Suitsuvaba tubakas - tappev igas vormis ja maskeeringus

1. Suitsuvaba tubakas - tappev igas vormis ja maskeeringus Marek Vink 28.märtsil 2013 Vihulas projekt Laste hammaste tervis

3. Mis suitsuvaba tubakas? • närimistubakas • lahtine leht • portsuks surutuna • niiske portsuna • keeratuna/väänatuna • nina- e nuusktubakas e snuff • euroopa kuiv “nuuskimistubakas” • ameerika "sülitamistubakas” (dipping) • snus e huuletubakas e Rootsi niisutatud pulbertubakas

5. Närimistubakas • Nagu nimigi ütleb, seda näritakse. Närimistubakas sisaldab vähemalt 2500 eri kemikaali (nendest suurem osa leidub tubakataimedes). • Närimistubaka koostisesse kuuluvad lisaks mürgistele ja ärritavatele ainetele ka vähki tekitavad ained (alkaloidid, alkaanid, nitraadid, metalliühendid jm). • Närimis- tubakast saadud nikotiini kogus on suur, kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib ulatuda isegi 10 tunnini.

6. Vähem tuntud suitsuvabad tubakatooted: • Gutka – tubakatoode, mida toodetakse ja kasutatakse peamiselt Indias. See sisaldab magusaineid, toiduvärve ja ka segatud maitseaineid, et peita tubaka mõru maitset. Gutkat näritakse. • Beetel – aine, mida tarvitatakse laialdaselt Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Lääne-Okeaanias, kohati ka Aafrika idarannikul. Närimisel on beetel põletava maitsega, kutsub esile süljeerituse, värvib sülje ja igemed punaseks. Närimisjääki ei neelata alla. • Kreemjas nuusktubakas – tubakapasta, mis koosneb tubakast, nelgiõlist, glütseriinist, piparmündist, mentoolist ja kampolist ning mida müüakse hambapastatuubides. Seda turustatakse kui hambapastat ning kasutatakse tihti hammaste puhastamiseks. Seda tarbitakse peamiselt Indias.

7. Snuff e nuusktubakas • Pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. • See sisaldab nikotiini (nagu ka sigaretid), mis on sõltuvust tekitav aine. • Snuff on mõiste, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale – see oli populaarne 18. sajandil. • Snuffi kutsutakse tihti Scotch Snuff’iks.

8. Euroopa (kuiv) nuusktubakas • Mõeldud ninna nuuskimiseks, mitte ninna tõmbamiseks. • Euroopa nuusktubakat on mitut sorti: harilik, röstitud (väga kuiv), „ravimitega“ (mentool, kamper, eukalüpt jne), lõhnastatud. • Nuusktubaka ninna tõmbamine kahjustab nina limaskesta.

9. Ameerika niisutatud nuusktubakas • Eelnimetatutest palju tugevam tubakatoode on mõeldud sissekastmiseks (dipping). • Tubakat hoitakse huule ja igemete vahel ning nikotiin imendub suus olles vereringesse. • Osad kasutajad sülitavad aegajalt, kuna sellest tekkiv vedelik on nende jaoks allaneelamiseks halb ja ebameeldiv. • Ameerika niisutatud nuusktubakat on „magusat" ja „soolast". • Tihti nimetatakse seda ka „snoose", mis tuleneb Skandinaavia sõnast snus. Nagu ka seda tähistav sõna, niisutatud nuusktubakas, pärineb samuti Skandinaaviast. • Tegemist ei ole närimistubakaga.

10. Snus • Rootsi niisutatud pulbertubakas, nimetatud ka huule- tubakaks. • S.o üks nuusktubaka liikidest, kuid osad allikad liigitavad selle ka närimistubaka alla. • Snus erineb tavalisest nuusktubakast, sest on tehtud auruga töödeldud tubakast, mitte tulega töödeldud tubakast, mida on õhu käes kuivatatud. • Snusi hoitakse ülemise huule all.

11. Snusi kasutamine Tarbitakse põhiliselt 2 sorti snusi: • Original snus on lahtine ja niiske pulber, mida rullitakse näppude vahel sobiva suurusega rulliks. Pakendatud on see tavaliselt 50g plastikust või papist karbis. • Portions snus on eelnevalt pakendatud pulber, mille pakendamise materjal on sarnane teekotikeste valmistamisel kasutatud materjalile. Selline pakendamisviis lihtsustab snusi tarbimist. Pakendi suurus on tavaliselt 24 grammi.

12. Snusi “kasulikkus” Kuna snusi ei suitsetata, siis tekib vähem nitrosoamiine ja paljusid teisi vähkitekitavaid aineid, mis üldjuhul tubakasuitsuga seoses tekivad ning need ei mõjuta kopse, kuigi sisaldavad rohkem nikotiini kui sigaretid. Kuid ka suhteliselt väike nitrosoamiinide tase, mis Rootsi nuusktubakas leidub, ei ole täielikult riskivaba. Kuid kui seda kasutada suitsetamise asemel ja vahendina suitsetamise mahajätmiseks, siis üldine mõju on siiski positiivne ja sellel on sarnane efekt nagu näiteks nikotiiniplaastritel.

13. Snus on ELs keelatud Nuusktubakas on keelatud kõigis Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Rootsis (ja osaliselt ka Norras ja Taanis). EL aktsepteerib Rootsi puhul nuusktubaka kasutamist osana Rootsi rahvuslikust pärandist.

14. Rootsi snus - ainulaadne toode! Rootsi snus’i tekkelugu ei ole täpselt teada. Teatakse, et 19. sajandi alguses hakkasid rootslased tubakat jahvatama ja segama seda vee, soola ja maitseainetega, näiteks veini ja vürtsidega. Saadud toodet ei näritud ega nuusutatud, vaid vormiti pigem väikeseks pakikeseks ja asetati ülahuule alla. Ühe teooria kohaselt on snus’i tekkelugu seotud Rootsis 200 aastat tagasi kasvatatud tubaka kvaliteediga ja ka tubaka kasutajate majanduslike võimalustega. Töölised ja talunikud eelistasid tubakat närida, sest see oli suhteliselt odav ja jättis käed töötamiseks vabaks. Aga kodus kasvatatud Rootsi tubakas kippus pudenema, kui seda tubaka närimiseks kokku keerati. Lihtne lahendus oli jahvatada tubakas pulbriks, segada veega, et seda oleks hõlpsam töödelda, lisada soola säilivuse parandamiseks ja maitseaineid. Snus ei ole sellest ajast peale eriti muutunud – selle põhikomponendid on endiselt tubakas, sool ja vesi. Samas on selle valmistamismeetod täiesti uus. Snus’i valmistamiseks otsitakse ilmtingimata parima kvaliteediga tubakat.

15. Tubaka revolutsioon Peaaegu kaks sajandit ei olnud snus eriti populaarne. Alles 1960ndate lõpus hakati suitsetamise kahjulikkust selgemalt teadvustama ja sellega seoses hakati snus’i pidama vastuvõetavaks alternatiiviks, kuid selle kasutamine sai üldlevinuks alles 1990ndate alguses. Praegu on snus’i kasutamine Rootsi meeste hulgas laiemalt levinud kui sigarettide suitsetamine (2004. a vastavalt 22% ja 14%). Alates 1970. aastast on snus’i müük ainult tõusnud. Nüüd võib snus’i purgikesi leida mitte üksnes tunkede rinnataskutes, vaid ka smokingite põuetaskuis või ballikleidi juurde sobivates ridikülides

16. “Usume, et snus on suurt naudingut pakkuv huvitav toode, mis on täis aroomiküllaste lõhnataimede ja vürtside mitmekülgseid maitsevarjundeid ja lõhnu, pakkudes mõnusaid hetki praktiliselt igaks koosviibimiseks.”

17. Miks on snusi nikotiin kahjulik? Tekitab tugevat sõltuvust! Imendub küll aeglasemalt kui sigaretist, kuid 3-4 korda rohkem! Sisaldab vähemalt 28 kantserogeenset ühendit! TSNA (tubakaspetsiifiline nitroosamiin), N-nitroosamiinhape, volatiilne N-nitroosamiin, formaldehüüd, atseetaldehüüd, arseen, nikkel, bentsopüreen, hüdrasiin, kaadmium, poloonium-210

18. Kuidas tubakas veel kahjulik on? Närimistubakas võib lisaks nikotiinisõltuvusele põhjustada • leukoplaakiat (valge limaskesta muutus, mis võib muutuda pahaloomuliseks) • parodontiiti • igeme taandumist • ebameeldivat hingeõhku • hambaauke

19. Kas see aitab suitsetamist maha jätta? • Ei, kõik tubakatooted põhjustavad haigestumist ja sõltuvust. • Suitsetamise mahajätmiseks on tõhusad abivahendid meetodid olemas • Muuhulgas nikotiini asendusravis nikotiiniplaastrid, -nätsud, -pastillid ja ka ravimid (Zyban). • Ka individuaalne ja grupinõustamine ja telefoni abiliinid on abiks.

20. Kes kasutavad? • ajalooliselt nooremapoolsed maamehed • tänapäeval järjest rohkem ka linnatüdrukud • sageli puberteedieas meeskonnasportlased Indias, Kesk-Aasias ja Aafrikas pikk närmistubaka ajalugu - betel, areca-pähkel • kasutatud antiseptiku ja hingeõhu värskendaja ja stimulantidena • laialt on tuntud nende seos suuvähi tekkega

21. Närimistubakas Närimistubaka kasutajateks on tihti sportlased - inimesed kellel on raskendatud avalikult sigareti kasutus - ja noored. Närimistubakat kasutatakse enim peale lõunat, autot juhtides ning televiisorit vaadates. Närimistubaka tarbija keskmine vanus on 18-30 aastat, enam tarbijaid on vanusegrupis 18-24 aastat. Maailma Terviseorganisatsiooni 1983. aasta aruandes järeldatakse, et noor põlvkond võib eelistada närimistubaka tarbimist sigarettidele ja tarbijate demograafiline koostis on nihkunud noortegruppide suunas.

22. “Kurja juured”

23. Huuletubaka tootja tsitaate.. Rootsis seostatakse snus’i kasutamist väiksema ohuga muutuda pidevaks suitsetajaks ja paremate võimalustega suitsetamisest loobumiseks. Ramström & Foulds, Journal of Tobacco Control 2006 Suitsuvaba tubakas on suitsetamisest umbes 99% vähem kahjulik. Dr. Carl V Phillips, University of Alberta, School of Public Health Snus’i kasutamisega seotud kõrvalnähtude oht on hinnanguliselt 90% väiksem kui suitsetamise puhul. J. Britton, R. Edwards the Lancet 2008 Rootsis on ilmselgelt toimunud arvukas üleminek suitsetamiselt snus’i kasutamisele ja seal võib oletada, et snus’i kättesaadavus võis olla rahvatervisele kasulik. SCENIHR report on Health Effects of Smokeless Tobacco Products – European Commission 2008 Tubakat uurivad teadlased ja poliitilised eksperdid on üldiselt nõus, et suitsuvaba tubaka kasutamine on suitsetamisest palju vähem ohtlik. Kuigi täpseid andmeid ei leidu, seostub suitsuvaba tubaka kasutamisega vaid 0,1–10% suitsetamisega seotud riskidest. Brad Rodu & Carl V. Phillips, Harm Reduction Journal 2008

24. Suitsuvaba tubaka kahjulikud mõjud • nikotiin tekitab sõltuvust • sisaldab tubakaspetsiifilisi kantserogeenseid nitroosamiine • kantserogeenne, eriti pankreasele • kahjustavad suus limaskesta • tubakatooted põhjustavad suuvähki • snusi suuvähki põhjustav mõju pole veel päriselt tõestatud • suurendab suremust müokardi infarkti korral • raseduse ajal kahjustab loodet

25. Huuletubaka mõju hammaskonnale • kaarieserisk on 4 korda suurem • eriti hamba juurekaariese puhul • maitsestatud ka suhkruga

26. Huuletubaka mõju hammaskonnale Pöördumatu igeme taandumine 9 korda tõenäolisem võrreldes mittekasutajatega

27. Huuletubaka mõju hammaskonnale Hammaste värvimuutus / määrduminening ebameeldiv hingeõhk

28. Kas suitsuvaba tubakas vähendab suitsetamist? Rootsis • 2006.a ei ole vähendanud suitsetamist • 71% snusi kasutajatest lisaks ka suitsetasid • 20% suitsetajatest kasutasid lisaks ka snusi Norras 16-24a meeste hulgas • snusi kasutajaid 1985.a 9% ja 2005.a 33% • suitsetajaid 1983.a 28% ja 2001.a 32%

29. Tubaka suitsetamine .. • on 20.sajandil "tapnud" 100 miljonit inimest • "tapab" 1 miljard inimest 21.sajandil • ülemaailmselt on 1,1 miljardit suitsetajat, mis kasvab 1,6 miljardini aastaks 2025 • pooled suitsetajatest surevad enneaegselt

30. Huuletubaka mõju suu limaskestale Pildil on endine ameerika pesapalli mängija Rick Bender, kellelt eemaldati osa keelest ja lõualuust närimistubaka põhjustet suuvähi tõttu..

31. Huuletubaka süsteemne kahjulik mõju • tubaka "mahla" allaneelamine tõstab • söögitoru vähi riski • maohaavandite tekke riski • maovähi riski • kõhunäärme vähi riski • põie kasvaja riski • vererõhku jne Huuletubakas on sama kahjulik kui tubaka suitsetamine, lihtsalt nikotiini manustamisviis on erinev.

32. Tulevikutrend • Tubakatööstus orienteerib end ümber suitsuvaba tubaka poole. • Hästimaitsestatud noortele suunatud suitsuvabad tubakatooted tunduvad vähemkahjulikud. • Tootearenduses on just noortele meeldivad suussulavad kommitaolised pastillid, "kiled", pulgad, pelletid jne

34. Nikotiini surmav doos lastel • 1,0-1,4 mg/kg • 1-aastane laps kaalub keskmiselt 10-14 kg • seega on surmav • 10-15 Camel Orbs pelletit (1mg nikotiini pelletis) • 3-5 Camel Sticksi (3,1mg nikotiini "pulgas") • 17-24 Camel Stripsi (0,6mg nikotiini "plaastris")

35. Suitsuvabade tubakatoodete mõju • Inimesi, kes tubakatooteid ise ei tarvita, ei ohusta suitsuvabade tubakatoodete tarvitajate läheduses olles ka passiivne e. kaudne suitsetamine. • Kuid tarvitaja jaoks ei ole suitsuvabad tubakatooted kahjutud! • Nagu kõik teisedki tubakatooted, sisaldavad ka suitsuvabad tubakatooted väga kergesti sõltuvust tekitavat närvimürki nikotiini. Arvatakse, et nuusk- tubakas tekitab sõltuvust veelgi kiiremini kui sigaretid. Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini.

36. Suitsuvabade tubakatoodete mõju • Nuusktubakas sisalduv nikotiin on mürgine aine, mis tekitab sõltuvust ning mille suur annus võib põhjustada hingamiskrampe, halvatust, surma. • Nuusktubakaga on oht, et sinna on ostja teadmata segatud muid kahjulikke aineid või isegi mingeid narkootilisi aineid, mis samuti tekitavad sõltuvust. • Nikotiin koormab südant, soodustab veresoonte lupjumist, mis omakorda põhjustab vereringehäireid. • Risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Tagajärjeks võivad olla insult ja infarkt. • Suitsuvabade tubakatoodete tarvitamine loob soodsa pinna vähi tekkeks, suureneb risk haigestuda suu-, neelu- ja kõhunäärmevähki. • Suuvähki haigestunutest pooled elavad vähem kui 5 aastat!

37. Kahjulik mõju • Närimistubaka kasutamine võib põhjustada suuvähki, igemehaigusi ja hammaste lagunemist. • Närimistubaka kasutajatel tekib hambakivi, mis tungib igeme alla ja hävitab hammaste kinnituskudesid. Tubakatarvitaja suu limaskest muutub paksemaks ja tekivad valged laigud, mis võivad olla kasvajaeelses seisundis. • Suitsuvabade tubakatoodete kasutamine põhjustab ka halba hingeõhku ja pleegitatud hambaid ning maitsmismeeled ei toimi enam nii hästi kui varem. • On kindlaks tehtud, et nuusktubakas sisaldab 28 vähkitekitavat ainet.

38. Loobumine • Nagu kõikide tubakatoodetega on ka suitsuvabade tubakatoodete puhul kõige lihtsam neist hoiduda, sest need on tervisele kahjulikud ning hiljem on neist väga raske loobuda. Juhul, kui on vaja abi suitsuvabadest tubakatoodedest või muudest tubakatoodetest loobumiseks, saab seda perearstilt, koolipsühholoogilt, vanematega rääkides ning suitsetamisest loobumise nõustajatelt. • Suitsetamisest loobumise nõustajad asuvad maakondade suuremates haiglates ja/või tervise- keskustes ning see teenus on kõigile tasuta. Infot nende kohta saad internetist aadressil www.tai.ee ja www.terviseinfo.ee.

39. Suitsuvaba tubakas suitsetamise asemel.. .. eiole suitsetamist asendav ohutu alternatiiv!

40. VOT SEE ON PORTS!