Struktuuritoetuse rakendamisest

1. Struktuuritoetuse rakendamisest Teabepäev Katrin Kivi, Jaak Liivik, Margus Püüa Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus

2. Päevakava • Kulude abikõlbulikkusest • Juhtrühma ja töörühma mõttest • Toetuse rakendamise juhtimine ja kontroll • Struktuuritoetuse väljamaksmisest

3. § 5. Abikõlblikud kulud (1) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste projektiga otseselt seotud kulutuste katmiseks kooskõlas §-s 7 sätestatud piirmääradega:1) kulud, mis on otseselt vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks;2) käibemaks, juhul kui toetuse saaja on selle tegelikkuses kinni maksnud ja tal ei ole võimalik seda riigilt tagasi saada. (2) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused:1) amortisatsioon ja hoolduse iseloomuga tööd (seadmete hooldus);2) käibevahendid (materjalid, tarbekaubad jms), välja arvatud projekti otseste halduskuludena käsitletavad kulud;3) trahvid, kohtukulud, viivised;4) erisoodustusmaks;5) esinduskulud ja kingitused;6) üldkulud;7) käibemaks (v.a lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel);8) tehingud «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 554; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591; 2004, 36, 251; 37, 252; 45, 319) mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast;9) mitterahalised sissemaksed;10) muud toetatavate tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

4. OE (opereerimise kulud) VE (muutuvkulud) Eesmärgi ühikud Aeg Natukene koolitarkust …  Isikud mistahes rollis Taotleja organisatsioon (kasu saaja) I (investeering) Eesmärgi- ühikud • Eeldused: • Projektiga parandatakse oluliselt organisatsiooni teenuste taset isikutele • Projekti realiseerimiseks on vaja investeeringut • Organisatsioon on haldussuutlik (olemas OE ja VE projekti realiseerimiseks) • Organisatsioon suudab investeeringuga loodud väärtust hallata (on olemas OE süsteemi ekspluateerimiseks)

5. Juhtrühma ja töörühma mõte Projekti juhtrühm Strateegiline juhtimise tase Projektijuht Projekti töörühm Operatiivjuhtimise tase Projekti töögrupp Projekti töögrupp Projekti töögrupp Projekti töögrupp

6. Jaak Liiviknõunik Toetuse rakendamise juhtimine ja kontroll

7. Võtmeisikud • RIA-s • Koordinaator • Haldur • Järelvalveametnik • Projektide nõukogu (PNK) • Toetuse saaja juures • Projektijuht • Juhtrühm (sh. RIA koordinaator)

8. Tegevuse alused • RIA juhendmaterjalid • Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrused ja käskkirjad • Rahandusministeeriumi määrused ja käskkirjad • Valitsuse määrused ja korraldused • Seadused • EK ja EL nõukogu ja parlamendi määrused

9. Toetuse rakendamise osas olulised dokumendid • Projektide juhtimise kord (RIA) • Struktuuritoetuse rakendamise käsiraamat (RIA) • Lisa A Protseduurid • Lisa B Vormid • Meetme tingimused ja toetuse kasutamise kava koostamise kord (ministri määrus nr 151) • Rahastamise otsus (ministri käskkiri) • Struktuurifondide vahenditest toetust saavate projektide personalikulude ja üldkulude arvestamise juhend

10. Olulisemad tegevused • Projekti juhtimine • Hankemenetlus • Tulemuslikkuse jälgimine, seirearuande koostamine • Kerkinud probleemide lahendamine • Planeerimine , arvestus ja aruandlus • Maksetaotluse vormistamine

11. RIA-sse esitatav info hankemenetluse kohta • Pakkumise kutse dokumendid • Hankelepingud • Dokumendid vastavalt halduri nõudele • Hanke algatamise kohta • Menetluse algatamisest pakkumiste avamiseni • Pakkujate kvalifitseerimisest pakkumismenetluse lõppemiseni

12. Seirearuande koostamine • Projektijuht täidab seirearuande vaastavalt rahastamisotsuses toodud kuupäevaks või vormistab lõpparuande projekti lõppedes koos viimase väljamakse taotlusega • Koordinaator kontrollib aruande ja täidab kontroll-lehe ning annab hinnangu aruandele • Projekti haldur kontrollib aruande sisulist ja vormilist vastavust, täidab kontroll-lehe ja esitab aruande PNK-le • PNK fikseerib, kas projekt kulgeb või ei kulge vastavalt kinnitatud kavale

13. Planeerimine, arvestus ja aruandlus • Projekti realiseerimise ajakava muutmine • Rahade planeerimine

14. Projekti realiseerimise ajakava ja mahtude muutmine • Ministri käskkirjaga – väga olulised muudatused • Tingimused, mis on fikseeritud ministri määruses • Tingimused, mis on fikseeritud rahastamisotsuses (kogumaksumus, projekti realiseerimiseks vajalik aeg, lõppkuupäev) • Ministeeriumi (RISO) nõusolekuga – olulised muudatused • projekti tegevuste muutmine • RIA nõusolekuga - vähemolulised muudatused • Muudatused ajakavas tegevuste sees

15. Protseduurid ajakava muutmisel • Projektijuht teeb põhjendatud ettepaneku juhtrühmale • Juhtrühm aktsepteerib muudatusettepanekut, võtab vastu otsuse taotluse tegemiseks • Asutuse juht või volitatud isik esitab taotluse MKM-I või RIA-sse

16. Maksetaotluse esitamine • Projektijuht komlekteerib dokumendid, täidab maksetaotluse vormi ja esitab koordinaatorile • Koordinaator kontrollib kulutuste abikõlblikkust, vastavust hankelepingule, projekti tegevuskavale ja eelarvele ning maksekorralduste vastavust aktidele ning teeb ettepaneku juhtrühmale • Juhtrühm aktsepteerib maksetaotluse, fikseerib selle protokollis • Asutuse juht või volitatud isik allkirjastab taotluse

17. Tänan kuulamast! Küsimusi? Jaak Liivik jaak.liivik@ria.ee

18. Katrin Kiviprojektide haldur Struktuuritoetuse väljamaksmisest

19. Räägin rahast st … … maksete prognoosist kuni väljamakse tegemiseni: • Prognoosid • Esitamine • Menetlemine • Maksmine

20. Prognoosid – Projektijuhi tegevus • Iga kuu viimase nädala alguseks annab koordinaatorile järgmise kuu prognoositava rahavajaduse nädalate lõikes • Kui projekti rahastamine on eelnevalt kuuplaaniga planeeritud järgmiseks nädalaks, siis tuleb seda veelkord koordinaatorile kinnitada (või muuta) hiljemalt teisipäeva lõunaks

21. Prognoosid – koordinaatori tegevus • Koondab oma projektide osas järgneva kuu rahavajaduse projektide kaupa nädalate lõikes ja edastab selle haldurile • Koondab oma projektide osas järgmise nädala rahavajaduse projektide kaupa ja edastab haldurile hiljemalt teisipäeva pärastlõunaks

22. Maksetaotluste esitamine • Toetuse saaja (projektijuht) esitab maksetaotluse rakendusüksusele kolmapäeva lõunaks arvestusega, et see jõuaks neljapäeviti toimuva Projektide Nõukogu koosoleku (PNK) päevakorda

23. Maksetaotlus esitatakse: • Kirjalikult posti teel, vajadusel lisades ka seletuskirja, (kuludokumendid esitada elektrooniliselt aadressil katrin.kivi@ria.ee) • Kaaskirjas peab olema loetelu maksetaotlusele lisatavatest dokumentidest ning kinnitus selle kohta, et nimetatud dokumendid on esitatud elektrooniliselt aadressil: katrin.kivi@ria.ee • Maksetaotlus, seletuskiri ja kaaskiri peavad olema allkirjastatud taotluse saaja selleks volitatud esindaja poolt.

24. Maksetaotlusele lisatavad dokumendid (1) • Tööde vastuvõtuakt mis on kinnitatud juhtkomisjoni poolt • Arve • Leping tööde teostamiseks • maksekorraldus mis tõendab, et toetuse saaja on arve tasunud – juhul kui ei taotleta ettemaksu • PKD, mida kasutati tööde teostaja leidmiseks korraldatud riigihankel, peab olema lisatud RIA projektide haldamise keskkonda

25. Maksetaotlusele lisatavad dokumendid (2) töötasu maksmise korral: • Tööaja tabelid – täidetud projektijuhi poolt, allkirjastatud toetuse saaja esindaja poolt • Toetuse saaja raamatupidamise poolt väljastatud palga maksmist tõendavad dokumendid – palgalehed etc • Projektijuhiga sõlmitud leping

26. Maksetaotluse menetlemine (1) • Koordinaator vaatab üle esitatud maksetaotluse, kinnitab selle oma allkirjaga ja esitab haldurile • Haldur täidab kontroll-lehe (vajadusel küsides täiendavaid andmeid ja dokumente) ning esitab järelevalve-ametnikule ja raamatupidajale

27. Maksetaotluse menetlemine (2) 3. Järelvalveametnik ning raamatupidaja veenduvad esitatud dokumentide korrektsuses, täidavad kontroll-lehe ja annavad tagasi haldurile, kes esitab maksetaotluse PNK-le 4. PNK aktsepteerib (ei aktsepteeri) maksetaotluse

28. Maksetaotluse menetlemine (3) 5. Pärast maksetaotluse aktsepteerimist PNK poolt sisestab haldur maksetaotluse koos tõendavate kuludokumentidega struktuuritoetuse registri kaudu makseasutusele (algatab väljamakse)

29. Maksetaotluse menetlemine (4) 6. Kui maksetaotluses esineb puudusi, siis teavitab haldur sellest toetuse saajat – projektijuhti. 7. Projektijuht parandab maksetaotluses esinevad puudused ja esitab maksetaotluse uuesti

30. Maksmine • Rakendusüksus algatab väljamakse • Makseasutus sooritab vajalikud kontrollprotseduurid ja korrektsete andmete korral aktsepteerib toetuse väljamakse, mis suunatakse makse teostamiseks e-riigikassasse

31. Maksmine (2) 3. Toetuse saaja tasub kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele tasumist tõendavad dokumendid 7 tööpäeva jooksul pärast ettemakse laekumist (kui tegemist ettemaksega) 4. Rakendusüksus sooritab vajalikud kontrollprotseduurid ning esitab makseasutusele teatise ja aruande ettemakse muutumisest abikõlbulikuks kuluks (kui tegemist ettemaksega)

32. Nii lihtne see ongi! Katrin Kivi Katrin.kivi@ria.ee 6938292