha) * KUNSTI KEEL – vahendiks värv, joon, vorm, heli. [Kultuurinähtus on kahekordselt kodeeritud sõnum – Juri Lotman, kultuurisemiootik.] On lugu. Vastuvõtja peab dešifreerima koodi, milles kunstiteos on loodud (valmi sisu + allegooria) KEEL VÕIMALDAB ÜHISKONDA, KULTUURI, TEADUST, s.t erineda loomast.